Obsah (4)

§ 121§ 249§ 55§ 120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 9. november 2018, Tartu Haldusasi Rein Lossi kaebus Viru Vang

) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Nimelt tagastas halduskohus

1. augusti
2. a määrusega asjas nr 3-18-1576 kaebaja kaebuse kaebeõiguse 1 puudumise tõttu vaidluses, milles kaebaja taotles Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist, et viimane muudaks vangla töökorraldust sedasi, et kaebaja saaks osa võtta kirikus pühapäeviti peetavatest jumalateenistustest algusest lõpuni. Vangistusseaduse (VangS) §-st 62 ei tulene, et kinnipeetaval oleks õigus nõuda võimalust iganädalaselt jumalateenistustel käia, kui tema usuliste vajaduste rahuldamine on talle tagatud. Kinnipeetaval puudub ka õigus nõuda kirikus käimist talle sobival ajal. Halduskohus leidis, et kaebajale kehtestatud kirikus käimise graafik, mille kohaselt ta saab vanglast väljuda kell 9.15 ja kirikust kell 12.15 on piisav, et lugeda VangS §-st 62 tulenev juriidiline kohustus täidetuks. Halduskohtu seisukohaga nõustus oma
3. oktoobri
4. a määruses ka Tartu Ringkonnakohus, kui ta jättis kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud määruse asjas nr 3-18-1576 muutmata. Ringkonnakohus lisas, et kinnipeetav peab vanglas oma usulisi vajadusi rahuldades arvestama sellega, milliseid piiranguid seavad sellele vanglas kehtivad reeglid ja kord. 2.
5. Kaebaja taotles ka mittevaralise kahju hüvitamist, mis tekkis seetõttu, et vangla ei võimalda tal igal pühapäeval talle sobival ajal kirikus käia. Halduskohus tagastas mainitud nõude

§ 121lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vang

S § 11 lg 8 kohaselt peab kinnipeetav kahju hüvitamise nõuet esitades läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebuses kirjeldatud asjaoludel ei ole kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud. 2.

1. Kaebuses taotles kaebaja vangla kohustamist tagada talle kaplanitega suhtlemine. Ka kohustamisnõude osas peab kinnipeetav esmalt läbima kohustusliku kohtueelse menetluse (VangS § 11 lg 5). Viru Vangla kodukorra p 19.3 kohaselt võib kinnipeetav kohtuda kaplaniga individuaalselt, kui ta esitab selleks kaplanile kontaktisiku kaudu sooviavalduse. Sellest tulenevalt oleks kaebaja pidanud enne kohustamisnõudega halduskohtusse pöördumist esitama vanglale taotluse kaplaniga suhtlemise võimaldamiseks ja taotluse rahuldamata jätmisel või sellele reageerimata jätmise korral esitama vanglale kohustamisvaide.
2. oktoobril 2018 vanglale esitatud vaides väitis kaebaja, et kaplanid ei reageeri tema pöördumistele ja neile ei edastata taotlusi kohtumiseks.
3. oktoobri
4. a seisuga ei olnud kaebaja vastava nõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. 2.
5. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korra vangla kohustamist lubada tal käia kirikus igal pühapäeval kella 9.00-st kella 12.30-ni.

§ 249

lg-te 1 ja 2 kohaselt peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks olema ka selle vajadus. Isikul peab olema subjektiivne õigus, mida soovitakse kaitsta. Kuna kohustamisnõue igal pühapäeval kirikus käimiseks tagastati kaebeõiguse puudumise tõttu, ei ole kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse tuginedes

§ 55lg-le 2 läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. R. Loss esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määruse tühistada. Kaebaja avaldas rahulolematust sellega, et kohtumenetlust ei viidud läbi avalikult ega korraldatud istungit. Kaebaja hinnangul ei ole kohtumenetlus olnud aus ja erapooletu. Kaebaja ei ole saanud tutvuda dokumentidega, mis vangla asjas esitas. See puudutab ka vangla kirjalikku vastust kohtu küsimustele. Kaebaja on läbinud kõik vajalikud menetlused, et kohtusse pöörduda. Määruskaebuses palus kaebaja end vabastada riigilõivu tasumisest ning muudest menetluskuludest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5. Alates
6. jaanuarist 2018 ei võeta riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 järgi haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest riigilõivu. Seega ei olegi kaebajal vaja määruskaebust esitades riigilõivu tasuda või taotleda enda vabastamist riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. 2
7. Määruskaebuse väited puudutavad menetluse ausat ja erapooletut läbiviimist halduskohtus. Esiteks ei ole kaebaja rahul sellega, et halduskohus ei korraldanud istungit.

