Obsah (6)

§ 71§ 3§ 100§ 78§ 75§ 77

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 21. veebruar 2019, Tartu 3-18-572 Haldusa

) § 71 lg 5 kohaselt valivad inimesele sobiva teenuse osutaja välja ja teenuse osutamise alguskuupäeva lepivad kokku SKA, õigustatud isik ja teenuse osutaja. AS Valga Haigla teavitas SKA-d, et lõpetab teenuse osutamise, kuna neil ei ole võimalik luua tingimusi, millega seaduslik esindaja rahul oleks. Kokkuleppe puudumise tõttu ei ole SKA-l õigust suunata kaebajat AS-i Valga Haigla. Kaebajale pakuti teenust SA-s Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus, millest keelduti.

2. veebruari
3. a vaideotsusega nr 1.1-12.3/32 jättis SKA rahuldamata kaebaja vaide
4. detsembri
5. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja taotluse uueks lahendamiseks kohustamiseks.
7. märtsil 2018 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada SKA
8. detsembri
9. a otsus ja
10. veebruari
11. a vaideotsus ning kohustada SKA-d välja andma haldusakt kaebajale teenuse saamiseks AS-s Valga Haigla. Kaebuse kohaselt tehakse suunamisotsus, kui riigieelarves on selleks vahendid ning on vaba koht (

§ 71lg 1).

See tingimused on täidetud. Varasemalt on osapoolte kokkulepped olemas olnud. Puudub alus, mille esinemisel AS Valga Haigla võiks temaga sõlmitud halduslepingu järgi keelduda teenuse osutamisest.

§ 71lg 5 ei anna teenuseosutajale õigust patsiente valida.

Abi tuleb tagada võimalikult lähedal kaebaja tegelikule elukohale või tema seaduslikule esindajale (

§ 3lg 1 p 6).

Kaebaja ema elab Valgas. Kaebaja suunamine ca 200 km kaugusele pole põhjendatud. Nõustuda ei saa väitega, et kaebaja seadusliku esindaja tõttu on teiste patsientide ravi häiritud. Kaebaja seaduslikule esindajale pole ühtegi kokkulepet allkirjastamiseks esitatud. AS Valga Haigla seadis üksnes enda tingimusi, nt kaebaja tohtis last külastada üks kord kuus. Kaebajaga toimus detsembrist 2015 kuni septembrini 2017 erihoolekandeosakonnas viis traumat. Kolmanda trauma toimumisel nõudis kaebaja seaduslik esindaja selgitusi. 4. Vastuses kaebusele SKA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitas, et teenuse osutaja valitakse kolmepoolselt (

§ 71lg 5).

Tegemist on ööpäevaringse erihooldusteenusega

§ 100ja § 101 lg 3 mõttes.

Kaebaja esindajal lasub aktiivne kaasaaitamiskohustus, kusjuures tema tegevus on vaadeldav teenuse saaja tegevusena. Kaebaja esindaja ei ole saavutanud AS-ga Valga Haigla kokkulepet.

§ 71lg 5 mõtteks on enne teenusele suunamist osapoolte vahel konsensuse saavutamine.

Seletuskirja kohaselt on teenuse osutaja ühise väljavalimise eesmärk leida isiku soovidele ja vajadustele vastav sobivaim teenuse osutaja ning leppida kokku ühiselt teenuse kuupäev ja selgitada välja teenuse kasutaja erivajadused, mida tuleb teenuse osutamisel järgida. Kui on teada asjaolu, mille tõttu see ei ole teenust vajavale inimesele või tema lähedasele sobiv teenuse osutaja, SKA ei suuna inimest selle teenuseosutaja juurde. Info teenuse pakkuja nimekirjas olevate teenuste kohta on SKA-le teada, mistõttu ei ole konsensuse mõtteks välja selgitada, kas erihoolekandeteenust pakkuva isiku nn teenuste nimekirjas on konkreetne teenus olemas. SKA hinnangul ei tehta suunamisotsust, kui teenuseosutaja asukoht, teenuse osutamise keskkonnast tulenevad tingimused, tegevused või muud nt personaliga seotud asjaolud ei sobi teenust vajavale inimesele või tema eestkostjale. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED 5. 1. oktoobri 2018. a otsusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse, tühistas SKA 13. detsembri 2017. a otsuse ja 16. veebruari 2018. a vaideotsuse ning kohustas SKA-d otsustama kaebajale suunamisotsuse väljastamise küsimus AS-i Valga Haigla 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest alates. 6. Otsuse põhjenduste kohaselt on asjas õiguslik vaidlus eeskätt selle üle, kas

