KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2018; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-17-2102 Haldusasi OÜ Unip

§ 3

sätestab kütusekäitleja majandustegevusele esitatud nõuded, selles sättes toodud nõuete rikkumist Maksu- ja Tolliameti otsuses ette heidetud ei ole. Samuti puuduvad otsuses kaalutlused, miks on otsustatud just tegevusluba kehtetuks tunnistada.

1. Kaebaja leiab, et nõuete täitmiseks võimaldati ka ebamõistlikult lühike tähtaeg. Maksu- ja Tolliameti 21.06.2017 ettekirjutusega anti tagatise summas 100 000 eurot maksmiseks aega kuni 28.06.
2. Kaebaja sai ettekirjutuse e-kirja teel kätte 26.06.2017, mis tähendas seda, et ettekirjutuse täitmiseks oli sisuliselt aega vaid 2 päeva. Seaduse kohaselt tuleb määrata ettekirjutuse täitmiseks mõistlik tähtaeg. See ei ole mõistlik ega hea haldusega kooskõlas olev käitumine. Kaebajale määratud tagatise summat arvestades algaks mõistlik tähtaeg vähemalt 3 nädalast, sest tagatiste saamine võtab mõistetavalt aega rohkem, kui maksuhalduri poolt võimaldatud 2 päeva. VASTUSTAJA SEISUKOHT
3. Vastustaja hinnangul on vaidlusalune otsus igati õiguspärane ja piisaval määral põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

§ 3

lg 3 sätestab sõnaselgelt, et kütust võib müüa äriühing, kes on esitanud MTA-le

§-s 41 nimetatud tagatise ning

§ 14

p-de 1 ja 2 kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba, kui ta vastab

§-s 3 sätestatud nõuetele ning tal on

§-des 41-44 sätestatud tingimustele vastav tagatis (mis on selgelt üheks tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaks nõudeks MsüS tähenduses). Juhul, kui isik vastavat tagatist ei esita, ei vasta isik

-is ja MsüS-is kütusekäitlejale seatud nõuetele. MsüS §-st 43 lg 1 punktist 1 tuleneb väga selgelt, et tegevusluba peatatakse kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni. Vastustajale teadaolevalt puudub õiguslik norm, mis keelaks tegevusloa kehtetuks tunnistamist olukorras, kus tegevusluba on peatatud ning ilmselt seetõttu pole ka kaebaja tema seisukohta kinnitavale õigusnormile viidanud.

1. Mis puudutab kaebaja väidet talle antud ebamõistlikust tähtajast, siis määrati kõnesolev tagatis Unipetrol OÜ-le juba 04.02.2014 otsusega nr 12.2-3/274-
2. Seega vaatamata märgitud otsuse vaidlustamisele kohtus pidi kaebaja olema valmis ka selleks, et kohus tema kaebust ei rahulda ning tegevuse jätkamiseks tuleb vastav tagatis esitada. 07.02.2017 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-72-16 jättis Riigikohtus Unipetrol OÜ kassatsioonkaebuse rahuldamata ning leidis, et maksuhalduri otsus ja tagatise määramine summas 100 000 eurot oli põhjendatud. Seega oli kaebajal tegevusloa säilitamiseks vajaliku tagatise esitamiseks aega üle 5 kuu mida ei saa kuidagi pidada ebamõistlikuks. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 18.07.2017 otsust nr 12.2-7/00094-7 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud haldusaktiga tunnistati osaühingu Unipetrol kütuse müügi tegevusluba kehtetuks. Vaidlustatud haldusakti andmise alusena on viidatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 teise lõike punktile
4. MsüS § 37 lg 2 p 2 võimaldab vastava tegevusloa kehtetuks tunnistada kui tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvat majandustegevuse nõuet või tegevusloa kõrvaltingimust on oluliselt rikutud. Maksuhaldur asus seisukohale, et 100000 euro 2 suuruse tagatise esitamata jätmise puhul on tegemist majandustegevuse nõude olulise rikkumisega. Seejuures on tuginetud vedelkütuse seaduse kolmanda paragrahvi kolmandale lõikele, mille kohaselt võib kütust müüa selline äriühing, kes on esitanud sama seaduse paragrahvis 41 nimetatud tagatise.
5. Vastavalt käibemaksuseaduse § 442 on maksuhalduril õigus nõuda kütuse käitlejalt tagatist, kusjuures vedelkütuse müüja peab esitama tagatise vedelkütuse seaduses kehtestatud korras.

