Obsah (10)

§ 415§ 444§ 468§ 314§ 407§ 173§ 174§ 162§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Reena Nieländer Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

1. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
2. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
3. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
4. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3), pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17.12.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 2 2-18-5411 kolmas lõik). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

6. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele on hagi kätte toimetatud

§ 314

' lg 3 alusel, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Kostja vastuse esitamise tähtpäev oli 20.11.2018. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt saamata jäänud töötasu hüvitamist summas 1213,48 eurot. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a saamata jäänud töötasu suuruse osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 05.10.2016 töölepingu nr.
2. Poolte vaheline töösuhe lõppes 27.03.
3. Kostja maksis hagejale töötasu vähemas määras, kui see oli töölepingus kokku lepitud ja Vabariigi Valitsuse määrusega ettenähtud. Hageja esitas töötasu võlgnevuse arvestuse. Arvestuse aluseks oli Maksu- ja Tolliameti väljatrükk „Tehtud väljamaksed ja kinnipeetud tulumaks“ (TSD deklaratsioonid): Hagiavalduse kohaselt
4. aasta novembri ja detsembri ja
5. aasta jaanuari ja veebruari saamata jäänud töötasu suurus on 1213,48 eurot. Kohtu hinnangul hageja tegi saamata jäänud töötasu suuruse arvutamisel arvutusvea. Kohus tutvus hagiavaldusele lisatud TSD deklaratsiooniga ja võlgnevuse arvestusega ja leidis, et saamata jäänud töötasu suurus on 1210,48 (235,48 + 215,00 + 384,00 + 376,00 = 1210,48). Kohtu hinnangul hüvitamisele kuulub 1210,48 eurot ja rahuldamata tuleb jätta saamata jäänud töötasu 3 euro osas.
6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 162

, § 173 lg 1, 4 alusel tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks on kulutused õigusabile summas 300 eurot (käibemaksuta).

§ 162

lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulu 225 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 162lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista 225 eurot.

3 2-18-5411 9.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 10. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

1. detsembri
2. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 4