KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 28. veebruar 2019, Tartu Haldusasi Vladimir Fartõgini kaebus

§ 46

). Justiitsminister ei ole siiani täitnud

§ 46lg-st 3 tulenevat kohustust anda volitusnormi täitmiseks rakendusmäärust.

Riigikohus leidis vangla kodukorrale tuginedes, et riietuse all tuleb silmas pidada siiski ka jalanõusid. Samas märkis Riigikohus, et arvestades Eesti klimaatilisi tingimusi ning seda, et avalik võim on kohustatud tagama põhiõiguse tervise kaitsele ja kinnipeetavate inimväärika kohtlemise, tuleks vanglal tagada ka ilmastikule vastavate jalatsite olemasolu vähemasti neile kinnipeetavatele, kellel endal need puuduvad. Tartu Vangla kodukorra p 11.4.2. kohaselt väljastatakse kinnipeetavale vaid hädavajalik miinimum jalanõusid, st kuni kaks paari – ühed välisjalanõud ja ühed sisejalanõud. 3.2.

§ 39

lg 1 kohaselt peavad kinnipeetava töötingimused vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud vangistusseadusest tulenevad erisused. Vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused. Vastavalt TTOS § 1 lg 3 p-le 1 kohaldatakse seda seadust ka kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega. TTOS § 13 lg 1 p 11 kohaselt on tööandaja kohustatud oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab. Kaebaja on soovinud endale talvejalatsite väljastamist, kuid vangla on keeldunud, kuna kaebaja töö laad ei tingi seda. Vangla on asjas esitanud selgituse, mille kohaselt täidab kaebaja toidujagaja ülesandeid kaks korda päevas hommiku- ja lõunasöögi ajal. Välitingimustes tuleb tal viibida, kui toidukäru transporditakse sööklast eluosakonna sektorisse ja tagasi sööklase ning seejärel sööklast eluosakonda tagasi liikumisel. Kahe toidukorraga seoses kokku viibib kaebaja välitingimustes maksimaalselt umbes 12 minutit, läbitud vahemaa on kokku 609,1 meetrit. Läbitav tee on alati lumest puhtaks lükatud ning hooldatud. 3.

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus leidis, et selle tagastamisaluse kohaldamise eeldused on täidetud. Halduskohtu hinnangul on vangla esitanud adekvaatsed seisukohad, miks kaebaja soovitud eesmärgiks ei ole talvejalanõude väljastamine vajalik. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. V. Fartõgin esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
3. jaanuari
4. a määruse tühistada. Kaebaja on seisukohal, et tema kohustamisnõude tagastamine oli ebaseaduslik ning talle tuleb väljastada talvejalanõud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6. Kaebaja on soovinud endale talvejalanõude väljastamist, kuna ta töötab vanglas toidujagajana ning peab tööülesandeid täites liikuma ka välitingimustes. 2 7.

§ 39

lg 1 sätestab, et kinnipeetava töötingimused peavad vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud vangistusseadusest tulenevad erisused. Vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused. TTOS § 13 lg 1 p-st 11 tuleneb, et tööandja on kohustatud oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe.

