← Eesti

2-18-636/39

Obsah (6)§ 218§ 187§ 657§ 230§ 392§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-636 T

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka 1

(7)menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
  1. XX (hageja, laps) esitas 13.01.2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja, isa) vastu elatise saamise nõudes. Hageja taotleb kostjalt enda ülalpidamiseks elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist (13.01.2017 – 12.01.2018) summas 2825,26 eurot ning alates 13.01.2018 igakuise elatise väljamõistmist perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni 10.01.
  2. Hageja sündis kostja ja CC (lapse ema) kooselust XX.XX.XXXX. Kooselu lõppes
  3. a suvel. Pärast vanemate kooselu lõppemist jäi hageja elama koos emaga. Kostja elukoht ei ole hagejale teada, hagejaga kostja ei suhtle ega tema ülalpidamisest osa ei võta. Hageja seaduslik esindaja on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid toetada hageja ülalpidamist, kuid kostja on hageja ülalpidamise toetamisest keeldunud. Hageja ema sissetulekuks on töövõimetustoetus 201,10 eurot kuus ning miinimummääras makstav vanemahüvitis. Kostja ei avaldanud kohtule õigeid andmeid oma sissetulekute kohta, mida kinnitab fakt, et kostja on oma sissetuleku suurusena näidanud töötasu alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära, lisatud palgatõendi kohaselt on kostja töötasu näidatud stabiilse ja ühtse tasuna, sh ehitustööde hooajal. Kostja ei ole esitanud oma sissetulekute suuruse kohta tõeseid andmeid ning vähemalt osa töötasust saab kostja ümbrikupalgana. Kostja arvelduskontode väljavõtetelt ei nähtu ühtegi töötasu laekumist, mis viitab sellele, et kostjale makstakse töötasu sularahas ja seega on kostjal võimalus oma tegelikke sissetulekuid varjata. Eluliselt ei ole usutav, et kostja puuduvad rahalised vahendid, mis ei anna talle ka endale piisavat ülalpidamist – kostja arvelduskontot kasutatakse minimaalselt ja tehingute tarbeks, mida ei saa seostada kostja ega tema pere tavapärase ülalpidamisega. Kostja vastuväited
  4. Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt. Kostja ei nõustu nõutava elatise määraga ega ka tagasiulatuva elatisega. Kostja ei ole keeldunud lapse ülalpidamisest. Kostja on korduvalt tundnud huvi lapse vastu, ta on avaldanud valmisolekut teda materiaalselt toetada ning tema kasvatamises osaleda, kuid hageja ema on sellest keeldunud. Kostja põhjendab oma vastuses, et tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last - BB (sündinud XX.XX.XXXX) ja LL (sündinud XX.XX.XXXX). Laste ema on lapsehoolduspuhkusel ning perekond on kostja ülalpidamisel. Olukorras, kus kostjal tuleks tasuda hagejale elatisena 50% kehtivast miinimumpalgast, jääks tema nooremad lapsed märgatavalt halvemasse majanduslikku olukorda. Kostja töötab Q OÜ-s XXX. Talveperioodil on töökoormus väike ning kostja sissetulek on olnud viimastel kuudel ca 350 eurot (neto). Taolises olukorras ei suuda kostja tasuda elatist PkS § 101 lg 1 sätestatud määras. 2
(7)Hageja seadusliku esindaja tervislik olukord ei ole selline, mis välistaks töötamise ning sissetuleku teenimise, mistõttu on ka temal kohustus panustada oma lapse kasvatamisse. Arvesse tuleb võtta, et hageja seaduslik esindaja saab lapsetoetust. Kostja on käesoleval ajal suuteline tasuma elatisena 80 eurot kuus. Maakohtu otsus 3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 80 eurot kuus alates hagi esitamisest ja jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud 168 eurot. Kohus kohaldas PKS § 101, § 102 lg 1 ja 2 sätestatut. Maakohus tuvastas Maksu- ja Tolliameti teatise alusel, et ajavahemikul 01.10.201731.03.2018.a on kostjale tehtud väljamakseid 1886,76 eurot. Nimetatu annab aluse vähendada elatist alla alammäära. Kostjal on kolm last ning kostja sissetulek on nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti teatisest väike. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot. Oluliselt on suurenenud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär. Kui keskmist brutokuupalka saaval elatist maksma kohustatud vanemal on kolm last, siis on tal seaduse järgi kohustus üldjuhul maksta lastele elatiseks pea kogu sissetulek. Kui tal on rohkem lapsi, ületab seaduse järgi lastele maksta tulev elatis tema sissetuleku. Kohus arvestas asjaoluga, et hageja saab riiklikku toetust 55 eurot kuus. Kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (PKS § 116 lg 1), on kohtupraktikas lähtutud sellest, et PKS § 101 lg-s 1 elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära. Kohtu poolt kinnistusraamatusse tehtud päringu andmetel kostjale kinnisvara ei kuulu, samuti ei nähtu liiklusregistrist, et kostjale kuuluks mootorsõidukeid. Ei ole alaealise huvides mõista välja elatis suuruses, mille väljamõistmisel kostja ei suudaks tagada iseenda minimaalset ülalpidamist. Kui vanemal ei ole piisavalt vahendeid enda ning oma alaealiste laste ülalpidamiseks, on vanem kohustatud tagama alaealistele ülalpidamise vähemalt endaga võrdses ulatuses. Kuna elatist peab maksa kõigile lastele ühetaoliselt, peab elatise väljamõistmisel arvestama kõigi alaealiste lastega. Arvestades kostja sissetuleku suurust (ca 320 eurot kuus), samuti asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, tuleb kostjalt mõista välja hageja ülalpidamiseks igakuuline elatis summas (320/4) 80 eurot. PKS § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamine tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole põhjendanud kahju tekkimist ning miks ta ei pöördunud elatise nõudega varem kohtusse. 3
(7)Apellatsioonkaebus
  1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi vaidlustatud ulatuses maakohtule uueks arutamiseks. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme ja kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kostja ei toonud esile takistust teenida sissetulekut ulatuses, mis tagaks kõigile temale ülalpeetavatele kohase ülalpidamise. Tegemist on noore ja terve mehega. Maakohus ei andnud hinnangut hageja väidetele kostja sissetulekute varjamise kohta. Riigikohtu praktika kohaselt, kui kostja ei esita sissetulekute kohta andmeid omal algatusel ja hagejad viitavad sellele, et kostja varjab oma tulusid, on kohtul võimalik tõendeid koguda, kohustada kostjat esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Kostja ei avaldanud, millised on B ja LL vajadused ning millised on pere (sh laste ema) võimalused neid vajadusi rahuldada. Otsuse tegemisel on maakohus jätnud need asjaolud välja selgitamata. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja toob esile, et tema ja tema elukaaslase perekonda sünnib 2019 veel üks laps ja esitab tõendi, mille kohaselt laps peaks sündima 15.02.
  3. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude igakuise elatise saamiseks 80 eurot ületavas osas ja tagasiulatuva elatise osas. Seoses otsuse tühistamisega tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata tagasi läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis (

§ 657lg 1 p 3).

Muus osas on maakohtu otsus jõustunud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. I 7. Hageja tugines tagasiulatuva elatise osas asjaolule, et tema ema on teinud kostjale korduvaid ettepanekuid hagejat tema ülalpidamisel toetada, kuid kostja on sellest keeldunud. Seega tõi hageja esile asjaolu, et on kostjalt enne hagi esitamist elatist korduvalt nõudnud, kuid kostja on selle maksmisest keeldunud. Kostja vaidles tagasiulatuva elatise nõudele vastu väitega, et ta on korduvalt tundnud huvi oma lapse vastu ja avaldanud valmisolekut teda materiaalselt toetada ning tema kasvatamises osaleda, kuid hageja seaduslik esindaja on sellest keeldunud. 4

(7)
  1. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Nagu maakohus põhjendatult märkis, on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatut asjaolu saab arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt RKTKo 3-2-1-136-13, p 12).
  2. Maakohus jättis välja selgitamata tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude lahendamiseks vajalikud olulised asjaolud, s.o millal pöördus hageja oma seadusliku esindaja kaudu kostja poole palvega hageja ülalpidamises osaleda. Ka kostja vastuväidet tulnuks täpsustada osas, millal kostja pakkus oma abi, aga hageja ema keeldus selle vastuvõtmisest. Samuti jättis kohus pooltele selgitamata, et nad peavad oma sellekohaseid väiteid tõendama. II
  3. Hageja ei väitnud, et tema ema ei suuda täita tema ülalpidamiskohustust temale langevas pooles osas. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et hageja ülalpidamisvajadus ei ole kahekordne hagis toodud määr kuus. Kostja väited, et tema ei pea üksinda enda arvel hagejat ülal pidama, on seetõttu asjakohatud. Kostja on küll väitnud, et hagejate ema võib hoolimata enda töövõime piirangust teha tööd, kuid ei ole palunud kalduda kõrvale vanemate proportsioonist laste ülalpidamiskulude kandmisel. Eeltoodu tõttu ei pidanud maakohus arvestama asjaoluga, milline on hagejate ema sissetulek või varaline seis.
  4. Kostja tugines oma vastuväidetes elatise vähendamiseks alla miinimummäära kolmele asjaolule: - kostja suutmatus anda hagejale ülalpidamist kahjustamata enese tavalist ülalpidamist; - kostja laste ebavõrdne kohtlemine; - hageja ema poolt peretoetuse saamine. 12.

