) §-s 619 nimetatud käsunduslepingu mõistele, mille üle poolte vahel vaidlus puudub. Tsiviilasjas nr 2-18-6329 esitasid hagejad 23.04.2018.a avalduse G Ai (A) vastu kanalisatsiooni sulgemise tõkestamiseks kuni kohtuotsuseni. Harju Maakohtu 24.04.2018.a kohtumäärusega eelnimetatud tsiviilasjas jäeti hagejate avaldus käiguta anti hagejatele tähtaeg 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks (tl. 7-9). Kohus kohustas hagejaid kõrvaldama avalduses esinevad alljärgnevad puudused: - - Esitama avalduse, mis on allkirjastatud mõlema avaldaja poolt kuna 23.04 esitatud avaldus ei ole allkirjastatud K Kose poolt; Esitama avalduse, milles on märgitud puudutatud isiku aadress ja sidevahendite andmed, sest avaldajad ei ole märkinud avalduses G Ai aadressi ja sidevahendite andmeid; Esitama avalduse, milles on märgitud menetlusosalise esitatav taotlus, sest avaldajad on esitanud järgmise sisuga taotluse: „xxx korterite xx ja xx kanalisatsioon on kaasomand. Palume kohtul kanalisatsiooni sulgemist tõkestada kuni kohtuotsuseni kuna tegemist on elutähtsa teenusega.“ Kohtule esitatud taotlusest võib aru saada, et avaldajad soovivad hagi tagamise abinõu kohaldamist, milleks on kanalisatsiooni sulgemise tõkestamine kuni kohtuotsuse tegemiseni. Taotlusest ei nähtu, millise sisuga kohtulahendi tegemist avaldajad soovivad, s.t milline on menetluse eesmärk, mille ajaks tuleb tõkestada kanalisatsiooni sulgemine. Kohus ei saa rakendada hagi tagamise abinõusid, kui ei ole teada avaldajate põhitaotlus, mis tuleb kohtumenetluses lahendada. Esitama avalduse, milles on märgitud kaebust põhjendavad asjaolud. Kohus selgitas avaldajatele, et TsMS § 475 lg 1 p 13, § 613 lg 1 p 1 ja lg 2 ning KrtS § 9 lg 2 ning § 13 lg 2 järgi on avaldajatel võimalik taotleda, et kohus kohustaks korteriomanikke andma tahteavalduse korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, milles sisaldub kaasomandi eseme kasutamiskord. Sellise nõude esitamiseks peavad avaldajad taotluses märkima, millistel korteriomanikelt nad korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks vajalike tahteavalduste esitamist nõuavad ning milline on korteriomanike kokkuleppe sisu kaasomandi eseme kasutamise korra kohta. Ühtlasi selgitas kohus, et avaldajatel on võimalik esitada hagita menetluses ka nõue, et kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt või korteriomanike huvidest lähtuvalt, kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata. Kui avaldajad nõuavad G Ailt kaasomandi eseme kasutamist seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt 4 - või korteriomanike huvidest lähtuvalt (kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata), tuleb avaldajatel kohtule esitatavas taotluses märkida, milliste toimingute tegemiseks või millisest tegevuseks hoidumiseks G Ai kohustamist nad taotlevad. Kohus selgitas määruses hagejatele, et kuivõrd avaldajate taotlus on ebaselge, ei ole kohtul võimalik üheselt määratleda asjaolude ringi, millega saab avaldajate taotlust põhjendada. Kohus selgitas vajalikke avalduses esitatavaid asjaolusid sõltuvalt sellest kas hagejad esitavad nõude KrtS § 9 lg 2 ja § 13 lg 2 või § 30 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi. Tasuma riigilõivu avalduselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt. Hagejad esitasid kohtule 26.04.2018.a menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu 26.04.2018.a e-kirjas selgitati hagejatele, et nad ei ole kõrvaldanud kõiki kohtu varasemalt osundatud puudusi, sest jätkuvalt ei ole võimalik esitatud avaldusest aru saada milline osa nõudest kujutab endast esialgse õiguskaitse taotlust ja milline osa põhitaotlust (tl. 10). Avaldusest ei ole võimalik aru saada, kas avaldajate eesmärgiks on kaasomandi kasutamise korra kindlaksmääramine või puudutatud isiku kohustust käituda teatud viisil või hoiduda teatud viisil käitumisest. Kuivõrd avaldusest ei ole võimalik aru saada, mida avaldajad täpselt taotlevad, ei saa kohus kontrollida, kas avaldajad on esitanud kõik asjaolud, millega taotlust tuleb põhjendada. Kostja esitas hagejate nimel 07.05.2018.a puuduste kõrvaldamise avalduse (tl. 11 ja selle pöördel). Esitatud, äärmiselt minimalistlikus dokumendis, sõnastas kostja hagejate kogu esialgse õiguskaitse taotluse kahe punktiga alljärgnevas sõnastuses: 1. „kohustada mitte kahjustama xxx ehitise ja kinnisasja oluliseks osaks olevat torustikku (LISA 2); 2. mitte takistama avaldajaid kasutamast ehitise ja kinnisasja oluliseks osaks olevat torustikku (LISA 2) reovee ärajuhtimiseks linna kanalisatsioonivõrku korteriomandite eriomanditest nr 3 ja 4. „ Hagejate põhinõude sõnastas kostja alljärgnevalt: „Soovime G A’i tahteavaldust xxx kaasomandi kasutamise korra kindlaksmääramiseks.“ Kohus, hinnanud poolte esitatud tõendeid, on seisukohal, et kostja on rikkunud lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi.
lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi
lg 2 teise lause järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kohus, tutvunud kostja koostatud 07.05.2018.a menetlusdokumendiga, on seisukohal, et see ei küündi mitte mingisugusele tasemele, mida peab eeldama majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt õigusabi osutajalt. Kostja töötaja(d) kas ei mõista eesti keelt, et lugeda kohtu sõnaselgeid selgitusi 24.04.2018.a määrusest ja 26.04.2018.a e-kirjast või ei oma mingeidki õigusalaseid teadmisi, et mõista kohtu antud selgituste sisu ja kõrvaldada need nõuetekohaselt. 07.05.2018.a menetlusdokumendi on hagejate esindajana allkirjastanud kostja töötaja M W, kes 10.12.2018.a toimunud kohtuistungil suutis vabalt suhelda eesti keeles. Seega on kostja oma tegevusega rikkunud
lg-t 2 ning hagejatele on osutanud õigusabi isik, kellel puuduvad õigusalased teadmised ja oskused või kes ei suuda tegutseda elementaarsete kutseoskuste tasemel. Kostja vastuväited, et kohus tõi 09.05.2018.a menetlusse võtmisest keeldumise määruses välja uued puudused ja alused, miks kohus avaldust ei menetle, on asjakohatud. 09.05.2018.a kohtumäärusest nähtuvalt viitab kohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel samadele puudustele, millele kohus oli eelnevalt hagejate tähelepanu juhtinud nii 24.04.2018.a määruses kui ka 26.04.2018.a e-kirjas (tl. 14-15).
lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
sätestab mõistlikkuse põhimõtte, mille kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud hea usu ja 6 mõistlikkuse põhimõtet. Õigusnõustamise hea tava näeb ette, et juhul kui nõustaja ei ole võimeline teatud valdkonnas klienti nõustama, näiteks spetsiifiliste teadmiste või kogemuste puuduse tõttu, siis ta ei sõlmi kliendiga õigusteenuse osutamise lepingut. Käesoleval juhul, vaadates kostja esitatud menetlusdokumenti kooskõlas kohtu korduvate selgitustega, on kohus seisukohal, et kostjal puudusid teadmised ja oskused sellise asjaõigusliku probleemi lahendamiseks. Seega oleks hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas olnud see, et kostja ei oleks hagejatega õigusteenuse osutamise lepingut sõlminud. Kostja on käitunud pahatahtlikult. II Järgnevalt käsitleb kohus lepingust taganemise ja lepingujärgse tasu tagastamise küsimust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 30.04.2018.a sõlmitud õigusteenuse osutamise leping on lõppenud.
lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 2 p-de 1 ja 2 järgi loetakse oluliseks lepingurikkumiseks muu hulgas olukord kus kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis või rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hagejate huvi kostjaga leping sõlmida oli saavutada olukord kus kohus menetleks hagejate esitatud avaldust tsiviilasjas nr 2-18-6329. Kostja rikkus kohustust ja ei taganud olukorda, et avalduses esitatud puudused oleksid kõrvaldatud ja avaldust saaks menetleda. Seega esines kohtu hinnangul alus lepingust taganemiseks. Taganemisavalduse on hagejad kostjale edastanud (tl. 16) ning kostja ei vaidle selle saamisele vastu ja kinnitab selle kättesaamist (tl. 27 ülalt esimene lõik). Kostja kinnitas 10.12.2018.a istungil, et poolte vahel sõlmitud leping on lõppenud (tl. 39 pöördel).
lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Vaidlus puudub selles, et kostja esitas hagejatele 27.04.2018.a arve nr 20180486 summas 600 eurot (tl. 12), mille hagejad on tasunud (tl. 13) ning kostja on selle omaks võtnud (tl. 26 pöördel). Asjakohatu on kostja vastuväide, et peale 09.05.2018.a kohtumäärust osutas ta hagejatele täiendavat õigusabi ja tasu võib lugeda nimetatud täiendava õigusabi katteks. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejad ja kostjad sõlmisid täiendava suulise kokkuleppe õigusteenuse osutamiseks, kuid nimetatud kokkuleppes sisalduva tasu osas pole kohtule ühtegi tõendit esitatud. Toimiku lehel 12 olevast kostja arvest nr 20180486 nähtuvalt on see esitatud üheseltmõistetavalt puuduste kõrvaldamise eest tsiviilasjas nr 2-18-6329. Eelnimetatud tsiviilasi lõppes Harju Maakohtu 09.05.2018.a määrusega. Seega on kostjal kohustus tsiviilasja nr 2-18-6329 ajamise eest makstud ettemaks hagejatele tagastada.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hagejad esitasid raha tagastamise nõude 26.06.2018.a (tl. 16), alates millest on kostjal kohustus tasuda viivist. Kohus leiab, et viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. 7 Seega on tõendatud lepingust taganemise fakt ja asjaolu, et hagejad on tasunud kostjale 600 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal
lg 1 ja § 189 lg 1 alusel kohustus tagastada saadud 600 eurot ning tasuda tagastamisega viivist
III Eelviimase küsimusena käsitleb kohus hagejate kahjunõuet seoses kohtumenetluseelsete õigusabikuludega. Hagiavalduse punktide 2.3.2-2.3.4 kohaselt on Advokaadibüroo Njord osutanud kostjatele käesoleva vaidlusega seoses kohtumenetluse eelset õigusabi 792 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on hagejatele esitatud õigusabi arved (tl. 17 – 19) asjakohased ning seonduvad käesoleva tsiviilasjaga. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejate ja kostja vahel sõlmitud õigusteenuse osutamise leping on lõppenud. Seega on kostjal
Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole nimetatud summat hagejatele tagastanud. Ettemaksu tagastamise nõude esitamiseks on hagejad kohtuväliselt kasutanud kvalifitseeritud õigusabi, mille tasu hüvitamist hagejad kahjuna nõuavad. Kohus nõustub hagejate käsitlusega, et juhul kui kostja oleks vabatahtlikult täitnud oma kohustust tagastada ettemaks, siis ei oleks pidanud hagejad pöörduma advokaadi pole ega kandma otsest varalist kahju advokaaditasu näol. Seega esineb
§-s 127 lg 4 nimetatud põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejatele tekkinud kahju vahel. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate kahju hüvitamise nõude. IV Viimase küsimusena lahendab kohus menetluskulude jaotuse ja määrab kindlaks menetluskulude suuruse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi terves ulatuses, kannab hagejate menetluskulud kostja. Hagejad esitasid 04.10.2018.a menetluskulude nimekirja (tl. 21 ja selle pöördel), mille kohaselt on hagiavalduse koostamiseks ja selle kohtule esitamiseks kulunud 13,1 tundi ning esitamise järgselt 0,7 tundi, kokku koos käibemaksuga 1410 eurot. Lisaks on hagejad tasunud riigilõivu 200 eurot (tl. 20). 10.12.2018.a istungil esitas hagejate lepinguline esindaja suuliselt menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejate esindaja tunnitasu 120 eurot tunnis ja palus istungile kulunud aja eest kostjalt välja mõista menetluskulu. Kohtuistung kestis 11.00-12.28, mistõttu peab kohus mõistlikuks esindaja ajakuluks kohtuistungi eest 1,5 tundi. Seega on hagejate menetluskulu suuruseks kokku 1790 eurot. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Sama põhimõtet kordab lepingulise esindaja kulude osas TsMS § 175 lg 1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust ning hagiavalduse koostamiseks professionaalsel esindajal kuluvat aega on põhjendatud lepingulise esindaja menetluskulu hagiavalduse koostamise ja esitamise eest rahuldada osaliselt 8 töötunni ulatuses. Seega on hagejate menetluskulu hagiavalduse esitamise eest 960 eurot. Kohus rahuldab toimiku komplekteerimise ja täiendamisega seotud kulu 35 euro, riigilõivu 200 euro ja lepingulise esindaja 8 istungil osalemise tasu 180 euro ulatuses. Seega rahuldab kohus hagejate menetluskulu 1375 euro ulatuses ja mõistab selle välja kostjalt solidaarselt hagejate kasuks. Tulenevalt TsMS § 178 lg 1 saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus või hüvitatavate menetluskulude suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.