Obsah (5)

§ 46§ 38§ 71§ 121§ 204

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2018, Tartu Haldusasja number 3-17-2067 Haldusasi Tatjana Pavlova kaebus Narva Lin

) § 120 lg 1 p-le 8, mille kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Halduskohus oli seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele, sest kaebaja ei kõrvaldanud vaatamata korduvatele käiguta jätmise määrustele kaebuses esinevat puudust, s. o ei esitanud tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ega põhjendusi, miks ta ei saanud kaebust esitada tähtaegselt. Määruse põhjenduste kohaselt teatas kaebaja vastusena kaebuse käiguta jätmise määrustele, et ta tutvus vaidlusaluse haldusaktiga esmakordselt

1. a juulis ja esitas kaebuse 30 päeva jooksul pärast linnavalitsusest 08.09.
2. a vastuse kättesaamist, mistõttu ei ole ta rikkunud kaebuse esitamise tähtaega ja tema arvates on kohtule esitatud kaebus tähtaegne. Kaebaja palus jätkuvalt kaebuse sisulist läbivaatamist ning vaidlusaluse
3. a korralduse tühistamist. Halduskohus selgitas, et kohtusse pöördumiseks on sätestatud kindlad tähtajad ning nende eesmärgiks on kaitsta õiguskindlust ja seetõttu on kaebetähtaja rikkumise tagajärjeks isiku kaebeõiguse kaotus. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga selles, et kaebus on tähtaegne. Kohus leidis, et nähtuvalt haldusasja materjalidest sai kaebaja krundi nr 40 erastamisest V. Lainelole teada juba
4. a augustis, kui tutvus arestimisaktiga täiteasjas nr 140/2014/
5. Nimetatud arestimisaktist tulenes, et alates 03.07.2008 kuulub kinnistu aadressil Narva linn X V. Lainelo omandisse (tl 21-22). Kohus leidis, et nimetatud dokumendist oli kaebajal võimalik juba
6. a augustis aru saada, et kaebaja arvates jätkuvalt temale kuuluva krundi kasutus- ja omandiõigus on siiski piiratud ja seda juba
7. a seisuga, kuna krunt oli 14.05.
8. a kinnistamisavalduse alusel kinnistamisraamatusse sisse kantud V. Lainelo nimele, s. o maa oli juba varasemalt erastatud V. Lainelole. Eeltoodut kinnitas ka kaebaja ise nii kaebuses kui vastustes kaebuse käiguta jätmise määrustele, märkides, et pärast arestimisaktiga tutvumist sai ta aru, et tema õigusi on piiratud ja krunt nr 40 on erastatud V. Lainelole. Läbi arestimisakti sisu pidi kaebaja ka aru saama, et ilmselt on enne
9. a kohaliku omavalitsuse, kui erastamise 2 korraldaja poolt välja antud haldusakt, millega suvemaja juurde erastati maa ja mis siis kanti kinnistusraamatuse V. Lainelo omandina. Vaidlusaluse
10. a haldusakti sisuks ongi maa ostueesõigusega erastamine Narva linnas XX.

§ 46

lg 7 kohaselt, kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Ka Riigikohus on öelnud, et isikule võib juhul, kui haldusakti ei ole talle teatavaks tehtud, olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Isikule teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis isikul kulub pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda 30 päeva jooksul kaebusega kohtusse. Seega, teatavakstegemata haldusakti vaidlustamise tähtajaks pärast selle olemasolust teadasaamist, on Riigikohus pidanud kahte kuud (30 päeva haldusakti väljanõudmiseks ja 30 päeva selle vaidlustamiseks). Halduskohus leidis, et pärast maa erastamisest teadasaamist

