Obsah (11)

§ 168§ 663§ 667§ 391§ 660§ 664§ 371§ 459§ 3401§ 392§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-18-14738 Kohtuasi XX ja YY hagi välja

) § 371 lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmast ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Kohus ei saanud hagi menetlusse võtta, sest samasisuline nõue oli varasema määrusega lahendatud. Hagejad esitasid 07.07.2016 kohtule hagi kostja vastu edasiulatuva elatise väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid kompromissi, mille kohus kinnitas 21.10.2016. Kompromissi kohaselt kohustus kostja tasuma elatisenõude katteks ühekordse maksena 12 000 eurot. Tähtaegse tasumise korral loeti kõik hagiavalduses toodud nõuded täidetuks. Kohtumäärusest nähtub selgelt, et ühekordne summa tasuti hagejate tulevikku suunatud elatisenõuete katteks, sest kompromissis sätestati, et kui kostja ei tasu ühekordset summat, siis peab ta tasuma igakuist elatist. Seega oli käesoleval juhul olemas menetluse lõpetamise määrus, mis oli tehtud samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Sama nõudega uuesti kohtusse pöördumine oli välistatud. Kuna kohus hagi menetlusse ei võtnud, siis puudus alus hagi tagamise taotluse rahuldamiseks ning tagamise taotlus tuli jätta rahuldamata. Kooskõlas

§ 168lg-ga 1 jättis kohus menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus

1. Hagejad palusid maakohtu määrus tühistada ja teha uus, millega võtta hagi menetlusse. Kohus keeldus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest. Maakohtu 21.10.2016 määrus asjas nr 2-16-10440 käsitles hagejate nõuet põlvnemise tuvastamise osas. Kohtumäärus sisaldas küll ka kompromissi ühekordse makse tasumiseks, kuid kompromiss sõlmiti põlvnemise tuvastamise nõudes ja sisaldas kostja elatise tasumise kohustuse katmist tagasiulatuvalt alates
2. aasta oktoobrist, mille kostja tasus. Pealegi oli vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 109 kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse seda ebamõistlikult, tühine, ja kostjal oli seadusest tulenev kohustus lahuselava vanemana tasuda lastele elatist. Maakohtu 21.10.2016 määrus ei saanud olla eelnevaga vastuolus ja kui oli, siis tuli algatada vastav menetlus. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Määruse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada ning saata kohtuasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 2 Hagi tagamata jätmise määruse peale ei saa määruskaebust esitada (

§ 391

lg 1 koosmõjus

§ 660lg-ga 1).

Kuivõrd määruskaebusest nähtuvalt esitasid hagejad määruskaebuse maakohtu määrusele tervikuna ja maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ka osas, milles hagejad vaidlustasid hagi tagamata jätmise, tuleb määruskaebus jätta selles osas läbi vaatamata (

§ 664lg 2).

Ülejäänud nõuete osas märgib ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on õige, et kohus ei võta

§ 371

lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse, kui vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel on tehtud jõustunud lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Maakohus kinnitas 21.10.2016 määrusega hagejate, CC ja kostja vahelise kompromissi, milles lepiti mh kokku, et kostja tasub hagejate elatise nõude katteks 12 000 eurot hiljemalt 20.10.2016 ja juhul kui kostja ei täida seda tähtaegselt ning nõuetekohaselt, tuleb kostjal tasuda kummagi hageja kasuks elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis toona oli 215 eurot. Kostja tasus kokkulepitud ühekordse makse. Kuivõrd hagejad esitasid 02.10.2018 hagi, milles palusid kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis 5 910 eurot ja edasiulatuv elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tekib õigustatult küsimus, kas võib praegusel juhul tegu olla sama vaidlusega. Kui ka nentida, et varasema lahendiga kinnitati kompromiss, milles lepiti kokku edasiulatuva elatise tasumises ühekordse maksena ja mitte selles, et 12 000 euro tasumisega hüvitab kostja tekkinud elatisevõla, ei välista see siiski elatisenõudes uue hagi esitamist. Nimelt on vastavalt

§ 459

lg-le 1 pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kuivõrd 2016. aasta määruse tegemisel ajal olid hagejad 12-aastased lapsed ja nende kasuks mõisteti kostja versiooni järgi elatist kokku 12 000 eurot, s.o ühele lapsele keskeltläbi 1 000 eurot aastas, on võimalik käsitleda hagejate hagi miinimummääras elatise väljamõistmiseks elatise suurendamise hagina. Kui hagejate nõue ei kajasta piisaval määral või üheselt arusaadavalt nende poolt taotletut ja/või ei ole nad piisavalt esile toonud hagi lahendamiseks vajalikke asjaolusid, tuleb hagi jätta käiguta vastavalt

§ 3401

lg-le 1 ja anda hagejatele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sest just kohtu ülesanne on mh selgitada välja hagejate nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes (

§ 392

lg 1 p 1) ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (

§ 392lg 1 p 3).

Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 3