Obsah (13)

§ 442§ 28§ 401§ 50§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2017, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-1553 Tsiviilasi XXX

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja esitas 10.10.2017 vastuväite kohtu tegevusele, mida kohus ei ole veel lahendanud. Vastuväite kohaselt esitas hageja Harju Maakohtu 10.10.2017 kohtuistungil kohtuniku taandamise taotluse ning hageja leiab, et kohtuistung oleks saanud jätkuda üksnes peale Harju Maakohtu esimehe poolt taandamistaotluse lahendamist. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu, kuna tulenevalt

§ 28

lg-st 2, kui taandamisavaldus on ilmselt põhjendamatu, võib kohtunik menetlust jätkata, vaatamata taandamisavaldusele, kuid ei või teha kohtuastmes menetlust lõpetavat lahendit enne taandamisavalduse lahendamist. Kohtu hinnangul oli antud juhul tegemist ilmselgelt põhjendamatu taandamisavaldusega, kuna see tugines üksnes põhjendustele, mis puudutasid kohtuniku menetluslikke otsustusi. Kohus selgitas kohtuistungil ka menetlusosalistele, et kohtul on seaduslik alus asja arutamise jätkamiseks. Käesoleva lõpplahendi koostamise ajaks on Harju Maakohtu esimees hageja esitatud taandamise taotluse 13.10.2017 määrusega lahendanud ning Harju Maakohtu esimees on leidnud, et kohtuniku taandamiseks alus puudub. 31. Hageja leidis vastuväites täiendavalt, et kohus on rikkunud

§ 401

lõikeid 1 ja 2, kuna kohus ei arutanud menetlusosalistega menetluse seisu, selle lõpetamise väljavaateid ega küsinud, kas hageja soovib täiendada asja arutamist, kuna hageja hinnangul esitasid kostjad kohtuistungil uudseid väiteid. Kohus märgib, et on küsinud pooltelt, kas pooltel on täiendusi sisulisele arutamisele. Pooled ei esitanud vastuväiteid sisulise arutamise lõpetamisele ning hageja on saanud oma lõplikke seisukohti esitada ka kohtukõne raames. Samuti ei ole kostjad kohtuistungil esitanud selliseid väited, mida kostjad ei ole 7 varasemates menetlusdokumentides märkinud. Kostjad on 28.10.2016 ja 15.08.2017 menetlusdokumentides märkinud, et võrgulepingust tulenevad nõuded tarbijate vastu on kostja I loovutanud kostjale II, seega kostjad vastavas küsimuses uusi väiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja vastuväide kohtu tegevusele jätta rahuldamata.

1. Hageja esitas ka taotluse 10.10.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Esmalt märgib hageja, et kohtuistungi protokolli lk 10 ei vasta tegelikkuses toimunule, kuna kohus ei küsinud hagejalt seisukohta sisulise arutelu lõpetamise kohta. Lisaks esitas hageja moraalse kahju osas oma hingeliste kannatuste kohta kirjelduse asja sisulise arutamise ajal, mitte kohtuvaidluste ajal. Kostja palub teha protokollis ka järgmised parandused: 1.1 Lugeda viienda lehekülje ülevalt kuueteistkümnenda lõigu õigeks sõnastuseks: „aktis on juhtme materjaliks märgitud Cu ehk Cuprum (vask). Millise tehnilise analüüsiga kostjad selle kindlaks määrasid? 08.01.2014 olukorra fikseerimise akti ei ole märgitud mõõteseadme numbrit, mille alusel saadi pinge suuruseks 8,27A ning juhtme ristlõike suuruseks 2,5mm
2. Puuduvad andmed seadmete taatlemise kohta vastavalt korrale ja mõõteseaduse §-ile 5 lg 2 p 3, ja §-ile 7 lg 1 p
3. Hetkel ei ole käimas kiriklik inkvisitsioonikohus nõia üle.“ 1.2 Lisada kaheksanda lehekülje ülevalt neljandale lõigule Rahandusministeeriumi vastuskirja (Kt II, jj 1-5) punktist 3 suuliselt ette tsiteeritud tekst ja lugeda lõigu õigeks sõnastuseks: „Hageja: mina ei näe siin kirjas nõude loovutamise kohta midagi. Loen selle ette. Lepingu kohaselt Eesti Energia AS korraldab igakuiselt Elektrilevi OÜ võrgutasu arvete väljastamise klientidele. Eelmisel kalendrikuul osutatud võrguteenuse eest väljastatakse klientidele arved ajavahemikus 3.-st kuni 10.-nda kuupäevani. Arvete maksetähtaeg kliendile on 14 päeva. Eesti Energia AS maksab Elektrilevi OÜ-le
4. kuupäevaks kõik väljastatud arvetel olevad tasud, sõltumata sellest, kas klient on arve tasunud või mitte. Lepingu kohaselt on kliendilt raha laekumise risk Elektrilevi OÜ ees Eesti Energia AS-il. Arvestades arvete väljastamise ajavahemikku ja tasumiseks ettenähtud aega (14 päeva), maksavad kliendid võrgutasu samaaegselt või pigem hiljem, kui saabub tähtpäev, millal Eesti Energia AS kannab võrgutasud üle Elektrilevi OÜ-le.“
5. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest.

§ 50

lg 1 kohaselt peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.

1. Hageja on leidnud, et kohtuistungi 10 lehekülg ei vasta tegelikule olukorrale, kuna tegelikkuses ei ole kohus hagejalt küsinud seisukohta sisulise arutamise lõpetamise osas. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu, kuna kohus selgitas hagejale pärast taandamise taotluse lahendamist, et jätkab asjas menetlusega ning samuti küsis pooltelt, kas nad on nõus sisulise arutamise lõpetamisega. Hageja sellele vastu ei vaielnud. Seega on hageja vastuväide protokollile põhjendamatu.
2. Hageja väidab, et esitas moraalse kahju osas oma hingeliste kannatuste kohta kirjelduse asja sisulise arutamise ajal, mitte kohtuvaidluste ajal. Kohus hageja väidetega ei nõustu, kuna kohus oli pooltele teada andnud, et lõpetab sisulise arutamise ja avab kohtuvaidlused. Kohus küsis hageja käest, kas hageja soovib kohtuvaidluste raames sõna, seega pidi hagejale arusaadav olema, et järgnev sõnavõtt toimus kohtuvaidluste, mitte asja sisulise arutamise ajal. 8
3. Hageja palub lugeda viienda lehekülje ülevalt kuueteistkümnenda lõigu õigeks sõnastuseks: „aktis on juhtme materjaliks märgitud Cu ehk Cuprum (vask). Millise tehnilise analüüsiga kostjad selle kindlaks määrasid? 08.01.2014 olukorra fikseerimise akti ei ole märgitud mõõteseadme numbrit, mille alusel saadi pinge suuruseks 8,27A ning juhtme ristlõike suuruseks 2,5mm
4. Puuduvad andmed seadmete taatlemise kohta vastavalt korrale ja mõõteseaduse §-ile 5 lg 2 p 3, ja §-ile 7 lg 1 p
5. Hetkel ei ole käimas kiriklik inkvisitsioonikohus nõia üle.“ Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise seisukohast olulise küsimusega, mistõttu tuleb hageja taotlus eelnimetatud osas protokolli parandamiseks jätta rahuldamata.
6. Hageja palub lisada kaheksanda lehekülje ülevalt neljadele lõigule Rahandusministeeriumi vastuskirja (Kt II, lk 1-5) punktist 3 suuliselt ette tsiteeritud tekst ja lugeda lõigu õigeks sõnastuseks: „mina ei näe siin kirjas nõude loovutamise kohta midagi. Loen selle ette. Lepingu kohaselt Eesti Energia AS korraldab igakuiselt Elektrilevi OÜ võrgutasu arvete väljastamise klientidele. Eelmisel kalendrikuul osutatud võrguteenuse eest väljastatakse klientidele arved ajavahemikus 3.-st kuni 10.-nda kuupäevani. Arvete maksetähtaeg kliendile on 14 päeva. Eesti Energia AS maksab Elektrilevi OÜ-le
7. kuupäevaks kõik väljastatud arvetel olevad tasud, sõltumata sellest, kas klient on arve tasunud või mitte. Lepingu kohaselt on kliendilt raha laekumise risk Elektrilevi OÜ ees Eesti Energia AS-il. Arvestades arvete väljastamise ajavahemikku ja tasumiseks ettenähtud aega (14 päeva), maksavad kliendid võrgutasu samaaegselt või pigem hiljem, kui saabub tähtpäev, millal Eesti Energia AS kannab võrgutasud üle Elektrilevi OÜ-le.“ Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt oluliste protokolli muudatusega, kuna Rahandusministeeriumi seisukoht nähtub ka kirjalikest tõenditest, mistõttu tuleb kostja taotlus jätta eelnimetatud osas rahuldamata.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 124, § 132 lg 1, § 134 lg 1 alusel on hagihind 22 664 eurot. Menetluskulud 39.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt asjaolust, et kohus on hagi jätnud rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 40.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja I esindajal 03.04.2016 määrusega tutvumiseks 0,5 tundi (II kd, lk 159-160), 17.03.2017 hageja nõuete täpsustuse ja taotlusega tutvumiseks 0,42 tundi (II kd, lk 167-169), 17.03.2016 hageja vastuväitega tutvumiseks 0,25 tundi (II kd, lk 175-177), 05.04.2016 kostjate seisukoha koostamiseks 0,50 tundi (II kd, lk 185-186), 22.07.2016 määrusega tutvumiseks 0,25 tundi (II kd, lk 198), 25.07.21016 hageja taotlusega tutvumiseks 0,17 tundi (III kd, lk 2-3), 18.08.2016 kostjate 9 seisukoha koostamiseks 0,25 tundi (III kd, lk 12-13), 04.10.2016 hageja arvamuse ja lisadega tutvumiseks 0,42 tundi (III kd, lk 19-21), 13.10.2016 määrusega tutvumiseks 0,25 tundi (III kd, lk 95-96), 28.10.2016 kostjate seisukoha koostamiseks 0,25 tundi (III kd, lk 106), 05.10.2016 määruskaebusega tutvumiseks 0,25 tundi (III kd, lk 110-111), 20.11.2016 hageja seisukohaga tutvumiseks 0,42 tundi (III kd, lk 124-126), 12.12.2016 määrusega tutvumiseks 0,50 tundi (III kd, lk 129-131), 04.04.2017 hageja taotluse ja lisadega tutvumiseks 0,25 tundi (III kd, lk 152), 15.05.2017 Riigikohtu määrusega tutvumiseks 0,10 tundi (III kd, lk 149), 02.06.2017 kostjate seisukoha koostamiseks 0,25 tundi (III kd, lk 157), 27.07.2017 määrusega tutvumiseks 0,25 tundi (III kd, lk 159-160), 31.07.2017 hageja vastuväitega tutvumiseks 0,33 tundi (III kd, lk 170), 15.08.2017 kostjate seisukoha koostamiseks 0,17 tundi (III kd, lk 177), 21.08.2017 määrusega tutvumiseks 0,17 tundi (III kd, lk 180), 02.10.2017 hageja taotluse ja tõenditega tutvumiseks 0,33 tundi (184-185), 10.10.2017 istungiks ettevalmistamiseks 1,42 tundi ja 10.10.2017 kohtuistungil osalemiseks 2,42 tundi (IV kd, lk 12-17).
2. Hageja leiab, et kuna käsundusleping on allkirjastatud 19.04.2016, ei saa sellest varem tehtud toimingute kulud kuuluda hagejalt väljamõistmisele. Riigikohus on lahendi nr 3-21-184-15 p-s 13 märkinud, et kui advokaadibüroo lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat, kes on ühtlasi sama advokaadibüroo töötaja, kuid temaga on sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt osutab vandeadvokaat advokaadibüroole kohtuasjas õigusteenust, siis kohaldub lepingulise esindaja kulude hüvitamisele