1. a augustis oleks kaebaja pidanud ka teada saama, kas ise või juriidilise haridusega isiku abil, et maa erastamine temale ei ole enam võimalik, kuna alates 03.07.2008 kuulub vaidlusalune kinnistu V. Lainelo omandisse ning selgitama välja ka vastava haldusakti olemasolu ja nõudma selle erastamise korraldajalt välja. Kaebaja seda aga ei teinud ja selgitas vastustes halduskohtule (tl 203), et ta pöördus AÜ Landõš juhatusse, kuid mingit vastust ta sealt ei saanud ja kuna
2. a oktoobris lõppes suvitushooaeg, peatas ta asjaolude väljaselgitamise. Toimiku materjalidest nähtuvalt pöördus kaebaja AÜ Landõš poole avaldusega alles 19.06.2017 (tl 13-14). Järelikult, pärast seda, kui kaebaja sai
3. a augustis teada, et krundi nr 40 omanikuks sai kolmas isik, hakkas ta uurima maa erastamise asjaolusid alles
4. a juunis, e 10 kuu möödudes, mis ei ole mõistlik aeg täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks (sh vaidlusaluse haldusakti väljanõudmiseks). Kaebaja põhjendust, et
5. a oktoobris lõppes suvitamise hooaeg, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks asjaolude uurimise ja vaidlusaluse haldusakti väljanõudmisega viivitamisel. Kaebaja viide
6. a oktoobris suvise hooaja lõpule annab samuti alust arvata, et täiendavate asjaolude väljaselgitamine ei olnud tegelikult takistatud ka kaebajal esinenud tervisehädade tõttu. Kaebaja väitis küll, et pöördus juba enne 19.06.2017 AÜ Landõš poole, kuid ei saanud vastuseid. Samuti väitis kaebaja, et pöördus selgituste saamiseks kohtutäituri ja notari poole. Eelpoolnimetatud pöördumiste osas ei ole kaebaja aga vastavaid tõendeid kohtule esitanud. Ühtlasi ei oleks ka usutav, et kohtutäitur ja notar jätsid kaebaja pöördumistele vastamata. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et piisava hoolikuse korral oleks kaebaja saanud tutvuda vaidlusaluse haldusaktiga tunduvalt varem, kuid ta viivitas ebamõistlikult maa erastamise kohta täiendavate asjaolude väljaselgitamisega ja tema poolt alles 11.10.2017 esitatud tühistamiskaebus ei ole tähtaegne.

§ 38

lg 5 kohaselt, kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Eelnevast tulenevalt kohustas halduskohus 30.05.2018. a määrusega kaebajat esitama kohtule möödalastud kaebetähtaja ennistamise taotlus. Halduskohus selgitas kaebajale, et kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamata jätmine on vastavalt

§ 121lg 1 p-le 2 alus kaebuse tagastamiseks.

20.06.

1. a vastuses kohtumäärusele oli kaebaja jätkuvalt seisukohal, et ta ei ole rikkunud kaebuse esitamise tähtaega, kuna esitas kaebuse 30 päeva jooksul linnavalitsuse 08.09.
2. a vastuse kättesaamisest, mis oli kaebaja jaoks ainus tõene info kompetentselt riigiorganilt selle kohta, et kolmandal isikul (V. Lainelo) on õigused kaebaja arvates talle kuuluvale krundile. 3 Kaebaja leidis, et alles sellest kirjast sai ta teada oma õiguste rikkumisest. Seetõttu ei taotlenud kaebaja ka rikutud kaebetähtaja ennistamist ja palus tühistamiskaebuse sisuliselt läbi vaadata ning linnavalitsuse
3. a korraldus nr 1988-k tühistada. Halduskohus leidis, et sellest tulenevalt jättis kaebaja tähtaegselt kõrvaldamata kaebuses esinenud puudused ja tema kaebus ei vasta

§ 38lg-s 5 sätestatud nõuetele.

Halduskohus märkis, et juhul, kui kaebaja ise leiab, et kaebus on tähtaegne, ei saa ka kohus tõlgendada kaebaja 20.06.2018. a vastust, mis jõudis halduskohtusse 09.07.2018, rikutud kaebetähtaja ennistamise taotlusena ja vaadata seda taotlust sisuliselt läbi. Samuti puudub kohtul õiguslik alus rikutud kaebetähtaja ennistamiseks omal algatusel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 1 p-st 2, tagastas halduskohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult.

