Obsah (4)

§ 7§ 6§ 37§ 10

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. Kuna taotlus on esitatud määruskaebuses, siis ringkonnakohtu hinnangul soovib kaebaja endale esindaja määramist määruskaebemenetluses.

1. HKMS § 110 lg 1 ls 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. HKMS § 110 lg 1 p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt HKMS § 110 lg-le 2 tuleb advokaadi õigusabi eest menetlusabi andmise otsustamisel kohaldada HKMS-i
2. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd

-is ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus selgitab, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes

-is selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral.

§ 7

lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks

§ 7

lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt

§ 6lg-le 1.

Sellisel juhul isiku majanduslik seisund enam asja otsustamist ei mõjuta. 8.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma ning p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus 2 on seisukohal, et kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse ning halduskohtule kaebuse, kus on välja toodud nii nõue kui taotlused, samuti asjakohased elulised asjaolud, millega seoses kaebaja nõude on esitanud. Kuna halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), siis on kohtu ülesandeks tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning menetlusosalise juhendamine, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks õigusliku kogenematuse tõttu esitamata. Kohtute infosüsteemi andmetel võttis halduskohus 12.09.

1. a määrusega haldusasjas nr 3-17-1792 kaebaja kaebuse menetlusse muuhulgas kahju hüvitamise nõudes seonduvalt sellega, et 01.10.2017 võeti ära kaebaja sigaretid ega võimaldatud enam suitsetada. Seega on kaebaja esitatud menetlusdokumendid olnud piisavalt arusaadavad selleks, et neid oleks võimalik menetleda. Ka on kaebaja ringkonnakohtule esitanud arusaadava ja mõistetava määruskaebuse. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on halduskohtumenetluses osalenud arvukates kohtuasjades. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Kaebaja on esitanud käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Ringkonnakohtule ei nähtu esitatud tõenditest ja väidetest, et asjas esineks tungiv avalik huvi.
2. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus

§ 7

lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse apellatsiooniastmes advokaadi saamiseks. II 10. Kaebaja palub ka advokaadi võimaldamist Euroopa Inimõiguste Kohtusse ja teistesse instantsidesse pöördumiseks. Kuna taotlusest ei selgu, milliseid teisi instantse kaebaja silmas peab, siis jätab ringkonnakohus kaebaja sellekohase taotluse tähelepanuta. 11.

§ 37

lg 1 kohaselt Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab

§ 6

lg 1 nõuetele, võib

-is ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik.

§ 37

lg 2 kohaselt taotlus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel riigi õigusabi saamiseks esitatakse

§ 10

lg 3 kohaselt.

§ 10

lg 3 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.

§ 10

lg 7 kohaselt kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Seega ei ole ringkonnakohus pädev lahendama kaebaja riigi õigusabi taotlust seoses Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega, vaid eeltoodud osas on taotluse lahendamine vastavalt

§ 37lg-le 2 ja § 10 lg-le 3 maakohtu pädevuses.

Kuna kaebaja viibib Viru Vanglas, siis edastab ringkonnakohus kaebaja taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule.

1. Eeltoodule tuginedes edastab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule osas, milles isik taotleb õigusabi seoses sooviga pöörduda EIK-i. 3 III
2. N. Kaltšuk märgib määruskaebuses, et ta ei ole nõus Tartu Halduskohtu 20.02.
3. a määrusega. HKMS § 2 lg 4 teisele lausele tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 20.02.
4. a määruse tühistamist, millega halduskohus jättis läbi vaatamata tema esialgse õiguskaitse taotluse. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja määruskaebuse väited seonduvalt haldusasjade eraldamisega ja kaebuses esitatud osade nõuete tagastamisega haldusasjas nr 3-17-1792, kuna need väited ei seondu käesoleva vaidluse esemega. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub N. Kaltšuki määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.02.
5. a määruse peale tagastamisele HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel, sest kaebaja võimalus saavutada määruskaebusega ringkonnakohtus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist on ilmselgelt vähene. /allkirjastatud digitaalselt/ 4