lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega 136,61 eurot mitte rohkem kui 3969,97 euro suuruses. Kohtuotsuse täitmisel M. S. tagastada Võru Autopood OÜ sõiduauto Mercedes Benz C 200 CDI VIN kood WDB2030041A511558. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Võru Autopood OÜ kanda. Välja mõista Võru Autopood OÜ-lt menetluskuluna 890 (kaheksasada üheksakümmend) eurot M. S. kasuks hageja taotlusel ERGO Insurance SE kontole nr EE472200221049641283 AS Swedbank. Välja mõista Võru Autopood OÜ-lt M. S. kasuks menetluskuludelt summas 890 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA VÕRU AUTOPOOD OÜ NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED 1.Võru Autopood OÜ hagiavalduse kohaselt kuulus sõiduauto Mercedes Benz C 200 reg nr xxxxxx kolmandale isikule L. K. ´ule. Omanik soovis sõiduautot müüa ning sõlmis hagejaga 12.04.2016.a. maaklerlepingu, mille kohaselt kohustus hageja vahendama müüja omandis oleva sõiduki müügilepingu maakleri poolt leitud ostjaga. Lepingu kohaselt tuli hagejal auto müüa hinnaga 2900 €, sellest rahast sai hageja endale maakleritasu 125 €. Selle lepingu täitmiseks tõi L. K. auto hageja territooriumile ja väljastas hagejale auto müügi volituse. Volituse kohaselt oli hagejal õigus müüja eest müügileping sõlmida ja auto ostjalt raha vastu võtta. Hageja hakkas autole ostjat otsima. Autot soovis osta kostja. Kostja vaatas auto üle, tegi proovisõidu, teostas sõidukile enne ostmist ülevaatuse tema poolt valitud autotöökojas. Mingeid tehnilisi vigastusi või puudusi autol ei olnud. Hageja edastas kostjale auto omaniku ja hageja vahel sõlmitud maaklerlepingu koopia ja volikirja, mille kohaselt esindas hageja auto omanikku müügitehingu sõlmimisel. Kuna kostjal puudus raha sõiduki ostmiseks, sõlmis kostja raha laenamiseks lepingu Väikeliising Eesti OÜ-ga. Auto müügitehingu teostamiseks sõlmis hageja 03.05.2016.a. lähtuvalt auto omanikult saadud volitusest auto ostu finantseeriva Väikeliising Eesti OÜ-ga ja kostjaga müügilepingu. Samal päeval andis hageja kostjale auto valduse üle. Peale Väikeliising Eesti OÜ-lt ja kostjalt raha saamist maksis hageja auto omanikule välja saadaoleva auto maksumuse 2775 €. 09.05.2016.a. esitas kostja Maanteeameti liiklusregistri büroole taotluse sõiduki registreerimiseks seoses omanikuvahetusega koos lisadokumentidega: hageja ja L. K. vahelise maaklerlepingu ning selle lisaga nr 1 ja L. K. poolt hagejale väljastatud volikirjaga auto müügiks. 20.09.2016.a. saatis kostja oma esindaja kaudu hagejale lepingust taganemise avalduse ja nõudekirja. Lepingust taganemise põhjuseks oli väidetav auto tehniline rike. Auto mootoririkke põhjustanud puudus olnud väidatavalt olemas juba sõiduki üleandmisel. Avaldusele oli lisatud OÜ Autoteh müügiarve 24.08.2016.a. summas 396 € auto starteri ja elektrisüsteemi remondi kohta. Veel oli taganemisavaldusele lisatud OÜ Autoteh 2
§-d 619 ja 658 lg 1. Hageja tegutses auto müümisel maaklerina ja kostja teadis seda. Seega ei saa olla hageja vastutav auto puuduste eest isegi siis, kui need puudused oleksid auto üleandmisel kostjale olemas olnud. Müügitehingu teostamiseks sõlmis kostja 03.05.2016.a. Väikeliising Eesti OÜ-ga auto ostu finantseerimiseks müügilepingu. Selle lepingu poolteks olid Väikeliising Eesti OÜ ja M. S. . Hageja oli lepingu seotud pooleks. Lepingus on tema kohta kirjas müüja. Tema oli müüja selles mõttes, et auto asus tema territooriumil, tema ei olnud auto omanik. Seda tunnistas ka kostja, kui esitas auto omanikuvahetuseks liiklusregistri büroole maaklerlepingu ja volituse, mitte aga müügilepingu, kus müüjaks oli näidatud hageja. Poolte tegelik ühine tahe oli selline, et kostja