KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17-1

§ 100

lg 2 täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Tulenevalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Tõendatud on, et laps elab emaga. Seetõttu peab kostja elatist tasuma. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 oli sätestatud töötasu alammäär

1. aastal 430 eurot kuus, miinimumelatis oli seega 215 eurot;
2. aastal aga 470 eurot kuus, miinimumelatis oli seega 235 eurot kuus. Alates 01.01.2018 on Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel töötasu alammäär 500 eurot kuus, miinimumelatis oli seega 250 eurot kuus. Miinimumelatise saamiseks ei pea vajadusi tõendama. Mõlema poole väited lahus elamise ajast on tõendamata. Tsiviilasjas nr 2-18-1986, kus arutati hageja ja kostja suhtlemise korra kindlaksmääramist, väitis hageja
3. märtsil 2018 toimunud kohtuistungil, et hageja vanemate kooselu lõppes
4. a. Ei istungil ega tsiviilasja nr 2-181986 hilisemas menetluses pole kostja sellele väitele vastuväiteid esitanud. Kuivõrd kostja on asunud lahku kolimise asjaolu selgesõnaliselt vaidlustama alles selles menetluses, on võimalik, et kostja eesmärk on vabaneda tagasiulatuva elatise nõudest. Seetõttu on tõenäoline, et tegelik lahuselu algas
5. a detsembris. Õigus nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt tuleneb

§-st 108, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 108

annab õiguse esitada kahju hüvitamise nõue lisaks ülalpidamiskohustuse täitmise nõudele, ehk nimetatud sätte puhul ei ole tegemist ainult kahju hüvitamise nõudega. Teiseks ütleb Riigikohus kostja viidatud kohtulahendis ka seda, et kuigi õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, ei tähenda see, et ta kaotab tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse (3-2-1-35-16, p 20). Kostja varaline seisund ei anna alust nii tagasiulatuva kui ka edaspidi välja mõistetava elatise vähendamiseks. Kuigi kinnisvara kostjale ei kuulu ja sõidukitest on ta kahe auto omanik, mille ehitusaastad on 1989 ja 1998, pidas maakohus võimalikuks kostja majanduslikku seisundit hinnata tema pangakonto väljavõttest nähtuvate rahaliste vahendite liikumise alusel. Perioodil 10.01.-10.07.2018 kostja pangakontol toimunud tehingute alusel ei saa teha järeldust, et tema varaline seisund võimaldaks talle vaid lihtsa toimetuleku ja kasina elustiili. Kostja külastab pidevalt erinevaid toitlustus- ja meelelahutusasutusi, mis ei oleks väga raske majandusliku seisundi korral tõenäoline. Väidetavalt töötab kostja alates 01.06.2018 Eestis enda loodud 3 ettevõttes miinimumpalga eest ja pole viimase kahe kuu jooksul teeninud sissetulekuid. Kuigi kostja kontol ei leidu viimasel paaril kuul tõepoolest ühtegi ülekannet selgitusega „töötasu“, on kontole tehtud mitmeid sularaha sissemakseid ja ülekandeid eraisikutelt ning ettevõtetelt. Neid kandeid on alust pidada kostja sissetulekuks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTULE 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palub teha uue otsuse, millega vähendada kostjalt väljamõistetud elatist poole lapsetoetuse võrra, jätta tagasiulatuv elatis välja mõistmata või alternatiivselt mõista tagasiulatuv elatis välja poole tegelikult kantud kulude ulatuses ning menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas maakohus vääralt

§ 108

, mille järgi saab tagasiulatuva elatise mõista välja kuni aasta eest enne hagi esitamist; 2) on otsuse resolutsioon sõnastatud eksitavalt. Alates hagi esitamisest, so 13.12.2017, ei saa olla tegemist tagasiulatuva elatise nõudega; 3) ei ole põhjendatud elatise miinimummääras välja mõistmine, kuna kohus ei teinud kindlaks lapse vajadusi. Pool lapsetoetust oleks tulnud igakuisest elatisest maha arvestada.

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohtu otsus tuleb jätta jõusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tuleb maakohtu otsus tühistada tagasiulatuva perioodi algusaja ja sissenõutavaks muutunud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja mõistab välja tagasiulatuva elatise (perioodil 13.12.2016 kuni 13.12.2017) ja sissenõutavaks muutunud elatise seisuga 01.08.2018 kokku summas 2 466,77 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja jätab apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda.
3. Õige on apellandi väide, et maakohus on tagasiulatuva elatise algusaja ja perioodi määranud ebaõigesti.

§ 108

lg 1 kohaselt on õigus nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi esitati 13.12.2017 seega on tagasiulatuva elatist saab arvestada perioodi eest 13.12.2016 kuni 13.12.

1. Maakohus on õigesti märkinud, et kostja ei ole tõendanud, millal ta lapsega seotud kulutuste kandmise lõpetas, kostja väited lapsega ühest eluruumist väljakolimise aja kohta on tõendamata, seetõttu võttis maakohus tagasiulatuva elatise määramisel aluseks õigesti detsembri 2017, kuid eksis algusaja kuupäeva määramisega. Ringkonnakohus võtab arvesse, et 2016 aastal oli seadusest tuleneva elatise miinimumsuurus 215 eurot kuus ja elatis tuleb kostjalt välja mõista 19 päeva eest, so summas 131,77 eurot. Apellatsioonimenetluses ei ole pooled vaidlustanud maakohtu poolt elatise suuruse määramise arvestuslikku külge, seega lähtub ringkonnakohus maakohtu poolt nimetatud summast 2550 ja 4 lahutab sellest 12 päeva elatise summas 83,23 eurot. Selle tulemusena jääb kostjale kohustus tasuda tagasiulatuva elatise eest kokku 2 466, 77 eurot.
2. Apellandi väited kahju hüvitamise nõude ja kahju hüvitamise eesmärgi arvestamise vajaduse osas ei ole asjakohased. Hageja ei esitanud maakohtule nõuet elatise mittemaksmisega seoses tekkinud kahju hüvitamiseks

§ 108alusel.

Hageja esitas üksnes tagasiulatuva elatise nõude ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, milles maakohus esitas põhjendused, miks puuduvad alused vähendada tagasiulatuvat elatist alla miinimummäära. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega ka osas, milles kohus põhjendas, miks käesolevas asjas puudub alus arvestada miinimumelatisest maha lapsetoetus. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus selles osas maakohtu põhjendusi.

1. Apellandi väide, et asjas on selgitamata lapse vajadused ning hindamata nendega seotud rahaliste kulutuste suurus, ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohus on andnud hinnangu poolte sissetulekutele ning jõudnud järeldusele, et lapse isa suudab oma varanduslikust seisundist tulenevalt elatist igakuiselt miinimumsummas tasuda ning ka tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei kahjusta tema elukvaliteeti ebaproportsionaalselt. Miinimumelatise taotlemisel ei ole hageja kohustatud tõendama kulutuste suurust, lähtutakse eeldusest, et elatismiinimum katab ära poole lapse vajadustest.
2. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja jätab TsMS § 163 lg 1 alusel apellatsiooniastmes kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus märgib, et elatise nõue ei ole õiguslikult keerukas ja üldjuhul puudub vajadus õigusteadmistega esindaja kasutamiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi