Obsah (9)

§ 116§ 210§ 207§ 203§ 38§ 2§ 41§ 52§ 121

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2019, Tartu Haldusasja number 3-18-2190 Haldusasi Vladimir Viira kaebu

) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vastanud

§-des 37–39 sätestatud nõuetele, määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudust ning puudus takistas asja läbivaatamist. Halduskohus ei saanud menetleda kaebust, milles on üldsõnalised väited vangla häiriva tegevuse kohta. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitajal tuli halduskohtule kirjeldada vangla konkreetset tegevust, millega määruskaebuse esitaja õigusi piirati, kuid määruskaebuse esitaja ei teinud seda ega andnud ka teada, kas tema tahteks on esitada üksnes tuvastamisnõue. Kohtule konkreetsete faktiliste asjaolude kirjeldamiseks ning määruskaebuse esitaja tegeliku tahte selgitamiseks ei ole halduskohtu hinnangul vaja professionaalset õigusabi advokaadi näol. Veel märkis halduskohus, et asjaolu, et määruskaebuse esitaja vaidlustas halduskohtu määruse riigi õigusabi andmata jätmise kohta, ei peata

§ 116lg 5 kohaselt puuduste kõrvaldamise täitmise tähtaega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 12.19.
2. a määruse tühistada ja saata asi uuele läbivaatamisele teises koosseisus. 2 Määruskaebuse esitaja hinnangul ei täitnud halduskohus oma otseseid kohustusi, kasutas ära tema juriidilist kirjaoskamatust ja jättis ta ilma võimalusest kaitsta oma õigusi. Määruskaebuse esitaja hinnangul on tema kaebus perspektiivne, kuid ta ei ole võimeline vastu seisma kohtu bürokraatiale. Määruskaebuse esitaja leiab, et talle on vaja juristi, et õigesti oma nõuet väljendada. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole asjas puuduseid. Määruskaebuse esitaja selgitas halduskohtule oma pretensioone ning seda, kus on tõendid. Kui halduskohus oleks kohustusi täitnud ja tutvunud taotluses esitatud materjalidega, siis ei oleks halduskohtul tekkinud rumalaid küsimusi. Määruskaebuse esitaja soovib suulist menetlust, juristi abi ja riigilõivust vabastamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha riigi õigusabi taotluse, istungi taotluse ning riigilõivust vabastamise taotluse osas (I) ning seejärel otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise ja lahendab määruskaebuse (II). I
4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 kohaselt on riigi õigusabi liigiks isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas koostanud halduskohtule esitatud kaebuse ning ringkonnakohtule esitatud määruskaebused ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on määruskaebuse esitaja ka varasemalt halduskohtumenetluses korduvalt kaebusi ja taotlusi esitanud. Eelnevast tulenevalt on määruskaebuse esitaja ringkonnakohtu hinnangul võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et menetlusosaline peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole ilmtingimata vajalik, et määruskaebuse esitajat esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
5. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebuse esitaja esitatud määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
6. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses soovinud suulist menetlust.

§ 210

lg 4 ls 1 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Käesoleval juhul ei pea ringkonnakohus vajalikuks määruskaebuse lahendamiseks kohtuistungit korraldada. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse istungi korraldamiseks rahuldamata. II 12.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas 3 asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 19.12.2018. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 14.

§ 38

lg 5 kohaselt märgitakse kaebuses kaebuse nõue vastavalt

§-le 37.

§ 38

lg 1 p 6 sätestab, et kaebuses märgitakse vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andnud või teinud haldusorgan, kui nimetatud andmete esitamine on võimalik. Käesoleval juhul ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses selliseid täpseid ja asjakohaseid andmeid esitanud ning asja materjalidest ei nähtu, et selliste andmete esitamine oleks olnud võimatu, mistõttu ei saanud halduskohus määruskaebuse esitaja kaebust menetlusse võtta. Määruskaebuse esitaja ei esitanud neid andmeid halduskohtule ka siis, kui halduskohus nii 27.11.2018. a kui ka 07.12.2018. a määrustega teda selleks kohustas, selgitades määruskaebuse esitajale üksikasjalikult, millised puudused tuleb kaebuse edasiseks menetlemiseks kõrvaldada. Sellega täitis halduskohus ka

§ 2lg-st 5 tuleneva selgitamiskohustuse.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et halduskohtul oleks olnud kohustus midagi enamat teha. 15.

§ 41

lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.

§ 41

lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Kuivõrd määruskaebuse esitaja ainuõigus oli valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus, ei olnud määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule dokumentide esitamine piisav, sest halduskohus ei saa asuda määruskaebuse esitaja asemel kaebust sisustama. Seega ei olnud halduskohtul võimalik määruskaebuse esitaja asemel hakata tõenditest tulenevalt hindama, milliste haldusaktide ja toimingutega seoses määruskaebuse esitaja erinevaid nõudeid esitada võiks ning sellist kaebust menetleda. 16. Seejuures märgib ringkonnakohus, et tulenevalt

§ 52lg 1 ls-st 1 tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Määruskaebuse esitaja on kaebusele lisanud rohkem kui 100 lehekülge lisasid, kuid on kaebuses vaid väga üldsõnaliselt märkinud, millised vangla tegevused tema hinnangul tema õigusi rikuvad. Seejuures ei ole määruskaebuse esitaja aga täpsustanud, milliseid konkreetseid haldusakte või toiminguid ta silmas peab. Sellist kaebust ei saa pidada selgeks ning halduskohtule ei saa ette heita, et halduskohus määruskaebuse esitaja tahtest aru ei saanud ja kohustas teda kaebuse puudusi kõrvaldama. Ringkonnakohus märgib, et isiku eesmärgi ja tema õigusi rikkuvate eluliste asjaolude kirjeldamine ning sealhulgas ka kuupäevade ja haldusaktide nimetamine ei vaja õigusalaseid teadmisi, mistõttu pidi määruskaebuse esitaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ka ilma juriidilise abita suuteline olema. 17.

§ 121

lg 1 p 2 kohustab kohut kaebust selle esitajale tagastama, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses vaidlustanud halduskohtu väidetut, et määruskaebuse esitaja ei ole määruse tegemise ajani puuduseid kõrvaldanud ega kohtule vastanud. Kuna käesoleval juhul ei märkinud määruskaebuse esitaja kaebuses

§ 38

lg 1 p-des 5 ja 6 nõutud andmeid ning määruskaebuse esitaja ei ole neid ka hilisemalt puuduste kõrvaldamiseks esitanud, pidi halduskohus kaebuse määruskaebuse esitajale tagastama. 4

1. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.12.
2. a määruse tühistamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5