§ 42lg 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100000 eurot.

Selles ei ole ka vaidlust, samuti ei saa olla praeguses menetlusjärgus enam vaidlust selle üle, et maksuhalduri 04.02.2014 otsusega määratud 100000 euro suuruse tagatise esitamise nõue oli õiguspärane ning põhjendatud. OÜ Unipetrol kaebus jäi vastava kohtuvaidluse tulemusena rahuldamata. Sellekohast menetluse käiku on vaidlustatud haldusakti punktis 1.1 ammendavalt kirjeldatud. Tegelikult kaebaja ka ei väida, et tagatist ei peaks üldse esitama, kuid leiab, et peale tegevusloa peatamist ei ole ta kütuse käitlemisega enam tegelenud, mistõttu ei saa talle ka majandustegevuse nõude rikkumisi ette heita. Kaebaja on ka veel seisukohal, et tagatise esitamise kohustus lasub kütusemüüjal ja et tegevusloa kehtetuks tunnistamise vajadust ei ole piisavalt kaalutud. Lisaks eelnimetatule leiab kaebaja, et nõude täitmiseks jäeti ebamõistlikult lühike tähtaeg. Vastustaja kaebaja lähenemisega ei nõustu ning viitab vedelkütuse seaduse § 14 punktidele 1 ja 2, mille kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba, kui ta vastab sama seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele ning tal on nimetatud seaduse §-des 41-44 sätestatud tingimustele vastav tagatis ja et see ongi üheks tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaks (põhi)nõudeks. Eelnimetatud seisukohaga tuleb nõustuda, samuti sellega, et 100000 euro suuruse tagatise esitamata jätmise puhul on tegemist majandustegevuse nõude olulise rikkumisega. Maksuja Tolliamet on oma sellekohast positsiooni piisavalt põhjendanud vaidlustatud haldusakti punktis 1.3.2, mida kohus lähtuvalt HKMS § 165 lõikest 2 enam üle ei korda, sest kaebus jääb rahuldamata. Väide, et tegevusloa (eelneva) peatamise korral ei saa enam majandustegevuse nõude rikkumisi ette heita, ei ole samuti põhjendatud. Tagatise esitamine on seaduses sätestatud eelduslik nõue ja kui seda ei esitata, siis ongi tegevusloa saamise tingimusi eiratud. MsüS § 43 lg 1 p 1 sõnastusest nähtub, et tegevusluba võib olla peatatud muu hulgas ka kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni, mis tähendab seda, et peatatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise puhul vastuolu seadusega ei ilmne. 10. Kaebaja väidetega tagatise esitamiseks jäetud tähtaja ebamõistlikkusest ei saa samuti nõustuda. Kaebaja on nimetanud ettekirjutuse täitmise mõistliku tähtajana vähemalt kolme nädalat, kuid arvestatuna 28.06.2017 otsusega toimunud tähtaja pikendamisest kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni oligi tegemist kolmenädalase perioodiga. Samas nähtub vaidlustatud haldusakti punktis 1.1 esitatud asjaoludest, et tagatise esitamise vajadusele viidati juba 08.02.2017 e-kirjas ning 01.03.2017 pikendati samuti vastavat tähtaega. Maksuhaldur on märkinud kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses, et sisuliselt on olnud tegevusloa säilitamiseks vajaliku tagatise esitamiseks aega üle viie kuu, mis ei ole ebamõistlik. Vastustaja eelnimetatud seisukohaga tuleb nõustuda. Lähtuvalt eeltoodust ei ole Maksu- ja Tolliameti 18.07.2017 otsuse nr 12.2-7/00094-7 tühistamiseks alust ning kaebus jääb rahuldamata. Protsessiosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda, sest lahend on kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3