1. Vangla keeldus kaebajale talvejalanõusid väljastamast, kuna kaebaja töö laad ei nõua talvejalanõude olemasolu töökohustuste täitmisel. Teise põhjusena tõi vangla välja ka asjaolu, et kaebajal oli
2. novembri
3. a seisuga kambris kaks paari plätusid, üks paar spordijalanõusid ja üks paar kingi. Vangla märkis, et kaebajal on olemas kaks paari sisejalanõusid ja kaks paari välisjalanõusid, mistõttu talle ei ole vaja humanitaarabi korras talvesaapaid väljastada (tl 4). Nimelt väljastatakse Tartu Vangla kodukorra p 11.4.
4. kohaselt kinnipeetavale vaid hädavajalik miinimumarv jalanõusid – ühed välisjalanõud ja ühed sisejalanõud, seega kaks paari jalanõusid. Juhul kui kinnipeetaval on olemas üks paar sisejalanõusid või üks paar välisjalanõusid, siis teist paari sama liiki jalanõusid temale ei väljastata. Halduskohtu kohtunõudele vastates selgitas vangla, et kaebaja teostab toidujagaja ülesandeid kaks korda päevas hommiku- ja lõunasöögi ajal. Välitingimustes tuleb tal viibida, kui toidukäru transporditakse sööklast eluosakonna sektorisse ja tagasi sööklasse ning seejärel sööklast eluosakonda tagasi liikumisel. Kahel toidujagamise korral viibib kaebaja välitingimustes maksimaalselt ligi 12 minutit ning läbib seejuures umbes 609,1 meetrit. Vangla lisas, et läbitav tee on alati lumest puhtaks lükatud ning hooldatud (tl 10).
5. Halduskohus nõustus vangla põhjenduste ja selgitustega ning tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus lähtus asjaolust, et kaebaja soovis talvejalanõude väljastamist pelgalt välitingimustes tööülesannete täitmiseks, mitte muuks otstarbeks ning ei ajaliselt ega ka läbitud vahemaa tõttu ei viibi ta välitingimustes väga kaua.
6. Riigikohus on
7. oktoobri
8. a otsuses asjas nr 3-3-1-59-16 p-s 11 leidnud, et „arvestades Eesti klimaatilisi tingimusi ning seda, et avalik võim on kohustatud tagama põhiõiguse tervise kaitsele (põhiseaduse § 28) ja kinnipeetavate inimväärika kohtlemise (

§ 41

), tuleks vanglal tagada ka ilmastikule vastavate jalatsite olemasolu vähemasti neile kinnipeetavatele, kellel endal need puuduvad. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene viidatud lahendist, et talvesaabaste puudumisel on nende väljastamine kinnipeetavale, kes neid soovib, vanglale alati kohustuslik, kuna ilmastikule vastavad võivad talvisel ajal olla ka muud jalanõud, mis sobivad liikumiseks välitingimustes.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebuse tagastamine on põhjendatud. Esiteks viibib kaebaja välitingimustes lühiajaliselt. Ringkonnakohus saab vastustaja selgitusest aru, et kahe toidujagamiskorra peale kokku tuleb väljaspool siseruume kaebajal liikuda 12 minutit. Läbitav vahemaa kokku on aga pisut üle 600 meetri. Kuna suurema osa töökohustustest täidab kaebaja sisetingimustes, ei ole kaebajale talvejalanõude väljastamine ilmtingimata tarvilik ning eesmärgipäraselt saab kasutada ka kas spordijalanõusid või kingi, mis kaebajal juba olemas on. See, et tegemist ei ole spetsiaalselt talvel kandmiseks mõeldud jalanõudega, ei tähenda, et need oleksid tulenevalt oma materjalist või muudest omadustest täiesti sobimatud talvistes oludes liikumiseks. Üldteadaolevalt saab tavapäraseid spordijalanõusid ja kingi kasutada ka talvisel ajal, seda enam, kui välitingimustes viibimise aeg on minimaalne ning olukord ei ole võrreldav sellega, kui taolisi jalanõusid tuleb talvistes oludes kanda tunde järjest. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kaebaja on soovinud talvejalanõude väljastamist vaid tööülesannete täitmiseks. 3
2. Usutav tundub ka vastustaja väide, et liikumisteid hooldatakse regulaarselt ning kaebajal ei tule tööülesandeid täita olukorras, kus liikumisteed on lumest lahti lükkamata või muul viisil hooldamata. Seega ei ole kaebaja vaides (tl 5 ja 5p) esitatud väide, et talvel tuleb tal liikuda lumes ja märgades oludes selline, mis tooks kaasa vastupidisele järeldusele jõudmise kaebajale talvejalanõude väljastamisest keeldumise osas. Sellest tulenevalt ei saa talvejalanõude puudumist pidada kaebaja õigusi ülemäära riivavaks ning võttes aluseks esitatud asjaolusid, on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline.
3. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb V. Fartõgini määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata.
6. Ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebuse lisadena Tartu Vanglale
7. oktoobril 2018 esitatud taotluse, vangla keelduva vastuse, kaebaja vaide, Tartu Vangla
8. jaanuari
9. a vastuse Tartu Halduskohtu kohtunõudele ning Tartu Halduskohtu
10. jaanuari
11. a määruse, kuna need dokumendid on juba asja materjalide hulgas. /allkirjastatud digitaalselt/ 4