§ 71

lg 5 andis SKA-le õiguse keelduda kaebajale suunamisotsuse tegemisest AS-i Valga Haigla.

§ 71

lg 1 ei näe SKA-le ette kaalumisõigust, vaid selle kohaselt tuleb suunamisotsus inimesele väljastada, kui normi eeldustes sätestatud kolm tingimust on täidetud. 2

§ 71

lg 5 esimene lausepool sätestab, et isikule sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad välja SKA, teenust saama õigustatud isik ja erihoolekandeteenuse osutaja. Sätte kohaselt tuleb kokkulepe saavutada üksnes teenuse osutamise alguskuupäevas. Osapoolte vahel kokkuleppe nõudmine ka sobiva teenuse osutaja küsimuses ei vastaks normi mõttele ega eesmärgile.

§ 71

lg 5 mõtteks on selgitada osapoolte vahel välja, millist teenust inimene vajab ning kas teenuse osutajal on võimekus seda pakkuda. Eesmärgiks on seada esikohale eeskätt abivajaja ja tema soovid, sh arvestada isiku tahet. Nimelt lähtutakse abiandmisel esmajärjekorras isiku vajadustest ning abimeede tagatakse isikule võimalikult kättesaadaval moel (

§ 3

lg 1 p-d 1 ja 6).

§ 71

lg 5 mõtteks ei ole kaitsta teenuse osutajaid ega anda neile õigust ise otsustada, kellele ning millistel tingimustel nad teenust pakuvad. Teenuse osutaja saab keelduda teenuse osutamisest üksnes objektiivsete kriteeriumite alusel ja kooskõlas sõlmitud halduslepingu ja kehtiva õigusega. 7. SKA ja AS Valga Haigla sõlmisid halduslepingu nr 18-11/13 (haldusleping) erihoolekandeteenuse osutamiseks. AS Valga Haigla pakub teenust SKA suunamisotsuste alusel (halduslepingu p-d 1.2 ja 2.1.1). Kui isik on erihoolekandeteenusele suunatud suunamisotsuse alusel, saab teenuse osutaja teenuse andmisest keelduda, kui isik keeldub sõlmimast kirjalikku kokkulepet omaosaluse tasumise kohta või kui ta jätab omaosaluse kahe järjestikuse kalendrikuu eest tasumata (

§ 78lg 1; halduslepingu p 3.3.2).

Vastustaja ei ole erihoolekandeteenuse osutamist välistavatele asjaoludele (s.t

§ 78lg-le 1 ja halduslepingu p-le 3.3.2) tuginenud.

8. Välistatud ei ole

§ 71

lg 5 tõlgendus, et teenuse osutajat ei tule pidada sobivaks, kui isiku käitumine peaks muutma teenuse osutamise ülemääraselt raskeks. Näiteks isik on sedavõrd vägivaldne, agressiivne ning see takistab nii talle kui ka teistele nõuetekohast teenust osutamast. Sellises olukorras on SKA-l erandkorras õigus

§ 71lg 5 alusel pakkuda isikule välja teine teenuse osutaja.

