KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-16-12941 Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2019, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav Kohtuas

§ 178lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Edasikaebe kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hageja ja kostja avaldused ning menetluse käik

1. Harju Maakohus jättis
2. mai
3. a otsusega XX (hageja) hagi OÜ A-Investment (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/1263 rahuldamata ning jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
4. veebruari
5. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning jättis menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus 88% ulatuses hageja kanda ja 12% ulatuses kostja kanda. Riigikohus keeldus
6. juuni
7. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlemisest ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kohtulahend jõustus
8. juunil
9. Kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud.
10. Hageja esitas
11. aprillil
12. a ja
13. veebruaril
14. a kohtule avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud seisnevad hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivus 475 eurot (menetluskulude kindlaksmääramise avalduses jäetud ekslikult märkimata, kuid tuvastatav kohtutoimikust), apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivus 425 eurot ja õigusabikulus 5834 eurot 40 senti (käibemaksuga; koos istungikuludega esindaja töömaht kokku 44,2h, tunnihind 132 eurot). Hageja menetluskulud on kokku 6734 eurot 40 senti.
15. Kostja esitas
16. aprillil
17. a,
18. veebruaril
19. a ja
20. juulil
21. a kohtule avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulud seisnevad õigusabikulus 4312 eurot 50 senti (käibemaksuta; esindaja töömaht koos istungikuludega 34,5h tunnihinnaga 125 eurot). Kostja palus tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt välja mõista 3630 eurot.
22. Mõlemad menetlusosalised palusid märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldustes sisaldus kinnitus, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
23. Hageja ei nõustunud kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldusega ning palus kohtul anda hinnang menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele. Kostja on hagiavaldusega tutvumise ja sellele vastamise osas märkinud ülemäärase ajakulu 12 tundi olukorras, kus hagiavalduse sisuline osa oli 5 lk pikk. Hageja palus kohtul rahuldamata jätta kostja
24. juuni
25. a menetluskulude määramise taotluse punktis 1.5 esitatud taotlus, et kohus kostja menetluskulusid enam ei vähendaks, kuivõrd maakohus vähendas neid oma
26. mai
27. a otsuses juba niigi 125 euro võrra. Maakohus vähendas kostja menetluskulusid põhjendatult ja õigesti ning see ei anna alust selleks, et neid ei võiks põhjendatud juhul täiendavalt vähendada.
28. Hageja tähtaegselt kostja avaldustele vastuväiteid esitanud. Maakohtu määrus
29. Harju Maakohus rahuldas
30. augusti
31. a määrusega hageja ja kostja avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 675 eurot 86 senti ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 3080 eurot. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2404 eurot 14 senti. Maakohus märkis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2404 eurot 14 senti) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32. Hageja menetluskulude hindamisel tuvastas maakohus esmalt, et hageja kohtukulud, s.o riigilõiv kokku 900 eurot, kandmine on tõendatud ja leidis, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutusega.
33. Hageja esindaja toimingute analüüsimisel leidis maakohus, et
34. detsembri
35. a menetlusdokumendi koostamise ajakulu 4,8h on mõnevõrra ülemäärane. Vastuse sisuline maht oli ca 3 lk ja sellele ei olnud lisatud tõendeid. Samuti oli hageja esindaja 2 kostja seisukohaga juba varasemalt tutvunud. Kohus leidis, et toimingu põhjendatud ajakulu on 3,5h ja kulu tuleb vähendada 1,3h võrra.
36. Maakohus leidis, et kostja ei pea hüvitama hageja aegumise taotluse esitamisega seotud kulu (3,3h), kuna nii maakohus kui ka ringkonnakohus leidsid, et hageja aegumise käsitlus ei vasta seadusele ning alusetu. Samuti ei pea kostja hüvitama menetlusabi määrusele määruskaebuse esitamisega ja menetlemisega seotud toiminguteks kulunud perioodil
37. augustist 2017 kuni
38. oktoobrini 2017 (3,75h), kuna Riigikohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Seega on nimetatud toimingud põhjendamatud ja mittevajalikud.
39. Maakohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Samuti on kohtupraktikaga kooskõlas hageja esindaja tunnitasumäär.
40. Seega luges maakohus hageja esindaja toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks mahus 35,85h (kogumaht 44,2h – põhjendamatu maht 8,35h), mis hageja esindaja tunnitasumäära (132 eurot käibemaksuga) arvestades moodustab rahaliselt 4732 eurot 20 senti. Kokku luges maakohus hageja menetluskulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 5632 eurot 20 senti (riigilõiv 900 + lepingulise esindaja kulud 4732,20). Kohus mõistis tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 675 eurot 86 senti (12% x 5632,20). Maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 6058 euro 54 sendi ulatuses (taotletud summa 6734,40 eurot – rahuldatud summa 675,86 eurot).
41. Kostja menetluskulude hindamisel osundab maakohus, et ringkonnakohus on
42. veebruari
43. a otsuses ekslikult märkinud, et maakohus ei ole
44. mai
45. a otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Maakohus analüüsis eelnimetatud otsuses kostja menetluskulude rahalist suurust ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulud 2125 eurot. Ringkonnakohus, muutes menetluskulude jaotust, jättis ekslikult võtmata seisukoha menetluskulude rahalise suuruse osas. Maakohus arvestas käesolevas määruses menetluskulude kindlaksmääramisel siiski ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud kehtiva resolutsiooni sõnastust ning analüüsis segaduse vältimiseks kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust täies ulatuses uuesti.
46. Maakohus leidis, et hagi tagamise määrusele määruskaebuse koostamine