1. T. Pavlova sai halduskohtu 02.08.
2. a määruse kätte 25.08.2018 (tl 247) ja esitas 05.09.2018 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule halduskohtu 02.08.
3. a määruse tühistamiseks ning kaebuse halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks tagasi saatmiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli kaebaja alates
4. a haige ja on alates
5. a 100 % töövõimetusega invaliid. Samuti kasvatas ta üksi kahte last. Need asjaolud on kaebaja tervist kahjustanud ja mõjunud ka tema võimele eluliste asjadega tegeleda.
6. a augustis, pärast V. Lainelo surma, leidis kaebaja korteri postkastist kirja V. Lainelo nimele, kes seal korteris elas. Kirjas oli dokument, mis puudutas kaebaja krunti nr 40, kuid selles oli omanikuna ära toodud V. Lainelo nimi. Kaebaja väitel pöördus ta pärast seda mitu korda AÜ Landõš juhatuse poole, kuid ei saanud vastust. Kuna
7. a oktoobris lõppes suvitushooaeg aiandusühistus, peatas kaebaja edasiste asjaolude selgitamise.
8. a suvitushooajal asus kaebaja uuesti infot otsima ja sai ka aiandusühistult vastuse, kuid see ei sisaldanud midagi uut seoses krundiga nr
9. Umbes
10. a juulis leidis kaebaja juhuslikult V. Lainelo dokumentide hulgast Narva Linnavalitsuse 28.12.
11. a korralduse nr 1988-k. 09.08.2017 esitas kaebaja linnavalitsusele avalduse ja linnavalitsuse 08.09.
12. a vastuse sai kaebaja kätte
13. või 14.09.
14. Pärast vastusega tutvumist esitas kaebaja 11.10.2017 halduskohtule tühistamiskaebuse. Seega ei ole kaebaja rikkunud kohtusse pöördumise 30-päevast tähtaega. Kaebaja sai alles linnavalitsuse 08.09.
15. a kirjast teada, et tema õigusi on rikutud. Kuna linnavalitsuse
16. a korraldus on vastu võetud fiktiivse üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, siis tuleb selline korraldus tühistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 204

lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. T. Pavlova esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele, mis võimaldab selle menetlusse võtta.

1. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 02.08.
2. a määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja halduskohtule 11.10.2017 tühistamiskaebuse Narva Linnavalitsuse 28.12.
3. a korralduse nr 1988-k tühistamiseks. Kuna T. Pavlova ei olnud nimetatud haldusakti (maa ostueesõigusega erastamine V. Lainelole Narvas XX) adressaat, siis 4 seda korraldust talle ka teatavaks ei tehtud ja kaebuse nõuetele vastavust tähtaegsuse mõttes tuli kontrollida

§ 46

lg 7 alusel ning hinnata, kas kaebaja viivitas tühistamiskaebuse esitamisega ebamõistlikult või mitte. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt võib isikule ka juhul, kui talle haldusakti ei ole teatavaks tehtud, olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt 29.04.

1. a määrus nr 3-3-1-19-09, 28.01.
2. a otsus asjas nr 3-3-1-82-07, 09.
4. a määrus asjas nr 3-3-1-23-07). Riigikohus on analoogsete olukordade lahendamisel samuti märkinud, et olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või see puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem kasutada oma kaebeõigust, vaid ta peab asjaolud välja selgitama vaide- või halduskohtumenetluses. Üksnes juhul, kui ta on mõistliku aja jooksul astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel (vt 21.12.
5. a määrus nr 3-3-1-52-00; 08.
7. a määrus nr 3-3-1-56-02; 30.10.
8. a määrus nr 3-3-1-70-06, 09.05.
9. a määrus nr 3-3-1-23-07). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb kehtiva kohtupraktika kohaselt eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda kohtusse. Viimane ajavahemik aeg pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks - peab olema samuti 30-päevane, nagu on

-st tulenev tavapärane kaebetähtaeg tühistamiskaebuse esitamiseks. Seega tuleb kohtul teatavaks tegemata haldusakti puhul kontrollida, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kohtul tuli hinnata, kas kaebaja tegi pärast