Viimati viidatud juhul ei tee SKA keelduvat otsust mitte kokkuleppe puudumise, vaid asjaolu tõttu, et teenuse osutaja pole sobiv. Praegusel juhul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja seadusliku esindaja väidetav ebameeldiv suhtlus haigla personaliga muutis teenuse osutamise ülemääraselt raskeks. Vastupidi, kaebaja seaduslik esindaja väidab, et kaebaja saab endiselt teenust AS-s Valga Haigla, kuid ilma suunamisotsuseta ning riigi rahastamiseta. 9.

§ 71

lg 5 esimese lause teise poole kohaselt lepivad SKA, teenust saama õigustatud isik ja teenuse osutaja kokku kuupäeva, millest alates teenust osutatakse. Teenuse alguskuupäev on vaja kokku leppida mh selleks, et inimesel oleks teenuse saamiseks vaba koht. Praeguse vaidluse probleem ei olnud kuupäevas. Isegi juhul, kui vaidlusalune norm peaks nõudma osapoolte vahel kokkuleppe saavutamist ka sobivas teenuse küsimuses, ka see ei tingiks kaebajale keelduva otsuse tegemist. Käesoleval juhul ei olnud AS Valga Haigla nõus sõlmima kokkulepet. Võimalik ebameeldiv suhtlus teenuse saaja seadusliku esindaja ja teenuse osutaja personali vahel, ei anna

§ 71lg 5 mõttes alust keelduda kokkuleppe sõlmimisest kaebajale teenuse osutamiseks.

Asjaolud ei võimalda järeldada, et kaebaja seadusliku esindaja väidetav ebameeldiv suhtlus oleks muutnud kaebajale teenuse osutamise ülemääraselt raskeks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. Sotsiaalkindlustusamet esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
2. Apellatsioonkaebuses leiab vastustaja, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud materiaalõiguse normi, leides, et

§ 71

lg 5 mõtteks on üksnes selgitada osapoolte vahel välja, millist teenust inimene vajab ning kas teenuse osutajal on võimekus seda pakkuda, nt kas ja kuidas teenust pakutakse, milline on teenuse kvaliteet, kus teenust pakutakse. Kuivõrd

§ 71

lg-s 5 on välja toodud, et teenuse osutaja väljavalimisel osaleb ka erihoolekandeteenuse osutaja, siis üksnes asjaolust, et isik suunatakse teenusele selle erihoolekandeteenuse osutaja juurde, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, ei piisa. 3

1. Kuivõrd AS Valga Haigla ei pidanud võimalikuks teenuse osutamise jätkamist, oleks kohus pidanud pöörduma täiendavate küsimustega AS-i Valga Haigla poole selgitamaks, millistel põhjustel AS Valga Haigla sellisele seisukohale on jõudnud. Antud juhul on kohus rikkunud menetlusõigusnormi ja sellest tulenevalt ennatlikult jõudnud otsuse punktis 13.2 nimetatud seisukohale. Tegemist ei ole ainult personali probleemiga, kui kaebaja esindaja segab ja häirib tõsiselt töötajate tööd AS-is Valga Haigla. See mõjutab ka teiste teenusel viibivate inimeste teenuste saamist. Lähtuda tuleks ka teiste teenusel viibivate inimeste vajadustest.
2. Tulenevalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg-st 2 peab isik aitama hüvitise taotlemisel igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. Hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud osalema aktiivselt talle hüvitise andmises, sealhulgas täitma hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi (SÜS § 21 lg 1 p 3). Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et teenuse saaja esindaja on kohustatud saavutama kokkuleppe teenuse osutamiseks.
3. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaebaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult selgitanud teenusele suunamisest keeldumise otsuse tegemise eeldusi ja hinnanud nende tuvastamist vastustaja poolt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
5. Pooled on jätkuvalt eri meelt eelkõige selles, kas isiku suunamisel erihoolekandeteenusele

