) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. V.S. ei ole kaebuses konkreetselt välja toonud kohtule esitatavat nõuet
Samas nähtub kaebusest, et kaebaja eesmärgiks on hüvitise saamine Tartu Vanglalt ning seega käsitleb kohus V.S. kaebust kahju hüvitamise kaebusena (
4. Tutvunud Tartu Vangla poolt 08.01.2019 kohtule edastatud dokumentidega, asub kohus seisukohale, et V.S. kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes kuulub tagastamisele kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 5.
lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahjunõue on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Antud juhul on Tartu Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse 19.12.2018 otsusega nr 1-13/196-4 jätnud läbi vaatamata ehk tagastanud. Kui taotlus jäetakse õiguspäraselt läbi vaatamata põhjusel, et kinnipeetav eiras kahju hüvitamise taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast. 6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tartu Vangla jätnud õiguspäraselt V.S. kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Kohus nõustub vanglaga selles, et V.S. poolt Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus (registreeritud vanglas 02.11.2018 nr-ga 1-13/196-1) oli esitatud puudustega. Taotlusest on arusaadav, et V. S. soovis esitada kahjunõude summas 100 000 eurot, kuid selgusetuks jääb, milliste konkreetsete vangla tegevustega kahju tekitatud on. Seega andis vangla 21.11.2018 kirjaga nr 113/196-2 V.S. õiguspäraselt tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla viidatud kirjas oli arusaadavalt selgitatud, millised puudused tuleb kõrvaldada. V.S. vastas vanglale (vastus registreeritud vanglas 28.11.2018 nr-ga 1-13/196-3), kuid ei kõrvaldanud vangla hinnangul vastusega kahju hüvitamise taotluse puuduseid, mistõttu jättis vangla kahjunõude 19.12.2018 otsusega nr 1-13/196-4 läbi vaatamata. Kohus nõustub vanglaga, et V. S. ei ole oma vanglale edastatud vastuses kahjunõude puuduseid kõrvaldanud. Vastuses on küll taotlust mõnevõrra täpsustatud, kuid samas viidatud sellele, justkui taotluse aluseks olevate asjaolude hulk on lõputu. Taotluses viidatakse erinevatele, üksteisega mitteseotud asjaoludele. Kohus nõustub vanglaga, et vastuse pinnalt ei ole võimalik konkretiseerida taotluse aluseks olevaid asjaolusid, hinnata taotluse tähtaegsust ega kahju hüvitamise eelduste täidetust. Haldusorgan ei saa ise sisustada kahju hüvitamise taotlust. Kuna kohtu hinnangul jättis vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata, on kaebajal Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Lähtudes ülaltoodust kuulub V.S. kaebus tagastamisele
7.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8.Kohus määrab enda algatusel mitte avalikustada kohtulahendis kaebuse esitaja isikuandmeid ning asendada nimi tähemärkidega (
lg 3), et vältida isiku tuvastamist kohtulahendi jõustumisel ja mitte kahjustada menetlusosalise huve (terviseprobleemid). (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.