§ 445

lg-st 1 ja

§ 463

lg-st 2 määras kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2404 eurot 14 senti (3080 eurot – 675,86 eurot). Määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ulatuses, milles maakohus jättis hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata ja ulatuses, milles kohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtumääruses märgitud summas. Hageja palub teha uue määruse, millega rahuldada hageja
2. aprilli
3. a ja
4. veebruari
5. a avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks.
6. Maakohus on ebaõigesti hinnanud hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, leides et esitatud 44,2 töötunnist on 8,35 töötundi põhjendamatud ja ebavajalikud.
7. Maakohus leidis, et
8. detsembri
9. a menetlusdokumendi koostamiseks on hageja esindaja märgitud 4,8 tunnist põhjendatud ajakulu vaid 3,5 tundi, kuivõrd koostatud dokumendi sisuline maht oli ca 3 lk, sellele ei olnud lisatud tõendeid ning hageja esindaja oli kostja seisukohaga juba varasemalt tutvunud. Hageja sellega ei nõustu ja leiab, et ajakulu põhjendatust ei ole võimalik määrata ainult koostatud lehekülgede arvu ja esitatud lisade arvu järgi, vaid arvestada tuleb menetlusdokumendi sisulist keerukust. Kostja esitas hagiavaldusele põhjaliku vastuse, sisulise osaga ca 6 lehekülge, mis sisaldas lisaks arvukalt numbrilist infot viivise ja intresside arvestuste kohta. Hageja palub ringkonnakohtul anda uus hinnang hageja
10. detsembri
11. a menetlusdokumendi koostamiseks kantud ajakulule ning määrata põhjendatud kuluks hageja algselt nõutud 4,8 tundi.
12. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on põhjendamatu ja mittevajalik hageja esindajal aegumise taotluse esitamisega seotud toiminguteks kulunud 3,3 tundi.
13. Samuti ei nõustu hageja maakohtuga selles, et maakohus pidas põhjendamatuks ja mittevajalikuks hageja esindajal menetlusabi määrusele määruskaebuse esitamisega ja menetlemisega seotud toiminguteks kulunud ajakulu 3,75 tundi. Maakohus tõi välja, et Riigikohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja alusetu toimingu teostamisega seotud kulusid ei peaks vastaspool hüvitama. Hageja maakohtu käsitlusega ei nõustu, kuna hageja määruskaebus Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu
14. augusti
15. a kohtumäärusele, millega ringkonnakohus rahuldas hageja taotluse menetlusabi saamiseks osaliselt, oli sisuliselt põhjendatud ega olnud esitatud alusetult või pahatahtlikult. Hageja leiab, et menetlusabi määrusele määruskaebuse esitamise ja menetlemise toimingute kulud kokku 3,75 tundi on seetõttu põhjendatud.
16. Hageja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt oleks maakohus pidanud kostjalt hageja kasuks välja mõistma menetluskulud vähemalt mahus 808 eurot 13 senti (12% x 6734 eurot 40 senti).
17. Seoses kostja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisega märgib hageja, et maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta hageja
18. augusti
19. a vastuväite kostja menetluskuludele. Kostja on hagiavaldusega tutvumise ja sellele vastamise osas märkinud ülemäärase ajakulu 12 tundi olukorras, kus hagiavalduse sisuline osa oli ca 5 lk pikk. Hageja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti hinnanud kostja 4 menetluskulusid ning lugenud põhjendatuks ja vajalikuks kostja menetluskulud ülemäärases summas. Menetluse edasine käik
20. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata.
21. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
22. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt

§-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. 28. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14;
3. veebruari
4. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11;
5. mai
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
7. Praegusel juhul on maakohus vastavalt

§ 175

lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud nii hageja kui ka kostja lepinguliste esindajate töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, rahuldanud hageja ja kostja menetluskulude hüvitamise taotlused põhjendatud ja vajaliku menetluskulu osas ning mõistnud hagejalt kostja kasuks välja tasarvestuse tulemusena õigesti 2404 eurot 14 senti. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õiglane ja põhjendatud nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna määra osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt

§-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

1. Vastusena hageja määruskaebuse väitele, et maakohus vähendas ebaõiglaselt hageja
2. detsembri
3. a menetlusdokumendi koostamise ajakulu, märgib kolleegium, et maakohus ei ole ajakulu põhjendanud üksnes lehekülgede ja lisade arvuga. Maakohus on ajakulu analüüsimisel tuginenud menetlusdokumentide sisule, samuti sellele, et hageja oli kostja vastusega eelnevalt tutvunud ning kõige muu hulgas võtnud põhjendatult arvesse kostja vastuse ja hageja seisukoha mahtu. Kolleegium lisab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub rohkem aega. Kolleegium leiab, et maakohus on hinnanud hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning oma sellekohaseid järeldusi piisavalt põhjendanud. 5
4. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja määruskaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus ebaõiglaselt pidanud mittehüvitatavaks menetluskuluks hageja kulu seoses aegumise taotluse esitamisega ja menetlusabi määrusele määruskaebuse esitamisega. Kohus hindab menetluskulude hüvitamisel iga menetlusdokumendi vajalikkust eelkõige sellest aspektist, kas antud kulu peab vastaspool hüvitama. Menetluse käigus võib menetlusosaline enda õiguste kaitseks esitada erinevaid taotlusi ja kaebuseid, kuid mitte kõik ei ole kulude hüvitamise mõttes põhjendatud ja vajalikud, mistõttu peab menetlusosaline arvestama, et kõiki kulusid ei pruugi kohus vastaspoolelt välja mõista.
5. Seoses määruskaebuse etteheitega, et maakohus ei arvestanud hageja
6. augustil
7. a esitatud vastuväidetega, selgitab ringkonnakohus, et toimikust nähtuvalt on maakohus edastanud kummalegi poolele vastaspoole menetluskulude hüvitamise taotlused
8. augusti
9. a määrusega, milles andis seisukohtade esitamiseks tähtaja 7 päeva määruse kättetoimetamisest. Hageja sai määruse kätte
10. augustil
11. a. Seega oli seisukoha esitamise tähtaeg
12. august 2018, millal hageja oma vastuväited kostja menetluskuludele ka esitas. Seda arvestades on maakohus ekslikult pidanud hageja vastuväiteid hilinenult esitatuks, kuid see ei muuda siiski kõnealusel juhul maakohtu järeldusi kulude põhjendatuse ja hüvitamise osas ebaõigeks.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades

5. jaos sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjaolu, et maakohus on määruse kirjeldavas osas märkinud, et hageja ei esitanud tähtaegselt enda seisukohta kostja menetluskulude osas, ei tähenda, et maakohus on seetõttu kostja kantud õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamata jätnud. Kohus peab hindama kulude vajalikkust ja põhjendatust sõltumata teise poole vastuväidetest. 33. Tulenevalt

§ 178

lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 34. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 6