1. peatüki
2. jao mõttes on suunamisotsuse eeltingimuseks teenuse saaja ja osutaja kokkulepe teenuse osutamise kohta selliselt, et kokkuleppe puudumisel SKA jätab rahuldamata isiku erihoolekandeteenuse taotluse. Vastustaja on põhjendanud suunamisotsuse tegemisest keeldumist sellega, et kaebaja seaduslik esindaja ja AS Valga Haigla ei ole saavutanud kokkulepet teenuse osutamiseks, leides, et tal puudub selles olukorras õigus kaebaja suunamiseks AS-i Valga Haigla teenuse saamiseks. Oma seisukohta põhjendab vastustaja

-s § 71 lg-ga 5, mis näeb ette kolmepoolse kokkuleppe vastustaja ning teenuse saaja ja osutaja vahel. Ringkonnakohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. 17. Tulenevalt

§ 71

lg-st 1 kui taotleja vastab

1. peatüki
2. jaos nimetatud teenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule suunamisotsuse, kui: 1) riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks; ja 2) erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht. Seega tuleb vastustajal taotluse saamisel esmalt tuvastada, kas inimene vastab teenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele. Kaevatavast otsusest saab järeldada, et kaebaja seadusliku esindaja
3. oktoobri
4. a taotlusele kaebaja teenusele suunamiseks oli lisatud kõik nõutavad dokumendid ning kaebajale oli koostatud rehabilitatsiooniplaan. Vastustaja ei ole esile toonud, et kaebajal puuduks vajadus teenuse järele või esineks mõni muu asjaolu, mille tõttu ta ei vasta teenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele.

§ 71

lg 1 ei näe selles olukorras vastustajale ette kaalumisruumi ning seega kohustab üldjuhul tegema suunamisotsuse. Suunamisotsuse tegemisest võib siiski keelduda, kui riigieelarves puuduvad rahalised vahendid või teenuse osutajal puudub vaba koht teenuse osutamiseks. Ka nende aluste esinemist ei ole vastustaja kaevatavas otsuses väitnud. 18. Vastavalt

§ 71

lg 5 ls-le tõepoolest isikule sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad välja ja teenuse osutamise alguskuupäeva lepivad kokku vastustaja, teenust saama õigustatud isik ja 4 erihoolekandeteenuse osutaja. Sätte grammatilisel tõlgendamisel ilmneb, et kolmepoolsel kokkuleppel otsustatakse, milline teenus on inimesele sobivaim ning millal teenuse osutamine algab. Kokkuleppe objektiks ei ole see, kas teenuse osutaja soovib inimesele teenust osutada või millisel viisil peab teenuse saaja või tema seaduslik esindaja teenuse osutamise ajal käituma. Seega ei ole teenuse osutajal alust keelduda inimesele sobiva teenuse valikust ega teenuse osutamise algusaja määramisest põhjusel, et inimesele teenuse varasemal osutamisel on olnud probleeme tema seadusliku esindaja käitumisega. Normi sõnastusest ei ilmne ka, et sellega oleks sätestatud inimese teenusele suunamise täiendav eeldus, või et kokkuleppe puudumine annaks vastustajale imperatiivse aluse teenusele suunamisest keeldumiseks. Asjaolu, et normis on kokkuleppe osalisena nimetatud teenust saama õigustatud isik, viitab sellele, et kokkuleppe saabki sõlmida üksnes isik, kes vastab teenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele. Nimetatud asjaolu teeb aga kindlaks vastustaja, mitte teenuse osutaja. Seetõttu ei ole teenuse osutaja õigustatud andma omapoolset hinnangut sellele, kas inimene vastab teenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele või mitte. 19. Teistsugust järeldust ei luba teha ka

§ 75lg 5 ls 1 süstemaatiline tõlgendamine.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vaidlusaluse regulatsiooni otstarbeks ei ole teenuse osutaja õiguste ja huvide kaitsmine ning see ei anna teenuse osutajale õigust seada teenuse saamiseks seaduses nimetamata tingimusi ega enda kehtestatud kriteeriumide alusel (kokkuleppe sõlmimisest keeldumise kaudu) valida, kellele ta teenust osutab. Erihoolekande teenuse osutamisel tuleb lähtuda

§-s 3 sätestatud põhimõtetest. Seega on esikohal isiku vajadused, eelistada tuleb isikule võimalikult kättesaadavaid abimeetmeid ning lähtuda abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ja vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast (

§ 3lg 1 p-d 1, 4 ja 6).