1. a augustit midagi, et 28.12.
2. a korraldust kätte saada ja kas need toimingud olid sooritatud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti saamist pöördus ta kohtusse 30 päeva jooksul. Halduskohtul oli alus asuda seisukohale, et tegemist on tähtaega ületades esitatud tühistamiskaebusega, kui kohus tuvastas, et kaebaja viivitas haldusakti väljanõudmisega ebamõistlikult või ei pöördunud akti saamisest alates kohtusse tühistamiskaebusega 30 päeva jooksul. Hinnates, kas kaebaja on tühistamisnõude esitamisega ebamõistlikult viivitanud, tuli arvestada möödunud aega ja ka seda, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. Juhul kui kaebajal on haldusakti väljanõudmiseni või kohtusse pöördumiseni kulunud ajavahemiku õigustamiseks mõjuv põhjus, ei ole tegemist ebamõistliku viivitusega (vt 09.05.
3. a määrus nr 3-3-1-23-07 ja 18.04.
4. a määrus nr 3-3-1-3-13).
5. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et T. Pavlova sai
6. a augustis 03.08.
7. a kinnisasja arstimisaktist teada, et krunt nr 40 on erastatud ning kinnistatud
8. a alates V. Lainelo nimele (tl 136). Nimetatud arestimisaktist tulenes, et alates 03.07.2008 kuulub kinnistu aadressil Narva linn X V. Lainelo omandisse (tl 21-22). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et nimetatud dokumendist oli kaebajal võimalik juba
9. a augustis aru saada, et kaebaja arvates jätkuvalt temale kuuluva krundi kasutus- ja omandiõigus on siiski piiratud ja seda juba
10. a seisuga, kuna krunt oli 14.05.
11. a kinnistamisavalduse alusel kinnistamisraamatusse sisse kantud V. Lainelo nimele, s. o maa oli juba varasemalt erastatud V. Lainelole. Eeltoodut kinnitas ka kaebaja ise nii kaebuses kui vastustes kaebuse käiguta jätmise määrustele, märkides, et pärast arestimisaktiga tutvumist sai ta aru, et tema õigusi on piiratud ja krunt nr 40 on erastatud V. Lainelole. 5 Samas ei asunud kaebaja koheselt krundi nr 40 erastamisega seonduvaid asjaolusid välja selgitama ega erastamise aluseks olevaid haldusakte välja nõudma, selgitades vastustes halduskohtule (tl 203), et kuna
12. a oktoobris lõppes suvitushooaeg, peatas ta asjaolude väljaselgitamise. Toimiku materjalidest nähtuvalt pöördus kaebaja AÜ Landõš poole avaldusega 19.06.2017 (tl 13-14). Pärast seda, kui kaebaja sai
13. a augustis teada, et krundi nr 40 omanikuks sai kolmas isik, hakkas ta eeltoodust nähtuvalt uurima maa erastamise asjaolusid alles
14. a juunis, e 10 kuu möödudes, mis ei ole mõistlik aeg täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks (sh vaidlusaluse haldusakti väljanõudmiseks). Kaebaja põhjendust, et
15. a oktoobris lõppes suvitamise hooaeg, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks asjaolude uurimise ja vaidlusaluse haldusakti väljanõudmisega viivitamisel. Halduskohus on õigesti märkinud ka seda, et algselt viitas kaebaja viivituse põhjusena üksnes
16. a oktoobris suvise hooaja lõpule, mis annab aluse arvata, et täiendavate asjaolude väljaselgitamine ei olnud kaebajal tegelikult takistatud tema tervisehädade tõttu, mille kaebaja hiljem põhjusena välja tõi. Ka määruskaebuses viitab kaebaja jätkuvalt sellele, et alates
17. a on ta haige ja
18. a alates 100 % töövõimetusega invaliid, kes kasvatas üksi kahte last ning need asjaolud on kaebaja tervist kahjustanud ja mõjunud ka tema võimele eluliste asjadega tegeleda. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 46) on kaebaja lapsed sündinud 1984 ja
19. aastal ning kui rääkida haldusakti väljanõudmisega ja halduskohtusse kaebuse esitamisega viivitamisest
20. a augustist kuni