ostab L. Konikult auto. Väikeliising Eesti OÜ-ga lepingut sõlmides eksisid lepinguosalised lepingusse termini „müüja“ märkimisel. Seda tõendab muuhulgas 01.05.2016 sõlmitud osamaksetega tasumise müügileping, kus müüjaks on hoopis Väikeliising Eesti OÜ ja ostjaks M. S. . Seega ei vastuta hageja (maakler) müügiobjekti tehnilise seisukorra eest. Auto tehnilise seisukorra eest ei vastuta ka sõiduki omanik, müüja, sest auto müüja ja ostja vahel ei olnud kokku lepitud mitte mingeid auto omadusi. Järelikult peaks auto vastama tavalistele kasutatud auto omadustele. Kostja ei ole tõendanud, millised on auto puudused ja kui mingid puudused isegi on, siis ei tõendanud kostja, et need olid olemas auto valduse talle üleandmise ajal. Auto oli remonditöökojas üle 5 kuu hiljem auto valduse kostjale üleandmisest alates. Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi kohaselt teostati autole 02.05.2016.a. tehniline ülevaatus, millest nähtub rikke info: mootoripõhi õline. Selle ülevaatuse teostas kostja. Järelikult oli ta teadlik, et autol oli mingi mootoriga seotud rike ja ta oli nõus sellist rikkega autot ostma. Isegi kui autol oleks puudus, ei tulene need müüjast. Seega ei ole olemas mitte ühtegi alust, mille olemasolul auto müüja vastutaks auto puuduste eest. Auto müümisel ei ole müüja reklaaminud autot kui tehniliselt heas korras asja, ei ole antud garantiid. Kostja ei saanud autot ostes tekkida lootust, et 2003.a. valmistatud 13 aastat vana auto puhul on tegemist kvaliteetse, tehniliselt korras ja usaldusväärse kasutatud autoga. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Vana kasutatud autot ostes on elementaarne, kõigile autode ostmisega kokku puutunud inimestele teada, et eelkõige tuleb autol vahetada õlid ja filtrid. Rike, juhul kui see olemas on, võib olla seotud auto mittenõuetekohase kastutamisega kostja poolt. Kõike eeltoodut arvestades ei vastuta müüja auto puuduste eest, isegi kui eeldada, et puudused olemas on. Nõude täpsustuse kohaselt palub hageja tuvastada hageja õigust mitte maksta kostjale Tarbijavaidluste komisjoni poolt hagejalt kostja kasuks väljamõistetud sõiduki maksumus 3075 eurot, vahendajale tasutud 3
§-dele 619 ja 658 lg 1 on asjakohatud, kuna antud juhul ei ole tegemist käsunduslepinguga ega pooltevahelise maaklerlepinguga. Kostja ostis sõiduki hagejalt ja mingisugust kokkulepet selle kohta, et kostja ostab sõiduki L. K. nimeliselt isikult, ei ole olnud. Müügilepingutes on kirjas, et sõiduki omanik (müüja) on hageja, s.o sisuliselt on tegemist kolmepoolse lepinguga. Ka lepingute sisu järgi müüs hageja kostjale sõiduki. Mootori riket tavalise sõiduki tehnoülevaatuse käigus tuvastada ei olnud võimalik, see selgus alles pärast seda, kui Autoteh OÜ mootori lahti võttis. Kostja viis sõiduki hageja juurde tagasi
§-le 225 leiab kostja, et starteri ja mootori purunemine on eelkõige tingitud sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse tõttu ehk antud juhul mootoril esinenud puuduste tõttu. Lähtuvalt
§-st 223 lg 1, kus hageja keeldus õigustamatult sõiduki parandamisest, oli tegemist olulise lepingu rikkumisega ning tulenevalt
§-st 116 lg 1 oli kostjal õigus lepingust taganeda. HAGEJA MAIKO SAIA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED 3. M. S. hagiavalduse kohaselt M. S. ja Võru Autopood OÜ vahel sõlmiti 03.05.2016 sõiduki müügileping, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki Mercedes-Benz CDI registreerimismärgiga xxxxxx ostuhinnaga 3075 eurot. Müügitehingut vahendas Väikeliising Eesti OÜ (edaspidi vahendaja), kes tasus kostjale sõiduki eest. Müügilepingu järgi on sõiduki ostuhind 3075 eurot, millest 350 eurot tasus hageja kostjale sõiduki üleandmisel. Vahendaja kandis kostjale üle sõiduki maksumuse ja vahendas hagejale järelmaksulepingu sõlmimist krediidiandjaga Inbank AS. Osamaksetega tasumise müügilepingu kohaselt maksab hageja vahendajale sõiduki maksumust maksegraafiku alusel tasudes 24 kuud põhiosamakseid ja intresse kokku iga kuu 12ndal kuupäeval 138,13 eurot. Seisuga 24.03.2017 on tasutud intress 4