Nende põhimõtetega vastuolus oleks

§ 71

lg 5 ls 1 kaebaja õigusi kitsendav tõlgendus, mis nõuaks teenusele suunamise otsusele eelnevalt teenuse osutajaga kokkuleppe saavutamist selle kohta, et kaebajale üldse teenust osutatakse. Erihoolekande teenuse otstarbe, kohalduvate põhimõtete ja

§ 71

regulatsiooni kõrvutamisel ilmneb, et kolmepoolne kokkulepe on abistava funktsiooniga inimese teenusele asumisel ja peab tagama, et ta saab just tema vajadustele vastava sobivaima teenuse ja teenuse osutamise algusajal on teenuse osutajal vaba koht ning ta on valmis oma kohustusi täitma. 20. Kokkuleppel teenuse osutamise algusaja kohta on selge iseseisev tähendus, kuna ühelt poolt selgub selle kaudu, millal on võimalik teenust saada, teisalt on isikul kohustus kokkulepitud ajal teenuse saamiseks teenuse osutaja juurde ilmuda ning selle kohustuse täitmata jätmisel võib ta kaotada õiguse teenust saada (

§ 71lg-d 6 ja 8).

Sellisel viisil tagatakse inimese teavitamise kõrval ühtlasi teenuse osutamise efektiivsus, kuna teenusele saabumata jätmise korral ei hoia teenuse osutaja kohta vabana määramata aja jooksul ning täitmata kohale saab suunata teise inimese. 21. Erihoolekande teenuse osutaja tegutseb vastustajaga sõlmitud lepingu alusel, millega viimane on volitanud teda erihoolekandeteenuse osutamise täitmiseks (

§ 77lg 1).

Teenuse osutaja õigused ja kohustused tulenevad seaduses reguleerimata osas sellest lepingust. Samas peab vastustaja lepingu sõlmimisel lähtuma sotsiaalhoolekande üldisest põhimõtetest ega saa seega lepinguga kitsendada teenusele suunatud isikute seaduses sätestatud õigusi ega anda teenuse osutajale viimastega vastuolus olevaid õigusi. Vastustaja ja AS-i Valga Haigla vahel sõlmitud lepingust (tl 10-13) selliste õiguste andmist AS-le Valga Haigla ka ei nähtu. Vastupidi, lepingus on rõhutatud teenuse osutaja kohustust lähtuda sotsiaalhoolekandelise abi andmise üldisest põhimõtetest, s.h eelkõige inimese õigustest ja vajadustest. Pooled ei ole lepingus reguleerinud olukorda, kus teenuse saaja või tema seaduslik esindaja käitumine tingib teenuse osutaja soovimatuse inimesele teenust osutada. Nii

-s kui ka AS-ga Valga Haigla sõlmitud halduslepingus ei ole teenuse osutaja õigust keelduda inimesele teenuse osutamisest seotud teenuse saaja seadusliku esindaja käitumisega. Ringkonnakohus järeldab sellest, et ainuüksi vaidlustatud otsuses toodud asjaolud kaebaja seadusliku esindaja tegevuse ja käitumise kohta kaebajale teenuse varasemal osutamisel ei anna AS-le Valga Haigla õigust keelduda kaebajale teenuse osutamiset ega

§ 71lg-s 5 nimetatud kokkuleppe sõlmimisest.