§ 230

lg 3 võimaldab kohtul koguda lapse huve puudutavas vaidluses tõendeid ka omal algatusel. Sama paragrahvi lg-te 4 ja 5 järgi on kohtul ülalpidamisasjas õigus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda sättes loetletud isikutelt asjakohast teavet. Maakohus tuvastas maksu- ja tolliameti teatise põhjal, et kostja sai ajavahemikul 01.10.2017-31.03.2018 sissetulekut 1886,76 eurot, registritele tehtud päringute kohaselt ei kuulu kostjale kinnisvara ega sõidukeid. Samas ei arvestanud kohus hageja väitega, et kostja ei avaldanud oma sissetulekute kohta õigeid andmeid. Hageja viitas sellele, et kostja sai ehitusel töötades palka alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, et kostja võis saada osa sissetulekust ehituselt mitteametlikult ja et kostjal ei ole takistusi leida paremini tasustatavat tööd. 13. Kostja esitas maakohtu menetluses oma pangakonto väljavõtte ajavahemiku 16.11.201716.04.2018 kohta. Hageja juhtis maakohtu tähelepanu asjaolule, et kostja esitatud palgatõendilt nähtub töötasu stabiilse ja ühtse tasuna (kuigi kostja väitis, et tema töötasu on talveperioodil tellimuste puudumise tõttu väiksem); kostja arveldusarvele ei nähtu töötasu laekumist; kostja 5

(7)arvelduskontot kasutatakse minimaalselt ja tehingute tarbeks, mida ei saa seostada kostjaga ega tema pere tavapärase ülalpidamisega.
  1. Maakohtul tulnuks anda kostjale võimalus lükata ümber hageja väited ja selgitada pangakontolt nähtuvat. Samuti tulnuks küsida hagejalt, millistele asjaoludele tuginedes väidab ta, et kostja elustandard on kõrgem kui kostja vastuväidetes märgitu. Lisaks sellele, et kostja peab tooma esile enda ja oma peres elavate laste vajalikud kulutused, tuleb tal selgitada, milliste vahendite arvelt ta neid kannab, arvestades ka hageja viiteid sellele, et kostja esitatud konto väljavõttelt ei nähtu ei palga laekumine ega igapäevaselt tehtavad kulutused. III
  2. Kostja tugines asjaolule, et tema peres kasvab veel kaks last ja hagejale nõutud ulatuses elatise maksmine ei võimaldaks teisi lapsi vajalikus ulatuses ülal pidada.
  3. Riigikohus on märkinud, et teiste laste olemasolu alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (RKTKo 3-2-1-17-16, p 11). Kui kostja tugines laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb kostjal esile tuua (ja kohtul tuvastada), millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (RKTKo 3-2-1-17-16, p 12). Arvestades PKS § 102 lg 1 kohaldamise eeldusi, on oluline lisaks sellele tuvastada ka kostja enda tavalise ülalpidamise vajadused. Eelnimetatut pidi maakohus kostjale selgitama ja tegema ettepaneku esitada vastavad tõendid.
  4. Kostja väited, et laste ema on lapsehoolduspuhkusel ja perekond on kostja ülalpidamisel, on üldsõnalised ega võimalda tuvastada, milline on kostja ja tema pere varanduslik olukord. Maakohtu otsus ei sisalda asjaolusid, sh arvestusi, mis võimaldaksid teha järeldusi kostja teiste laste vajaduste ja nende rahuldamise võimaluste kohta vanemate poolt.
  5. Riigikohus on selgitanud, et kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb PKS § 102 lg 2 kohaldamisel teiste laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. Kohtul tuleb eelmenetluses selgitada mh välja, milliseid faktiväiteid soovivad pooled nende asjaolude kohta esitada ning milliste tõenditega neid tõendada (

§ 392lg 1 p-d 3 ja 4) (RKTKo 3 2 1 17 16, p 12).

Seega lisaks hageja isa varalisele seisundile tuleb maakohtul välja selgitada kostja teiste laste ema panus laste ülalpidamisse.

  1. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Seega sellega saab arvestada kohus käesolevas asjas alles siis, kui tuvastamist leiab kostja halb varaline seis ja/või teiste laste ebavõrdne kohtlemine. Elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb arvestada ka juhul, kui esinevad eeldused tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 14; 3-2-1-35-16, p 20). IV
  2. Kui pooled ei ole toonud esile neid asjaolusid, mis võimaldavad kohtul otsustada hüvitise suuruse üle, siis tuleb eelmenetluses juhtida poolte tähelepanu asjaolude ebapiisavale esitamisele. Sama põhimõte rakendub mõlema poole väidete ja asjaolude esituse osas (vt RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 12). Kuna maakohus ei tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskset tähendust omavaid asjaolusid, pole maakohtu otsus olulises osas põhjendanud ja see tuleb tühistada. Kuna asjast tuleb teha olulises määras uuesti eelmenetluse toimingud (

§ 3926

(7)lg 1, p-d 1-4), on mõistlik saata asi vaidlustatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Eeltoodust tulenevalt peab maakohus asja uuel läbivaatamisel selgitama välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja andma pooltele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Vastuses apellatsioonkaebusele on kostja väitnud, et veebruaris 2019 sünnib tema perre veel kolmas laps ja 25.02.2019 menetlusdokumendiga esitanud ka sellekohase tõendi. Kostjal on võimalus tugineda järgnevas menetluses nimetatud asjaolule. 21. Maakohtu otsuse osalise tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks tagastamise tõttu tuleb

§ 173lg 3 kohaselt jätta menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.