lg 1 kohaselt tegemist tühiste tüüptingimustega, sest selline tingimus kahjustab tarbijast ostjat, s.o hagejat ebamõistlikult. Sõiduki andis hagejale üle kostja ning viimase kohustuseks oli koostada sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja kohustuseks oli hagejat teavitada ka kauba omadustest ja sellel esinevatest puudustest, mida kostja ei teinud. Kostja näol on tegemist äriühinguga, kes tegutseb oma majandustegevuses igapäevaselt kasutatud sõidukite müümisega aga hageja on tavaline tarbija, kes ei saa tavapärase vaatluse käigus kindlaks teha sõidukil esinevaid varjatud puudusi. Kostja tunnistab kirjavahetuses hagejaga, et enne müügitehingut avastatud puudused, s.o generaatori rihma ja pingutusrulli, parandas kostja ise ja kostja poolt 15.12.2016 Tarbijakaitseametile esitatud orderi põhjal on näha, et kostja tegi seda oma 5
Kuna Võru Autopood OÜ on õigustamatult keeldunud sõiduki parandamisest, siis oli M. S.
Hageja on 20.09.2016 esitanud kostjale taganemisavalduse, millega hageja on kostja eelviidatud rikkumise tõttu müügilepingust taganenud ning kostja on hageja taganemisavalduse kätte saanud, mida kinnitab kostja 03.10.2016 vastus. Seoses müügilepingust taganemisega nõuab hageja
lg 1 kohaselt kostjalt müügilepingu alusel müüjale tasutud sõiduki ostuhinna, so 3075 euro tagastamist. Seoses kostjapoolse müügilepingu rikkumisega on hageja kandnud kulutusi sõiduki remondile summas 396 eurot ja müügitehingu vahendajale tasutud intressi näol vastavalt maksegraafikule, millise kahju on kostja kohustatud
Tasutud intressid ja tulevikus makstavad intressid on kahju, mille kostja on hagejale tekitanud sellega, et müüs tarbijale läbi vahendaja oluliste puudustega sõiduki, mille tõttu ei ole tarbija saanud sõidukit kasutada, kuid vaatamata sellele on hageja kohustatud vahendajale maksma sõiduki eest igakuiselt maksegraafiku alusel osamakseid ja intresse. Arvestades eelnevat, nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist kokku summas 885,97 eurot (so kulutused sõiduki remondile summas 396,00 eurot, tasutud intressid seisuga 24.03.2017 summas 498,97 eurot). Hageja nõudis 20.09.2016 taganemisavaldusega ostuhinna tagastamist ja kahju hüvitamist kokku 3759,72 eurot ja Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjoni otsusega mõisteti välja kokku 3900,07 eurot (lisandusid selleks ajaks tasutud intressid), mistõttu nõuab hageja kostjalt
lg 2 alusel viivise tasumist alates 21.09.2016 kuni 24.03.2017
Hagi esitamise aja seisuga 24.03.2017 on sissenõutavaks muutunud viiviste summaks (21.09.2016-24.03.2017) kokku 153,63 eurot. M. S. nõuab Võru Autopood OÜ-lt viivise väljamõistmist tagastatavalt ostuhinnalt ja kahju hüviselt
lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni ostuhinna ja kahju hüvitise tasumiseni. KOSTJA VÕRU AUTOPOOD OÜ VASTUVÄITED