21. a oktoobrini, siis sellel ajaperioodil olid kaebaja lapsed ammu täiskasvanud ja nendega seonduv ei saanud kuidagi mõjutada kaebaja võimet oma õigusi tähtaegselt kaitsta. Sama käib tegelikult ka kaebaja väite kohta, et teda takistasid tähtaegu järgimast terviseprobleemid, sest toimiku materjalidest nähtuvalt on kõik kaebaja terviseprobleemid esinenud tal juba oluliselt varem, kui 2016-
22. aastal ning peale tänaval kukkumise
23. a aprillis (tl 158) ei nähtu asja materjalidest viidatud perioodi kohta ühtegi sellist terviseprobleemi, mis oleks reaalselt võinud takistada kaebajal viivituseta asjakohast haldusakti otsida või välja nõuda ning tähtaegselt halduskohtule tühistamiskaebust esitada. Kaebaja väitis asja materjalidest nähtuvalt samuti, et leidis
24. a juulis juhuslikult V. Lainelo endisest elukohast Narva Linnavalitsuse 28.12.
25. a korralduse (tl 203). Siiski ei pöördunud ta 30 päeva jooksul tühistamiskaebusega kohtusse, vaid tegi 09.08.2017 Narva Linnavalitsusele avalduse, et linnavalitsus oma 28.12.
26. a korralduse nr 1988-k tühistaks. Narva Linnavalitsus vastas kaebajale 08.09.2017, et võttis korralduse vastu avaldaja poolt esitatud dokumentide alusel ja juhul, kui kaebaja peab korralduse aluseks olevat
27. a üleandmise-vastuvõtmise akti alusetuks, tuleks tal sellega seoses kohtusse pöörduda ja kaebajale soodsa kohtuotsuse saamisel edastada otsus linnavalitsusele, mis siis võib olla aluseks
28. a korralduse kehtetuks tunnistamisele. T. Pavlova ei vaidlustanud viidatud
29. a üleandmise-vastuvõtmise akti, vaid esitas 11.10.2017 halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse 28.12.
30. a korralduse nr 1988-k tühistamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt teatas kaebaja vastusena kaebuse käiguta jätmise määrustele, et ta tutvus vaidlusaluse haldusaktiga esmakordselt
31. a juulis ja esitas kaebuse 30 päeva jooksul pärast linnavalitsusest 08.09.
32. a vastuse kättesaamist, mistõttu on kohtule esitatud kaebus tähtaegne, sest 08.09.
33. a vastuse oli kaebaja jaoks ainus tõene info kompetentselt riigiorganilt selle kohta, et kolmandal isikul (V. Lainelo) on õigused kaebaja arvates talle kuuluvale krundile. Kaebaja leidis, et alles sellest kirjast sai ta teada oma õiguste rikkumisest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ka kaebaja selline väide ei anna alust lugeda 11.10.2017 esitatud tühistamiskaebust tähtaegseks, sest lisaks sellele, et kaebaja viivitas pärast
34. a augustit ebamõistlikult krundi erastamise asjaolude väljaselgitamisega, s. h haldusakti väljanõudmisega, ei esitanud ta kaebust halduskohtule ka 30 päeva jooksul haldusaktiga väidetava tutvumise ajast, s. o
35. a juulist. Kaebaja väide, et kaebuse esitamise 30-päevast tähtaega tuleb asuda lugema alles 08.09.
36. a vastuse kättesaamisest, kuna alles sellest kirjast sai ta teada oma õiguste rikkumisest seoses krundi nr 40 erastamisega, ei anna samuti alust 6 lugeda tühistamiskaebus tähtaegselt esitatuks, kuna sellekohane väide on ilmses vastuolus kaebaja varasemate väidetega, mille kohaselt ta sai oma õiguste rikkumisest teada juba
37. a augustis, lugedes kinnisasja arstimisaktist, et tema ei ole enam AÜ Landõš liige ja krunt nr 40 on erastatud ning kinnistatud
38. a alates V. Lainelo nimele (tl 136).
39. Ringkonnakohus nõustub eeltoodut arvestades halduskohtuga, et kaebaja viivitas tühistamiskaebuse esitamisega ebamõistlikult ning seega on tegemist kaebetähtaega ületades esitatud kaebusega, mis ei vasta sellisena

§ 38

lg-s 5 esitatud kaebuse sisu nõuetele ja kuulub

§ 121

lg 1 p 2 alusel tagastamisele, sest kaebaja ei esitanud vaatamata korduvatele kaebuse käiguta jätmistele kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. 10. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7