KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits 14.02.2019 3-18-2176 Andrei Bušinski kaebus Tar

) § 169 lg 1 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Halduskohus nõustus Tartu Vangla 23.08.

1. a vastuskirjas nr 6-24/5794-2 (tl 12), 10.10.
2. a vaide edastamise kaaskirjas nr 1-11/379-2 (tl 18-19), 12.12.
3. a vastuses kaebusele (tl 38-38p), Justiitsministeeriumi 09.11.
4. a vaideotsuses nr 11-7/1842-11 (tl 28-29p) ja 12.12.
5. a vastuses kaebusele (tl 40-42) toodud põhjendustega ning leidis, et neis on ammendavalt ja selgelt põhjendatud, miks kaebaja taotluse alusel ümberpaigutamise menetlust ei alustatud. Seega puudus alus rahuldada kaebaja nõue kohustada Tartu Vanglat tema ümberpaigutamise taotluse uueks lahendamiseks. Kuna kaebaja vaidlustas Justiitsministeeriumi 09.11.
6. a vaideotsuse koos selle aluseks oleva toiminguga, siis jättis halduskohus ka nõude vaideotsuse tühistamiseks rahuldamata. Halduskohus märkis täiendavalt, et ei nõustu Tartu Vangla vastuses kaebusele esitatud seisukohaga, et käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse eesmärk on sama haldusasjas nr 3-18-2024 esitatud kaebuse eesmärgiga. Halduskohtu hinnangul on vaidluste esemed erinevad ning tegemist ei olnud korduva kaebusega.
7. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 20.12.
8. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 4954). Kaebaja väidab, et Justiitsministeerium on vastuses kaebusele valesti tuginenud sellele, et kaebaja on paigutatud Tartu Vangla I üksusesse, kus viibivad narkosõltuvusega kinnipeetavad. Kaebaja kannab karistust Tartu Vangla II üksuses ning on läbinud sõltuvusprobleemidele suunatud programmi. Kaebaja ei pidanud perekonna rasket majanduslikku seisu kinnitama, 2 kuna Justiitsministeerium ei seadnud seda 09.11.
9. a vaideotsuses kahtluse alla ning haldusorganil on piiramatu ligipääs riigi registritele. Justiitsministeerium on vastuses kaebusele ekslikult rääkinud kaebaja õest, kuid kaebajal ei ole õdesid. Asjaolu, et kaebaja perekond ei ole tal tema venna surmast saadik külas käinud, tõendab kaebaja hinnangul perekonna rasket majanduslikku seisu. Kaebaja jaoks on ainsaks VangS § 19 kohaseks vangistuse täideviimise eesmärgiks jäänud hariduse omandamine. Kaebaja on immatrikuleeritud Tallinna Tehnikaülikooli, kuid Tartu Vanglast ei saaks ta ka VangS § 22 kohase soodustuse kohaldamisel sinna õppima asuda. 15.10.2018 jõustunud Justiitsministri 25.03.
10. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ redaktsiooni (Täitmisplaan) § 5 lg 2 p 1 kohaselt paigutataks kaebaja Tallinna Vanglasse. Ainult Täitmisplaani § 23 lg 2 õigustab kaebaja karistuse kandmist Tartu Vanglas. Elukoha lähedale paigutamist nõuab kaebaja hinnangul ka Euroopa vanglareeglistik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. 13.

§ 187

lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 14.

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Halduskohus otsustas 29.11.

1. a määruses käesoleva haldusasja läbi vaadata lihtmenetluses. Halduskohus leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riivet võib pidada väheintensiivseks, sest kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ning peab samuti võimalikuks asja läbivaatamist lihtmenetluses.
2. Kaebaja nõuab apellatsioonkaebuses Tartu Vangla kohustamist kaebaja ümberpaigutamise taotluse uueks lahendamiseks ning Justiitsministeeriumi 09.11.
3. a vaideotsuse nr 11-7/1842-11 tühistamist. Kuivõrd kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse ning tal on õigus nõuda üksnes enda ümberpaigutamise taotluse õiguspärast menetlemist, on halduskohus põhjendatult nõustunud Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi poolt menetluses toodud põhjendustega. Ka asjaolu, et Justiitsministeerium on vastuses kaebusele faktilistes asjaoludes eksinud, ei too kaasa haldusmenetluse õigusvastasust. Tartu Vanglal oli kaebaja ümberpaigutamise taotluse lahendamisel ümberpaigutamise menetluse algatamise osas suur kaalutlusruum, millest tulenevalt ei olnud tal kohustust ka kaebaja selgitusi arvesse võttes kaebaja ümberpaigutamiseks. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas haldusasjas kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on

§ 187lg 3¹ kohaldamise eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb tagastada.

Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus

§ 187

lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

§ 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 3 17.

§ 187

lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ 4