lg 1 kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maaklerilepingu kohaselt ei ole maakleril käsundisaajana esindusõigust, ta ei sõlmi käsundiandja nimel lepinguid, vaid aitab nende sõlmimisele kaasa, lepingu sõlmib käsundiandja ise. Äriregistri andmetel on Võru Autopood OÜ tegevusalaks sõiduautode ja väikebusside müük, ka Võru Autopood OÜ veebilehelt nähtuvalt tegeleb Võru Autopood OÜ kasutatud sõiduautode müügiga ning võtab komisjonimüüki sõiduautosid ja kaubikuid (II kd, tl 166-168). Kohtule esitatud Autopood OÜ ja L. K. vahelise maaklerilepingu järgi kohustus Võru Autopood OÜ vahendama müüja omandis oleva sõiduki müügilepingu sõlmimist maakleri poolt leitud ostjaga. Kohus nõustub hageja M. S. , et käesoleva vaidluse poolte vahel oli sõlmitud müügileping, mistõttu poolte kohustused tulenevad nende vahel sõlmitud müügilepingust. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole L. K. pooltevahelise lepingu pooleks ega ei ole taotletud kohtult L. K. kaasata menetlusse kolmanda isikuna. Asja materjalidest nähtuvalt on 03.05.2016 sõlmitud müügilepingud MU009564, mille osapoolteks on sõiduki omanik (müüja) Võru Autopood OÜ, vahendaja Väikeliising Eesti OÜ ja seotud osapooleks ostja M. S. ning müügileping nr OS009564, mille poolteks on vahendaja Väikeliising Eesti OÜ (käsundi saaja) ja ostja (käsundi andja) M. S. , seotud osapooleks eseme omanik (müüja) Võru Autopood OÜ; 7
lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kohtu hinnangul väljendavad nimetatud lepingud Võru Autopood OÜ tegelikku tahet müüa sõiduauto MB C 200 registrimärgiga 133 MHT M. S. ja M. S. tegelikku tahet nimetatud sõiduk osta, samuti Väikeliising Eesti OÜ tahet finantseerida müügileping ostjaga kokkulepitud kujul. Väikeliising Eesti OÜ on selgitanud (II kd, tl 103-104, 174), et teda kui võimalikku finantseerijat pakkus välja Võru Autopood OÜ, Väikeliising Eesti OÜ tegutseb InBank-i krediidiagendina ning tema ainsaks tegevuseks on sõidukitele sihtfinantseeringu (tarbijakrediit) pakkumine, Väikeliising Eesti OÜ lepingute sõlmimisel kinnitavad ostja ja müüja oma õigusi ja kohustusi. Väikeliising Eesti OÜ on Võru Autopood OÜ tasunud 03.05.2016 2550 eurot (II kd, tl 156). Müügilepingu MU009564 p 2.2 kohaselt on sõiduki müüjal vastutus sõiduki tehnilise seisukorra osas lõpliku ostja ees ja vaidlused, mis tekivad sõiduki tehnilise seisukorra tõttu, lahendavad sõiduki müüja ja lõplik ostja omavahel; müüja on lepingu punktis 3.2 kinnitanud, et käesoleva müügilepingu järgi üleantav sõiduk on müüja ainuomandis ja müüdaval sõidukil ei ole kolmandatel isikutel mingeid õigusi (I kd, 14, II kd, tl 152-153). 8.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 4 kohaselt tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Poolte vahel on sõlmitud
lg 1 kohaselt müügileping, mille alusel müüs oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev Võru Autopood OÜ M. S. sõiduki. M. S. näol on
lg 5 kohaselt tegemist tarbijaga, seega kohalduvad müügilepingu suhtes käesoleval juhul tarbijale müügi sätted. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 03.05.2016 müügilepingu, millega Võru Autopood OÜ müüs M. S. sõiduki MB C200. M. S. hagiavalduse kohaselt oli sõiduk puudustega, kuna kolmteist päeva pärast müügilepingu sõlmimist sõiduk enam ei käivitunud ja M. S. viis sõiduki Võru Autopood OÜ puuduste kõrvaldamiseks, kus keelduti sõiduki parandamisest; 02.05.2016, kui M. S. tegi sõidukiga proovisõitu, siis purunes generaatori rihm ja pingutusrull, mille Võru Autopood OÜ parandas (viimaseid asjaolusid kinnitab pooltevaheline kirjavahetus); M. S. viis sõiduki Autoteh OÜ-sse remonti, kus sõidukil parandati starter, teostati elektritööd ja diagnostika, kuid pärast remonti jõudis starter mootorit ringi vedada, kuid vaatamata sellele mootor siiski ei käivitunud; Autoteh OÜ tegi kindlaks, et viga on sõiduki mootoris, kus kasutatud õli ja õlifilter olid pikka aega vahetamata, õli muutunud tahkeks, mootori liikuvad ja õlitust vajavad osad olid saanud selle tagajärjel kahjustada ja vajasid vahetamist; arvestades sõiduki maksumust ei olnud sõiduki remont otstarbekas. 9.
lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.
lg 2 p 1,2 ja p 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse; tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase 8
lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.
lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Pooled vaidlevad selle üle, kas müüdud sõiduk vastas lepingutingimustele. Lepingus ei leppinud pooled kokku selles, et müügilepingu esemeks on sõidukõlbmatu sõiduk. Kuna müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta, siis pidi sõiduk
Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli kasutatud autoga. Riigikohus on 07.04.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-2310 (p 12) selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb kolleegiumi arvates arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (Riigikohtu
lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
lg 2 järgi läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Asjatundja arvamusest nähtub, et auto mootoris kasutatud õli ja õlifilter on pikka aega vahetamata, õli on muutunud tahkeks ja mootoris on teadmata perioodil puudunud õlitus, mootori liikuvad ja õlitust vajavad osad on saanud kahjustada ja tuleb vahetada. Ka enne auto ostmist 02.05.2016 läbiviidud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardil on märkus, et mootoripõhi on õline. Asjaolu, et tegemist oli varjatud puudustega, kinnitab see, et puudused oskas välja tuua spetsialist, ning see, et puuduseid ei avastatud isegi sõiduki tehnilise seisukorra kontrollimisel enne müügilepingu sõlmimist. Pealegi tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. 10. M. S. on juba kolmteist päeva pärast müügilepingu sõlmimist, kui sõiduk enam ei käivitunud, pöördunud Võru Autopood OÜ poole puuduste kõrvaldamiseks. M. S. sai teada asjatundja 12. septembri 2016.a. arvamusest ning esitas Võru Autopood OÜ-le lepingust taganemise avalduse ja nõude 20. septembril 2016, seega kaheksa päeva pärast asjatundja arvamuse saamist. Kohus leiab, et M. S. on puudustest Võru Autopood OÜ-d teavitanud mõistliku tähtaja jooksul. 11. Hageja M. S. leiab, et müügilepingu punktide 1.2.4 ja 1.2.5 näol on
lg 1 kohaselt tegemist tühiste tüüptingimustega, sest selline tingimus kahjustab tarbijast ostjat ebamõistlikult. Müügilepingu p 1.2.4 kohaselt on kahjude hüvitamise aluseks auto üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud kõik auto üleandmisel esinevad vead. Üleandmise-vastuvõtmise akt on vabas vormis dokument, mis täidetakse kahes identses eksemplaris. Üleandmise-vastuvõtmise aktis on üheselt mõistetavalt kirjeldatud kõik müügiesemel esinevad vead eseme üleandmise hetkel. Kaasaarvatud nende suurus, kuju ja mõju. Akti koostamine on ostja vastutusel ning aktile on vaja sõiduki müüja allkirja. Kui akt koostatakse margiesinduses, pole müüja allkiri vajalik. Akti koostamine toimub enne müügieseme üleandmist. Kui sõiduki müüja akti ei allkirjasta ostja nõudmisel, ei ole ostja kohustatud müügieset vastu võtma. P 1.2.5 kohaselt on ostjal õigused 10
lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
lg 3 p 3 ja p 11 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega välistatakse teise lepingupoole seadusest tulenev õigus keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest ja oma kohustuse täitmisest vastastikuse lepingu puhul või piiratakse seda ebamõistlikult, eelkõige kui keeldumise õigus tehakse sõltuvaks puuduse tunnistamisest tingimuse kasutaja poolt; piiratakse ebamõistlikult teise lepingupoole õigust kasutada tõendeid või pannakse talle tõendamiskohustus, mis seaduse kohaselt lasub tingimuse kasutajal. Kohus on seisukohal, et M. S. on õigesti märkinud, et lepingus leppisid pooled kokku tingimustes, mis välistavad müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Müügilepingu p-des 1,2,4 ja 1.2.5 fikseeritud vastutust välistavad tingimused on tüüptingimused ning kuna need kahjustavad tarbijat ebamõistlikult, on need tühised. Samas kohaldub käesolevas asjas erinormina ka
lg 1, mille järgi tarbijamüügi puhul on ostja kahjuks käesolevas jaos sätestatust ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega on tühine kokkulepe, mis välistab müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul. Sellest tulenevalt on müüja vastutust välistavad kokkulepped poolte vahel sõlmitud lepingus tühised. Sõiduki andis M. S. üle Võru Autopood OÜ ning viimase kohustuseks oli koostada sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt. Võru Autopood OÜ näol on tegemist äriühinguga, kes tegutseb oma majandustegevuses igapäevaselt kasutatud sõidukite müümisega aga M. S. on tavaline tarbija, kes ei saa tavapärase vaatluse käigus kindlaks teha sõidukil esinevaid varjatud puudusi. 12.