§ 175

lg 1 ning ei kohaldu

§ 175

lg 2, mille kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Kohus märgib, et antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostjate lepinguline esindaja on kostja II töötaja. Kohus leiab, lähtuvalt eeltoodud Riigikohtu lahendist saab hagejalt menetluskulusid välja mõista üksnes ajast, mil hageja on tõendanud käsunduslepingu sõlmimist, s.o alates 19.04.2016, seega ei kuulu enne eelnimetatud kuupäeva tehtud toimingute kulu hagejalt väljamõistmisele. Seega põhjendatud on kulud alates 22.07.2016 toimingutest.

1. Hageja leiab, et kuna kostjaid on menetluses esindanud ühine esindaja, on menetluskulud kantud poolte vahel solidaarselt ning kostja I menetluskulud tuleb jagada pooleks. Kohus märgib, et ka kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja I esindaja teinud toiminguid mõlemat kostjat esindades. Seega olukorras, kus kostjaid on esindanud ühine esindaja ning menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele üksnes kostja I osas, kuid menetluskulude nimekiri kajastab tegelikkuses ka kostja II menetluskulusid, tuleb menetluskulud jagada pooleks. Kohus ei nõustu hagejaga osas, kus hageja hinnangul on kohtuistungiks ettevalmistamise kulu põhjendamatu. Kohus leiab, et esindajal tuleb enne kohtuistungil osalemist valmistuda eesmärgiga enda esindatavate huvide parimal võimalikul viisil kaitsmiseks. Kohtu hinnangul on kõik kostjate esindaja toimingud peale 19.04.2016 põhjendatud, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Samuti kohus märgib, et just hageja on menetluses esindanud rohkelt taotlusi, millele on kostjad pidanud seisukoha esitama. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks kostjate esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 8,45 tunni ulatuses mõlema kostja osa, seega 4,225 tunni ulatuses kostja I osas.
2. Kostja I nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolus, et kostja I on kinnitanud, et on käibemaksukohuslane, tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuga.
3. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust 10 (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja I esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et kostja I esindaja töötundide põhjendatud maht on 4,225 tundi ning tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta), on õigusabikulud ilma käibemaksuta 422,50 eurot.
4. Tulenevalt eeltoodust kohustab kohus hagejat hüvitama kostja I menetluskulusid 422,50 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust. Kohus jätab rahuldamata kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 587,50 euro ulatuses. 47.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja I taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 48. Kohus on käesolevas asjas andnud hagejale 17.02.2015 määrusega menetlusabi ning vabastanud hageja riigilõivu tasumise kohustusest hagiavalduse esitamisel summas 900 eurot ja summas 50 eurot hagi tagamise avalduse esitamisel, 07.07.2015 määrusega summas 50 euro ulatuses hagi tagamise taotluse esitamisel, 22.07.2015 määrusega määruskaebuse esitamisel summas 50 eurot, 01.12.2015 määrusega hagi tagamise taotluse esitamisel summas 50 eurot ja 08.11.2016 määrusega määruskaebuse esitamisel summas 50 eurot. 49.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 1 150 eurot (900+50+50+50+50+50).

§ 179

lg 9 alusel tuleb tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 179lg-st 5 tulenevalt tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 11