Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 9) Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese teatavakstegemisest. astme kohtu otsuse avalikult ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Poolte abielu on sõlmitud 06.07.2007.a Tartu Maavalitsuses. Hageja soovib abielu lahutada. Abielu jätkamine kostjaga on välistatud. Senine kooselu kostjaga on olnud hagejale alandav, vägivaldne, eluohtlik ja tervist kahjustav. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjaliku vastuse kohaselt ei nõustu kostja abielahutamisega ning on arvamusel, et see ei ole hageja tegelik tahe. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS. Asja materjalidele lisatud abielutunnistuse ärakirjaga (tlk 17) on tõendatud, et poolte abielu on sõlmitud 06.07.2007.a Tartu Maavalitsuses. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil väljendas hageja lepinguline esindaja, et hageja on jätkuvalt seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada. Ärakuulamisel avaldas hageja, et ta soovib abielu lahutada. Kohtuistungil nõustus kostja abielu lahutamisega. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades asjaolu, et pooled on väljendanud soovi abielu lahutamiseks, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Kuivõrd hageja on väljendanud kindlat tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks, välistades võimaluse abielusuhete taastumiseks, siis leiab kohus, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Käesolevas asjas on hageja palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Asja materjalidest nähtub, et kostja vaidles algselt hagile vastu, ta ei olnud nõus abielu lahutusega. Seega tuleb asuda seisukohale, et abielu lahutuse nõude menetlemise kohtus põhjustas kostja, mistõttu tuleb hageja abielulahutuse nõude lahendamise menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja sai 31.mai 2011.a kohtumäärusega menetlusabi ja ta vabastati riigilõivu tasumisest.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et tasumata riigilõivu tasumise kohustus tuleb jätta kostja kanda. Krista Kirspuu Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.