lg 1 kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust või ostja võimalust saada lepingutingimustele asi oluliste ebamugavusteta mujalt.
lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
lg 3 kohaselt
lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks
§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda.
lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Taganemisavaldusest peab nähtuma poole tahe, vajalik on esile tuua taganemise aluseks olevad asjaolud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et M. S. taganemisavaldus on Võru Autopood OÜ kätte toimetatud ja seega on täidetud taganemise formaalsed eeldused. Taganemise kehtivuseks peavad lisaks formaalsetele eeldustele olema täidetud ka materiaalsed eeldused, st taganemisele tuginev lepingupool peab tõendama teise poole olulise lepingurikkumise. Et hinnata, kas tegemist on müügilepingu olulise rikkumisega, tuleb kindlaks teha, milles pooled lepingut sõlmides kokku leppisid.
lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ning
lg 2 p 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. M. S. hagiavaldusest nähtuvalt oli temapoolseks müügilepingu sõlmimise tingimuseks saada endale sõidukorras sõiduk ning Võru Autopood OÜ kinnituse kohaselt oli eseme üleandmisel tegemist tehniliselt korras sõidukiga. Poolte kirjavahetusest (I kd, tl 25-28) nähtuvalt pöördus M. S. 13 päeva möödudes auto ostmisest Võru Autopood OÜ poole, kuna auto ei käivitunud enam ja nõudis auto parandamist, kuid Võru Autopood OÜ keeldus sõiduki remondist, mispeale laskis M. S. teostada starteri remondi, kuid auto jätkuvalt ei käivitunud. Asjatundja hinnangul ( I kd, tl 25-27) ei ole MB C200 CDI reg nr 133 MHT mootori remont otstarbekas, sest mootoris kasutatud õli ja õlifilter on pikka aega vahetamata, õli on muutunud tahkeks ja mootoris on teadmata perioodil puudunud õlitus, mootori liikuvad ja õlitust vajavad osad on saanud kahjustada ja tuleks vahetada. Kohus leiab, et kuna mootori rikke tõttu ei olnud võimalik sõidukiga liigelda, siis ei olnud sellel kokkulepitud omadusi. Seega rikkus Võru Autopood OÜ kohustust, mille täpne järgimine oli pooltevahelise kokkuleppe tingimustest tulenevalt M. S. huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Tegemist on olulise lepingurikkumisega, mis andis M. S. õiguse lepingust taganeda. Seega on täidetud ka lepingust taganemise materiaalsed eeldused ning M. S. poolt lepingust taganemine oli kehtiv. Praegusel juhul nõudis M. S. Võru Autopood OÜ-lt esmalt sõiduki parandamist, millest Võru Autopood OÜ keeldus. Seega on M. S. käitunud heas usus ega esitanud koheselt taganemisavaldust, kuigi
Antud juhul oli tegemist müüjapoolse müügilepingu olulise rikkumisega ning hageja ostjana ei pidanud andma täiendavat tähtaega puuduse kõrvaldamiseks.
