← Eesti

3-19-420/5

3-19-420 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-420 Määruse kuupäev

  1. märts 2019 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. S esialgse õiguskaitse taotlus Resolutsioon Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik
  2. A. S esitas 07.03.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajalele esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt ei ole taotlejale lubatud vastavalt vajadusele tarbida vanglas enda poolt soetatud toitu. Taotleja ei söö paljusid vangla toite ja on suuteline neid asendama vangla poest ostetud toiduga. Sellest tulenevalt palus taotleja kohaldada vaidemenetluse lõpuni esialgset õiguskaitset ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Taotlusele oli lisatud 04.03.2019 allkirjastatud vaie, milles taotleja taotles vanglalt 26.02.2019 Viru Vangla otsuse nr 6-10/25792 tühistamist ja külmkapi avamist ning alternatiivselt külmkapi kasutamise võimaldamist 4 korda päevas.
  3. Tartu Halduskohus jättis 08.03.2019 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja kohustas taotlejat 3 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama taotluses esinenud puudused.
  4. Taotleja esitas 15.03.2018 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Kohtu seisukoht
  5. Kohus tutvus haldusasja menetluse käigus kogutud materjalidega ja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
  6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et 1 3-19-420 kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad neli tingimust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema subjektiivne õigus, mis annab talle õiguse esitada nõue peaasjas ning nõuda esialgset õiguskaitset (I). Teiseks tuleb kontrollida, kas esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb pöördumatu tagajärje võimalus (II). Kolmandaks tuleb hinnata summaarselt kaebuse eduväljavaateid (III) ning lõpuks tuleb esialgse õiguskaitse andmise otsustamiseks kaaluda vastanduvaid huvisid, kusjuures kaalukausile tuleb asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed vastustaja jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel, ning teiselt poolt esialgse õiguskaitse taotleja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, pöördumatu tagajärje saabumise tõenäosus ja raskus (IV). Kohus märgib, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi.
  7. Kohus on seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus vaidemenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus esineb eelkõige juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võib taotlejale kaasneda pöördumatu või raskelt kõrvaldatav tagajärg. Taotleja põhjendas esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et ta ei söö mõnda vangla poolt pakutavat toiduainet ja asendab need toiduainetega, mida ta ise ostab vangla kauplusest. Seega esineb taotlejal külmkapi kasutamise vajadus. Vangla poolt mõnedest pakutavatest toiduainetest loobumist põhjendas taotleja vaid sellega, et need talle ei maitse. Võttes arvesse, et taotlejal puuduvad meditsiinilised näidustused vangla poolt pakutavast toidust osaliseks loobumiseks ning osaline loobumine on seotud ainult taotleja maitsemeelega, ei saa kohtu arvates külmkapi kasutamise keeld tekitada olukorda, kus taotleja võib nälga jääda. Taotleja poolt osaliselt vanglatoidust loobumine on tema vaba otsus, mis ei ole kinnitatud objektiivsete kriteeriumidega. Seega, külmkapi sulgemise tõttu ei kaasne taotleja tervisele negatiivseid mõjusid. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks põhjendatud juhul, kui taotleja ei saaks tarbida vangla poolt pakutavaid toiduaineid tervislikel põhjustel. Taotlusest ja selle täiendusest nähtuvalt on vangla toiduainetest osalise loobumise põhjuseks pelgalt taotleja maitsemeel ja tuju. Kohus märgib täiendavalt, et taotleja saab endiselt tarbida vangla poest soetatud toiduaineid, mida ei ole vaja hoida külmkapis, aga samuti vangla poolt pakutavaid toiduaineid.
  8. Sellest tulenevalt ei ole täidetud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks HKMS § 249 lg-s 1 sätestatud eeldus (esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus).
  9. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
  10. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral lõpeb ka menetlus käesolevas haldusasjas. Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 11 jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.