Heleri Randma Kaitsja Martin Traat Süüdistatav: Anton Mesila-Elukoht ja aadress: x , isi-kukood :39509210829, kodakondsus: Eesti, hariduskeskharidus ,emakeel: eesti keel Töökoht : x OÜ .Karistatus: kehtivaid väärteokaristusi 1, kehtivaid kriminaalkaristusi 2, viimati: Harju Maakohtu 22.02.2017. a otsusega karistati
lg 2 p 1 järgi vangistu-sega 3 aastat.
lg 4 ja
lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 25.04.2016 otsusega ning lõplikuks karistuseks 3 aastat 5 kuud vangistust.
lg 1, 2, 3 ja 5 alusel pöörati mõistetud karistus täitmisele osaliselt, koheselt täitmiseks 5 kuud, ülejäänud 3 aastat jäeti täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat, s.o kuni 21.02.2020, lisaks käitumiskontroll. Pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ära kandmist kohustus Anton Mesila alluma 2 kuud elektroonilisele valvele. Lisaks kohustus käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Resolutsioon Mõista Anton Mesila süüdi
MS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista Anton Mesilale 8(kaheksa) kuuline vangistus.
Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 3 aastat vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 3(kolm) aastat ja 8(kaheksa kuud vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel asuda Anton Mesilal karistust kandma , karistuse kandmise alguseks lugeda vangistuse kandmisele asumine.
lg.1 p.1 alusel võtta Anton Mesilalt mootorsõiduki juhtimise õigus 6(kuueks) kuuks. LS § 127 alusel tuleb Anton Mesilal kohtuotsuse jõustumisest arvates 5(viie) tööpäeva jooksul oma juhiluba loovutada Maanteeametile. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS §-de 175 ja 180 alusel kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral Anton Mesilalt riigituludesse väljamõistmisele järgmised menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 750,00 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulud 219 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 969 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub igakuiselt tasumisele 96.90 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/arvele E351010052031000004 SEB pangas, EE5022 00221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või posti-aadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest . Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 10.oktoobril 2018.a. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 01.novembril 2018.a. alates kella 12.00.a. Süüdistuse sisu: Anton Mesilat süüdistatakse selles, et tema olles karistatud Harju Maakohtu poolt 25.04.2016
järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt, ja tahtlikult 19.11.2017 kella 02.33 ajal Tallinnas Rohu tn 9 maja juures mootorsõidukit BMW 520I registreerimismärgiga x olles joobeseisundis (narkojoove – uriinist leitud amfetamiin ja THC-COOH). Sellega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ja 4 p 1, 4 /juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Anton Mesila pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o
Kohtuistungil süüdistatav Anton Mesila seletas, et süüdistus on talle arusaadav Ei saa ennast süüdi tunnistada. Selgitab, et ei ole seda tahtlikult toime pannud, kuna ise ei tundnud joovet. Tõendite osas vastuväiteid ei ole. 2 Kaitsja Martin Traat leidis, et tema kaitsealune ei vaidle vastu sellele, mis juhtus, ei vaidle vastu kuriteo kvalifikatsioonile. Kui tol õhtul sõiduki rooli istus, siis ei uskunud, et mingisugune joove võiks olla. Kaitsealune arvas, et oli tarvitanud ainult alkoholi ja sellest tulenevalt ootas terve ööpäeva, et alkoholijoove ära läheks, enne kui rooli istus. Aga narkojoovet, ei osanud kahtlustadagi. Ei vaidle vastu tõenditele, mis on esitatud. Ei vaidle vastu ka sellele, et see joove oli. Prokurör palub kohtul süüdistatav Anton Mesila süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistatavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 aasta.
lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Harju Maakohtu 22.02.2017 otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra s.o. 3 aastat ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 4 aastat. Lisakaristusena
Välja mõista menetluskulud. Kohus avaldab toimikust materjalidest ütlustest: tunnistaja S P ütlused /tl 1/; Anton Mesila ütlused /tl 9-13/; dokumentidest: joobeseisundi tuvastamise saatekirja, terviseseisundi kirjeldamise protokolli ja hinnangu joobeseisundi olemasolu kohta /tl 2-5/; toksikoloogiaekspertiisi /tl 23/; arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi /tl 25-28/. iseloomustavatest andmetest: karistusregistri väljavõtte /tl 14/; Harju Maakohtu 22.02.2017 otsuse /tl 15-18/; Harju Maakohtu 25.04.2016 otsuse /tl 19/; õiendid /tl 20-21/; kohtueelse ettekande /tl 30-32/. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.
Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav juhtis 19.11.2017 kella 02.33 ajal Tallinnas Rohu tn 9 maja juures mootorsõidukit BMW 520I registreerimismärgiga x. Antud faktile ei vaidle vastu ka süüdistatav. Samuti nähtub tunnistaja S P ütlustest, et 19.11.2017.a osales politseireidil narkojoobes juhtide tuvastamisel. Kella 02:33 paiku Rohu tn 9 maja juures märkas Telliskivi tn Rohu tn pööramas tumedat BMW-d registreerimismärgiga x, millele andis peatumismärguande käega. Juht peatus ning alustades vestlust juhiga oli kohe märgata juhi ärevust ja juhi silmapupillid olid keskmisest suuremad. Juhiloa alusel tuvastasid juhina Anton Mesila. Pulsimeetriga pulssi kontrollides oli Anton Mesila pulss kolmest kontrollist vähemalt kahel üle 120. Palus juhil sõidukist väljuda kuna väliste tunnuste põhjal oli ta tarvitanud narkootilisi aineid. Politseisõiduki juures tuli isiku riietest välja väike minigrip, mille sees oli taimne puru. Juht väitis, et jope kuulub tema sõbrale ja ta ei tea aine olemasolust midagi. Kontrollisid juhti narkokiirtestiga, mis osutus positiivseks. Viisid juhi Wismari haiglasse täiendavaks kontrolliks. Juhil oli kaasreisijana naisterahvas, keda kontrolliti ka narkokiiretstiga, mille näit osutus positiivseks ja talle koostati väärteoprotokoll. Seega leiab kohus, et kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist asjaolu, et Anton Mesila juhtis 19.11.2017 mootorsõidukit BMW 520I registreerimismärgiga x. Anton Mesilale inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisu teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ka vaidlust asjaolus, et Anton Mesila juhtis 19.11.2017 kella 02.33 ajal Tallinnas Rohu tn 9 maja juures mootorsõidukit BMW 520I registreerimismärgiga x olles joobeseisundis Antud fakt on kinnitamist leidnud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga nr 2111T, mille kohaselt tuvastati Anton Mesila uriinis narkootilised ained amfetamiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit 3 Anton Mesilal esinesid narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 500/35 kohaselt joobele viitavad tunnused. Hinnang joobeseisundi olemasolu kohta kinnitab samuti Anton Mesilal narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobe olemasolu. Ka tunnistaja S P ütluste kohaselt märkas kohe, et BMW registreerimismärgiga x juhil ärevust ning ka silmapupillid olid keskmisest suuremad. Kuna väliste tunnuste põhjal tekkis kahtlus, et sõidukijuht Anton Mesila on kasutanud narkootilist ainet, mistõttu palus juhil sõidukist väljuda, et juhti täiendavalt kontrollida. Narkokiirtest osutus positiivseks, toimetasid Anton Mesila Wismari haiglasse täiendavaks kontrolliks. Anton Mesila eitab narkootikumide tahtlikku tarvitamist . Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Asjaolu, et Anton Mesila juhtis mootorsõidukit olles sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis (narkootiline joove), kinnitab joobeseisundi tuvastamise saatekiri 2111T, mille kohaselt oli Anton Mesila uriiniproov positiivne amfetamiini, tetrahüdrokannabinooli metaboliit suhtes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tunnistaja ütlusega kui ka joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga 2111T, terviseseisundi kirjeldamise protokolliga, hinnanguga joobeseisundi olemasolu kohta on tõendamist leidnud Anton Mesila poolt 19.11.2017.a mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Anton Mesila rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Anton Mesilale inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Anton Mesila eitab narkootikumide tarvitamist ja selgitab, et käis õhtul väljas pidutsemas, kaotas mõõdutunde, mis päädis mälukaotusega. Käis päeval tööl ning ei osanud selleks hetkeks mingit joovet kahtlustada. Samuti üleriie, mis oli tal seljas sõiduki peatamise hetkel ei kuulunud talle ning seetõttu taskust leitud taimne puru ei kuulunud samuti talle. Joobeseisundi uuringuakti 2111T kohaselt tuvastati isiku uriinis amfetamiin ja tetrahüdrokonnabinooli metaboliit. Nimetatud uuringuakt kinnitab süüdistatava poolt narkootikumide tarvitamise. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et süüdistatav, kes on ka varasemalt puutunud kokku narkootikumidega ei saanud aru, et võib olla narkojoobes. Uuringuaktiga on ümber lükatud süüdistatava ütlused, et ta ei ole narkootilisi aineid tarvitanud. Pole eluliselt usutav, et amfetamiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit oleks süüdistatava organismi sattunud muul moel kui ise tarvitades. Eeltoodust tulenevalt oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – narkojoobest – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Anton Mesila pani kuriteo toime otsese tahtlusega Nähtuvalt Harju Maakohtu 25.04.2016.a otsusest on Anton Mesilat karistatud