lg 1 esimese lause kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. M. S. nõuab seoses lepingust taganemisega kõigepealt müügilepingu alusel tasutud 3075 eurot tagastamist, mis kuulub rahuldamisele. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt. Seega vaidlusalune sõiduk tuleb M. S. Võru Autopood OÜ tagastada. 13.
lg 2 kohaselt, kui lepingupool tagastab eseme, hüvitab selle väärtuse või kui väärtuse hüvitamise kohustus on vastavalt käesoleva seaduse § 190 lõike 1 punktile 1 või 2 välistatud, peab teine lepingupool hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused. Täpsemalt on müüja vastutuse aluseid selgitanud Riigikohus oma lahendi nr 3-2-1-100-15 p-s 20, mille kohaselt
lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige üldised eeldused (Riigikohtu
lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus nõustub M. S. , et tasutud intressid on kahju, mille kaupleja on tarbijale tekitanud sellega, et müüs tarbijale läbi vahendaja oluliste puudustega sõiduki, mille tõttu ei ole tarbija saanud sõidukit kasutada, kuid on kohustatud vahendajale maksma sõiduki eest igakuiselt maksegraafiku alusel osamakseid; kuna Võru Autopood OÜ keeldus remondi tegemisest tegi M. S. kulutusi puudustega auto remondile. Kuna sõiduki remondiga ja puudustega auto müügihinna tasumisega seotud kulude kandmine on põhjustatud OÜ Autopood OÜ-st, siis kuuluvad need M. S. nõuded rahuldamisele
Käesolevas asjas leidis tõendamist, et Võru Autopood OÜ müüs M. S. sõiduki, millel esinesid sellised puudused, mille olemasolus ei olnud pooled kokku leppinud, siis tuleb asuda seisukohale, et Võru Autopood OÜ poolt lepingu rikkumine, M. S. tekkinud kahju kohtu poolt tuvastatud ulatuses ja põhjusliku seose olemasolu Võru Autopood OÜ lepingu rikkumise ja M. S. tekkinud kahju vahel on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et kuna M. S. on tõendanud kulutuste tegemise nõutavas summas ja Võru Autopood OÜ ei ole esitanud tõendeid, et tegemist ei olnud põhjendatud kulutustega, tuleb M. S. kahju hüvitamise nõue Võru Autopoodn OÜ vastu summas 885.97 € rahuldada. 14.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt on seega viivise määr alates 10.10.2016 kuni käesoleva ajani 8 % aastas. Seega moodustab väljamõistetava viivise suurus 10.10.2016- 24.03.2017 136,61 eurot. Peale selle tuleb välja mõista Võru Autopood OÜ-lt M. S. kasuks viivis alates 25.märtsist 2017.a. kuni põhivõlgnevuse 3969,97 eurot täieliku tasumiseni
lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kohtupraktika kohaselt koos sissenõutavaks muutunud viivisega 136,61 eurot mitte rohkem kui põhivõlgnevuse 3969,97 euro suuruses. 15.
lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Võru Autopood OÜ ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. 16. Neil asjaoludel, kuna kohus tuvastas, et M. S. müügilepingust taganemine on kehtiv ja müügilepingu rikkumisega on Võru Autopood OÜ poolt tekitatud M. S. kahju, tuleb jätta rahuldamata Võru Autopood OÜ hagi M. S. vastu M. S. 3900,07 euro mittemaksmise õiguse tuvastamise nõudes ja rahuldada M. S. hagi Võru Autopood OÜ vastu ostuhinna tagastamise, kahju hüvitamise ja viiviste nõudes. Võru Autopood OÜ-lt tuleb välja mõista M. S. kasuks 4097,58 eurot, millest sõiduki ostuhind on 3075 eurot, kahju hüvitis 885,97 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 136,61 eurot. Samuti tuleb Võru Autopood OÜ-lt M. S. kasuks välja mõista viivis alates 25.märtsist 2017.a. kuni põhivõlgnevuse 3969,97 eurot täieliku tasumiseni
lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega 136,61 eurot mitte rohkem kui 3969,97 euro suuruses. MENETLUSKULUD 17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades M. S. hagi, jätab menetluskulud Võru Autopood OÜ kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Võru Autopood OÜ taotleb M. S. menetluskuluna välja mõista esindaja õigusabi eest 2073+100 eurot. M. S. taotleb Võru Autopood OÜ-lt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud koos käibemaksuga 450+90 eurot. 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.