Kokkuleppe 5 mittesaavutamise fakt ei saa aga olla vastustaja poolt teenusele suunamisest keeldumise otsuse tegemise aluseks.

1. Vastavalt on põhjendamatu vastustaja etteheide halduskohtule uurimispõhimõtte rikkumise kohta seeläbi, et halduskohus ei nõudnud täiendavaid tõendeid kaebaja esindaja käitumise kohta kaebajale AS-s Valga Haigla teenuse varasemal osutamisel. Juhul, kui vastustaja leib, et AS Valga Haigla ei suuda kaebajale sobivat teenust pakkuda näiteks põhjusel, et AS-s Valga Haigla ei ole kaebajale tagatud vajalikud tingimused muu hulgas kaebaja seaduliku esindaja külastuste ja/või temaga suhtlemise korraldamiseks, siis pidid vastustaja ise kaevatavas otsuses need asjaolud välja tooma, selleks vajadusel täiendavaid tõendeid kogudes. Halduskohtu funktsiooniks on kontrollida haldustegevuse õiguspärasust ning üldjuhul ei saa kohus asuda haldusorgani asemel ise kohtumenetluses vaidlustatud haldusakti täiendavalt põhjendama ega haldusorgani asemel uut otsustust teha. Siinjuures on tähelepanuväärne, et apellatsioonkaebuses tehtud etteheitele vaatamata ei ole vastustaja esitanud täiendavaid tõendeid ega taotlenud nende kogumist ringkonnakohtult.
2. Ringkonnakohus nõustub, et teenusele suunatavast isikust lähtuvad asjaolud võivad olla sellise iseloomuga, et teenusele suunamise taotluses nimetatud teenus osutaja osutub inimese jaoks ebasobivaks. Selles olukorras võib olla põhjendatud jätta inimene teenusele suunamata. Ringkonnakohus peab võimalikuks, et sel juhul võib keelduva otsuse tegemise õiguslikuks aluseks olla

§ 71

lg 5 ls 1, kui inimene vastab teenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele ja probleemne on tema teenusele suunamine just konkreetse teenuse pakkuja juurde. Ringkonnakohus ei välista, et teenuse ebasobivuse võib põhjustada ka isiku seadusliku esindaja tegevus. Kuid seda vaid erandolukorras, kuna seadusliku esindaja tegevus ei ole täies ulatuses omistatav esindatavale, lisaks on teenuse osutajal oluliselt avaramad võimalused teenuse osutamise kohas alaliselt mitteviibivast isikust lähtuvate mõjude ärahoidmiseks. Kui kaevatava otsuse tegemisel vastustaja leidis, et AS Valga Haigla ei ole kaebaja jaoks sobiv teenuse pakkuja, pidi ta otsuses esitama sellekohased põhjendused. Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, et ainuüksi kaebaja ja AS Valga Haigla vahel