järgi 5 kuu pikkuse vangistusega
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Süüdistatav Anton Mesila on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Anton Mesila poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Anton Mesila tuleb süüdi mõista
Karistus Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kuna narkojoobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul ka sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest, kui see on toime pandud korduvalt näeb seadusandja karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse. Antud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel Anton Mesilale peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju.
Anton Mesila näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus Anton Mesila poolt väljendatud kahetsust. Kohtu hinnangul on Anton Mesila näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga, ta ei ole eelnevast karistusest teinud enda jaoks järeldusi. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Mõistetud karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Süüdistatava Anton Mesila puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on Anton Mesilat karistatud Harju Maakohtu 22.02.2017. a otsusega
lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 aastat.
lg 4 ja
lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 25.04.2016 otsusega ning lõplikuks karistuseks 3 aastat 5 kuud vangistust.
lg 1, 2, 3 ja 5 alusel pöörati mõistetud karistus täitmisele osaliselt, koheselt täitmiseks 5 kuud, ülejäänud 3 aastat jäeti täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat, s.o kuni 21.02.2020, lisaks käitumiskontroll. Pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ära kandmist kohustus Anton Mesila alluma 2 kuud elektroonilisele valvele. Lisaks kohustus käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 25.04.2016.a otsusega
järgi vangistusega 5 kuud, mis jäeti
Lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 1 kuuks. Kuivõrd Anton Mesila oli varasemalt karistatud kriminaalkorras, siis teadis ta täpselt, millised tagajärjed võivad saabuda antud süüteo toimepanemisele. Anton Mesila on varasemalt kahel korral vabastatud karistuse kandmiselt, kuid ta ei pidanud talle antud võimalusi millekski. Kohus leiab, et Anton Mesila suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle vangistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Vangistus 1 aasta vastab kohtu arvates nii Anton 5 Mesila süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Anton Mesila mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Anton Mesilale 8 kuud vangistust.
Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 3 aastat vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Tunnistades Anton Mesila
lg 2 järgi süüdi, näeb seadus ette ka lisakaristuse kohaldamise.
lg 3 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on endiselt murettekitavalt suur, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka
§-s 50 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule, samuti tema edasisele elukorraldusele. Anton Mesila oli enne kõnealust sündmust toime pannud samalaadse rikkumise. Antud teo pani Anton Mesila toime katseajal. Kohus leiab, et süüdistatav peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Süüdistatav viis end tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja seaduses sätestatud sanktsioonidest. Seda enam, et tema suhtes on ka varasemalt lisakaristust kohaldatud, kuid see ei ole soovitud tulemust andnud. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele. Arvestades eelnevat peab kohus võimalikuks kohaldada Anton Mesilale mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alla keskmäära, kuid mitte alammääras s.o 6 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Vastavalt
MS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. 6 Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Anton Mesila menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Anton Mesilal esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole Anton Mesila esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus Anton Mesilalt välja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 750 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu summas 219 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Anton Mesila ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 96,90 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leili Raedla 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.