← Eesti

2-18-15382/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-15382 Tsiviilasi D & V Kinnisvara OÜ esialgse õiguskaitse taotlus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. detsembri 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D & V Kinnisvara OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: D & V Kinnisvara OÜ (hageja), registrikood: 14156154; esindaja vandeadvokaat Epp Landberg esindajad RESOLUTSIOON Vastustaja: OÜ Ballenbalt (kostja), registrikood 10734418; esindaja Marko Tiirik
  3. Jätta Viru Viru Maakohtu
  4. detsembri 2018 määrus muutmata.
  5. Jätta määruskaebus rahuldamata.
  6. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud D & V Kinnisvara OÜ kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS
  7. D & V Kinnisvara OÜ (hageja) esitas
  8. oktoobril 2018 Viru Maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse enne hagi esitamist. Taotluse kohaselt on hageja ja OÜ Ballenbalt (kostja) vahel üürileping. Kostja paigaldas üüritud ruumi uksele sildi, et ruumi sisenemine on kuni üüri tasumiseni keelatud ja vahetas üüritud ruumi ukselukud.
  9. Viru Maakohus rahuldas
  10. oktoobri 2018 määrusega osaliselt esialgse õiguskaitse taotluse, millega kohustas kostjat tagama hagejale üüritud ruumidesse sissepääs. Kostja esitas määruse peale määruskaebuse.
  11. Hageja loobus
  12. novembril 2018 hagi tagamise taotlusest ja teatas, et hageja hagi ei esita. Hageja leidis, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja käitus pahatahtlikult.
  13. Viru Maakohus tühistas
  14. detsembri 2018 määrusega
  15. oktoobril 2018 rakendatud esialgse õiguskaitse (määruses nimetatud hagi tagamiseks), jättis menetlusse võtmata kostja määruskaebuse ja jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Maakohus leidis, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kujunenud olukorras ei pea ka hageja ise üürisuhte jätkamist võimalikuks. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  16. Hageja esitas Viru Maakohtu
  17. detsembri 2018 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leidis, et kostjalt tuleb menetluskulud välja mõista, kuna kohtusse pöördumise tingis kostja äärmiselt pahatahtlik käitumine, mis seisnes tegutsevale ettevõtjale üürileantud äriruumide sissepääsu sulgemises ilma ette teatamata ja üürilepingut üles ütlemata. Hagi esitamisest loobumine on tingitud kostja tegevusest. Alustatud on kriminaalasi selle kohta, et hageja üüritud ruumidest viidi tema asjad ära.
  18. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määrus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  20. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jaotas menetluskulud õigesti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Määruskaebuse esitaja kinnitas, et kostja maakohtu määrust vabatahtlikult ei täitnud (määruskaebuse p 9). Seega oleks TsMS § 168 lõikes 4 sätestatud üldreegli kohaselt tulnud menetluskulud hageja kanda jätta. Maakohus kohaldas siiski õigesti TsMS § 162 lõiget 4, kui leidis, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks ebaõiglane, ning jättis menetluskulud põhjendatult poolte endi kanda.
  21. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.