§ 71

lg 5 ls-s 1 nimetatud kokkuleppe puudumine ei saa siinjuures olla asjakohaseks põhjenduseks. Olukorras, kus AS Valga Haigla pakub teenust, mida kaebaja vajab ning vastustaja leiab, et teenuse ebasobivuse kaebajale tingib kaebaja seadusliku esindaja käitumine teenuse varasemal osutamisel, on vastustajal kõrgendatud põhjendamiskohustus. Muu hulgas tuleb selgitada, kuidas AS Valga Haigla kirjeldatud kaebaja seadusliku esindaja tegevus või käitumine on häirinud nõutava kvaliteediga teenuse osutamist kaebajale ja/või kolmandatele isikutele, milline on häiringu ulatus ja miks tuleb seda pidada teenuse mittesobivust põhjustavaks asjaoluks, miks on põhjust arvata sarnase häiringu kordumist ja miks ei ole võimalik efektiivselt rakendada ennetavaid meetmeid häiringute vältimiseks. Kuna erihoolekande teenuse osutamisel tuleb esikohale seada kaebaja vajadused ja huvid, siis tuleb arvestada keelduva otsuse mõju kaebajale ning põhjendada, miks eeldatav negatiivne mõju on vähem oluline kui teenuse pakkuja huvi kaebajale teenust mitte osutada. Hinnata tuleb kaebaja võimalusi saada teenust teiselt teenusepakkujalt ning põhjendada, miks kaebaja seadusliku esindaja tegevus teise teenusepakkuja juures eeldatavalt ei avaldu või ei mõjuta teenuse sobivust. 24. Apellatsioonkaebuses on esile toodud, et kaebaja seadusliku esindaja tegevus ei ole kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud isiku kaasaaitamiskohustusega. Selle kinnituseks on asjaolu, et vaatamata korduvatele mitmepoolsetele kohtumistele ei ole suudetud probleemi lahendada ning kaebaja seaduslik esindaja ei ole vastustaja AS-ga Valga Haigla sõlmitud kokkuleppeid täitnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka üldisest kaasaaitamiskohustusest tuletada kaebaja kohustust saavutada teenuse osutajaga kokkulepe teenuse osutamise kohta. Sellesi järelduse tegemisel vaatab vastustaja mööda asjaolust, et

-s on ammendavalt reguleeritud erihoolekandeteenusele suunamise otsustamine, s.h alused, mille esinemisel vastustaja keeldub isikut teenusele suunamast. Õiguse kohaldamise põhimõtete kohaselt tuleb üld- ja eriregulatsiooni vastuolu korral kohaldada 6 eriregulatsiooni. Seetõttu ei ole lubatav keelduva otsuse aluste ringi laiendamine tõlgendamise kaud valdkonna üldosa regulatsioonile tuginedes.

1. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et asjakohaste põhjenduste puudumise tõttu on kaevatav otsus õigusvastane (HMS § 56) ning halduskohus on põhjendatult kaebuse rahuldanud ja tühistanud Sotsiaalkindlustusameti
2. detsembri
3. a otsuse ja
4. veebruari
5. a vaideotsuse.
6. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Ringkonnakohus mõistab otsuse resolutsioonis siiski vastustajalt kaebaja kasuks välja halduskohtusse kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu, kuna halduskohus otsuse põhjendavas osas selle kohustuste vastustajal tuvastas, kuid resolutsioonis jäi otsustus märkimata.
7. Kaebajale on määratud riigi õigusabi kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses. Esindaja taotleb riigi õigusabi tasu ja kulude 316 euro ja 80 sendi (summa koos käibemaksuga) hüvitamist kindlaksmääramist. Tasu taotletakse apellatsioonkaebusega tutvumise, halduskohtu otsuse analüüsi ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise (210 min, 252 eurot) ja kohtu määrusega tutvumise ning kliendiga suhtluse (10 min, 12 eurot).
8. Tasu riigi õigusabi osutamise eest halduskohtumenetluses, sh halduskohtusse kaebuse koostamine ja esitamine, on 12 eurot iga kümne minuti kohta (justiitsministri
9. juuli
10. a määrus nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (määrus nr 16) § 11 lg 1). Halduskohtumenetluses, v.a kohtuistungil osalemine, on tasu miinimummääraks 10 minuti tasu (määrus nr 16 § 11 lg 2). Kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks (määrus nr 16 § 1 lg 10).
11. Tasu taotletakse menetluses vajalike toimingute tegemise, selle suurus on põhjendatud ning vastab määruse nr 16 toodud määradele. Käibemaksukohustuslaste registri andmetel on Advokaadibüroo LMP, mille kaudu esindaja teenust osutab, käibemaksukohustuslane. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud maksab esindajale välja advokatuur (RÕS § 24 lg 1).
12. Kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimi tuleb otsuse avaldamisel asendada initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3) /allkirjastatud digitaalselt/ 7