Obsah (6)

§ 207§ 204§ 95§ 203§ 48§ 100

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2019, Tartu Haldusasja number 3-17-1792 Haldusasi Nikolai Kaltšuki kaebus Viru

) § 48 lg 2 alusel eraldada kaebusest 01.10.

1. a sigarettide äravõtmise ja suitsetamise keelamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Halduskohus leidis, et eraldatud kohtuasjas tuleb menetlus peatada kuni asjades 3-17-2062, 3-17-2064, 3-17-2167, 3-17-2297, 3-17-2411 ja 3-17-2607 esimese kohtuotsuse jõustumiseni.
2. Kaebaja esitas 06.02.2019 Tartu Halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.01.
3. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja menetluse peatamisega, sest see venitab menetlust ning tekitab sellega kaebajale täiendavat kahju. Samuti ei nõustu kaebaja suitsetamist puudutava nõude eraldamisega ning palub halduskohtu määrus selles osas tühistada. Kaebaja märgib, et halduskohtu 12.09.
4. a määruses loetletud nõuete osas on ta Viru Vangla poole pöördunud ning täitnud sellega kohustusliku kohtueelse menetluse nõude. Suitsetamise osas palub määruskaebuse esitaja tema kaebuse kohtul koheselt läbi vaadata ja anda talle tagasi suitsetamise õigus. Kaebaja märgib ka seda, et ta ei ole andnud nõusolekut asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 204

lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

1. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab seda menetleda. Kuna vaidlustatav on vaid Tartu Halduskohtu 24.01.
2. a määruse resolutsiooni p 5, millega halduskohus peatas eraldatud osas haldusasja menetluse, siis võtab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse üksnes selles osas. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks vastustaja seisukohta.
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 24.01.
4. a määruse resolutsiooni p 5 tühistada. 2
5. Halduskohus on 01.10.
6. a sigarettide äravõtmise ja suitsetamise keelamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude menetluse peatamise alusena viidanud

§ 95lg-le 1.

Selles on sätestatud, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Viidatud sätte puhul peab asjas tehtav lahend sõltuma täielikult või osaliselt teises menetluses tuvastatavast asjaolust. Halduskohus on käesolevas asjas vaidlustatud määruses leidnud, et menetlus tuleb peatada, sest teistes sama kohtuniku poolt menetletavates kohtuasjades tuleb samuti anda hinnang 01.10.2017. a Viru Vanglas kehtima hakanud suitsetamise keelu õiguspärasusele. Seega ei ole tegemist asjaoluga, mille olemasolu või puudumist tuleb teises kohtuasjas tuvastada, vaid õigusliku hinnanguga, mille pärast halduskohus pidas eraldatud nõude menetluse peatamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna käesoleva asja asjaolud alust

§ 95

lg 1 alusel menetluse peatamiseks halduskohtu vaidlustatud määruses toodud põhjendustel. Sellest tulenevalt kuulub määruskaebus rahuldamisele ning halduskohtu 24.01.

1. a määruse resolutsiooni p 5 tühistamisele.
2. Ringkonnakohus märgib, et kuna halduskohus on näinud menetluse peatamise vajadusena teistes kohtuasjades sama õigusnormi tõlgendamise osas seisukoha ära ootamist, ning on seejuures viidanud kuuele teisele sarnasele kohtuasjale, siis võib menetluse peatamine olla võimalik

§ 95lg 2 alusel.

Selle sätte kohaselt võib kohus menetluse peatada kuni teises haldusasjas otsuse jõustumiseni, kui seal on küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka menetletava haldusasja lahendamiseks. Peatamine on lubatud üksnes juhul, kui sarnaseid asju on kohtu menetluses vähemalt kümme. Samas peab seejuures arvestama, et kui kohtuasi, mille lahendamise ajaks menetlust soovitakse peatada, pole märgatavalt kaugemas menetlusstaadiumis, siis võib menetluse peatamine rikkuda menetlusosalise õigust asja lahendamisele mõistliku aja jooksul (O. Kask. Menetluse peatumine, peatamine ja kiirendamine. – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 95). Kohtute infosüsteemist nähtub, et kõigi halduskohtu määruses viidatud kuue kohtuasja puhul on asja lahendamine alles esimese kohtuastme menetluses ning eelmenetluse staadiumis. Seega isegi juhul, kui täidetud oleks nõue, et sarnaseid kohtuasju on tegelikult kohtu menetluses vähemalt kümme, siis tuleb halduskohtul põhjendada, miks menetluse peatamine just käesolevas haldusasjas on vajalik, kui kohtuasjas või kohtuasjades, milles kohtuotsuse jõustumiseni menetlus peatatakse, on menetlus peatamise ajal menetluslikult samas staadiumis, kui peatatavas kohtuasjas. 10. Muude määruskaebuse väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 203

lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebusest nähtub ka kaebaja tahe vaidlustada nõude eraldamist. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust nõude eraldamise vaidlustamiseks määruskaebekorras, samuti ei takista see asja edasist menetlust. Seega on kaebajal võimalik esitada selle kohta vastuväide hiljem apellatsioonkaebuses, kui ta seda soovib.

§ 48

lg 2 kohaselt võib kohus eraldada määrusega nõuded iseseisvaks menetluseks, kui kohus leiab, et ühes kaebuses esitatud nõuete eraldamine võimaldab asja kiiremat lahendamist või nõudeid ei oleks tohtinud esitada ühes kaebuses. Halduskohus on käesolevas asjas leidnud, et ülejäänud nõuete osas saaks praeguse kaebuse lahendada kiiremini ning on seetõttu sigarettide äravõtmise ja suitsetamise 3 keelamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude käesolevast kohtuasjast eraldanud. Kuna ringkonnakohus tühistab eraldatud nõude osas halduskohtu määruse, siis ei saa nõude eraldamine käesoleval hetkel mingil viisil rikkuda kaebaja õigusi. 11. Kaebaja väite, et ta on halduskohtu 12.09.2018. a määruses loetletud kõigi nõuete osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna kaebaja on 12.09.2018. a määruse määruskaebekorras juba vaidlustanud ja ringkonnakohus on 11.10.2018. a määrusega selle juba lahendanud. 12. Kaebaja on soovinud, et kohus vaataks suitsetamisega seotud küsimuse kiiresti läbi.

§ 100

lg 1 kohaselt võib pool või kolmas isik taotleda kohtult kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist, kui haldusasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul. Seega oleks kaebajal võimalik esitada halduskohtule menetluse kiirendamise taotlus, kuid ringkonnakohus juhib seejuures kaebaja tähelepanu järgmistele asjaoludele. Kaebaja on kaebuse käesolevas asjas esitanud augustis 2017, kuid halduskohus on saanud kaebuse menetlusse võtta alles 12.09.2018, sest nõuded vajasid täpsustamist ning kohtul tuli kontrollida kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et halduskohus on ka pärast seda teinud mitmeid asja lahendamiseks vajalikke menetlustoiminguid ning 24.01.2019. a määruse resolutsiooni p 8 kohaselt teavitanud menetlusosalisi, et muude nõuete osas peale suitsetamise keelamisega seotud kahju hüvitamise nõue, tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks 29.03.2019. 13. Määruskaebusest nähtub, et kaebaja ei ole nõus sellega, et halduskohus määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Ka selles osas ei ole halduskohtu 24.01.2019. a määrus vaidlustatav ning vastavalt

§ 203

lg-le 1 on kaebajal võimalik esitada selle kohta vastuväide apellatsioonkaebuses, kui ta soovib. (allkirjastatud digitaalselt) 4