§ 120

lg 1 ei näe iseenesest kaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel ette istungi läbiviimise kohustust.

§ 120

lg 4 küll võimaldab menetlusosalisi ära kuulata menetlusse võtmisse küsimuse lahendamiseks, kuid menetlusosaliste ärakuulamine ei pea ilmtingimata toimuma istungil, vaid seisukohti saab esitada ka kirjalikult.

1. peatüki
2. jagu, mis reguleerib kohtuistungi korraldamist, kohaldub juhtudel, mil kaebus on menetlusse võetud ja eelmenetlus on piisava põhjalikkusega läbi viidud. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles viitas erinevatele dokumentidele, mis ta oli vanglale esitanud ja millele vangla oli omalt poolt ka vastanud. Halduskohus küsis vanglalt kaebuses mainitud dokumendid välja. Kui kohtul on tekkinud sisemine veendumus, et kogutud tõendite pinnalt tuleb kaebus tagastada, ei ole tal täiendavalt tarvis kaebajalt selgitusi paluda.
3. Kaebaja on halduskohtule ette heitnud ka seda, et tal ei võimaldatud tutvuda dokumentidega, mis vangla halduskohtule esitas. Kaebajale ei edastatud tõepoolest Tartu Halduskohtu
4. oktoobri
5. a kohtunõuet, mis saadeti vaid vanglale. Kuna halduskohus nõudis selle kohtunõudega välja kaebaja vanglale esitatud pöördumised, vaided ning neile antud vanglapoolsed vastused, on kaebaja etteheide, et tema ei saanud nende dokumentidega tutvuda, põhjendamatu. Seda just põhjusel, et halduskohus nõudis välja dokumendid, mille kaebaja oli kas ise koostanud või saanud vastuseks enda koostatud dokumentidele. Näiteks on kaebaja
6. septembri
7. a vaideotsusele nr 6-12/462-2 ja
8. oktoobri
9. a vastusele nr 6-10/34708-2 märkinud, et on need kätte saanud ning ka lisanud juurde ka kättesaamise kuupäeva. Seega on kaebajale nende dokumentide sisu eelduslikult teada. Vastuses, millega vangla edastas kohtule soovitud dokumendid, ei ole esitatud selliseid seisukohti, millest kaebaja ei oleks teadlik olnud.
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohustamisnõuete ese ja alus on selged ning nende tagastamisel ei ole viga tehtud. Probleemne on aga kaebaja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuses oli mittevaralise kahju hüvitamise nõue sõnastatud selliselt, et kohus tunnistaks fakti, et vangla tegevus on kaebajale tekitanud mittemateriaalse kahju ning et kaebajal on õigus hüvitist nõuda ja seda ka saada. Kaebust tõlgendades võib jõuda seisukohale, et kaebaja tegelik tahe on käia igal pühapäeval talle sobival ajavahemikul jumalateenistustel, millest järeldub, et ka kahju hüvitamise nõue peaks olema seotud kohustamisnõude esemega, st tulenevalt sellest, et kaebaja ei ole saanud igal pühapäeval käia soovitud kellaaegadel kirikus, on talle kahju tekkinud. Selliselt sõnastatud kahju hüvitamise taotlust ei ole kaebaja aga vanglale esitanud. Kaebaja pöördus
11. augustil 2018 vangla poole (registreeritud
12. augustil 2018 nr-ga 6-12/462-1) ning mainis, et tuvastamist vajab fakt, et on kahjustatud tema tervislikku olukorda ja talle ei ole osutatud hädavajalikke meditsiiniteenuseid. Kaebaja lisas, et ta soovib, et teda ei segataks enda ravimisel ja ravi korraldamisel. Sellest aga ei saa välja lugeda, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist, kuna ta ei ole saanud loodetud viisil oma usulisi vajadusi rahuldada. Seega on ka kahju hüvitamise nõue õiguspäraselt tagastatud.
13. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb R. Lossi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
14. oktoobri
15. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3