← Eesti

2-18-119782/11

Obsah (11)§ 113§ 82§ 396§ 164§ 108§ 101§ 1§ 42§ 94§ 1132l§ 1132

2-18-119782 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2019. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18

§ 113lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 1

(6)Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Omega Invest OÜ esitas 06.12.
  2. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Sxxxxx Cxxxxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva nõude ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja põhivõla kokku summas 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 91,70 eurot, samuti 100 eurot kahju nõudes, mis on seotud käsunduslepingu sõlmimisega.
  3. Kohus võttis hagi 14.12.
  4. a määrusega menetlusse ning määras, et hagiavaldus toimetada kostjale kätte avalikult. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja teinud järelepärimise kostja andmete teadasaamiseks kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus vastas hageja 03.12.
  5. a järelpärimisele, et neil puuduvad andmed kostja viibimiskoha kohta.
  6. Tartu Maakohtu 14.12.
  7. a määrusega määrus kohus, et toimetada Sxxxxx Cxxxxxxxxxxx Omega Invest OÜ poolt esitatud hagiavaldus kätte avalikult ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda hagi Sxxxxx Cxxxxxxxxxxx avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult 25.01.
  8. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. KOHTU SEISUKOHT
  9. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  10. Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Omaraha 18.01.
  11. a laenulepingu nr S17604428, mille alusel väljastati kostjale laen summas 200 eurot. Laenulepingu tingimuste 2
(6)kohaselt moodustus koguintressi määraks 29 % aastas, perioodiks lepiti kokku 1 kuu (tagasimakse tähtaeg 17.02.
  1. a). Kostja ei tasunud kokkulepitud laenu osamakseid. Laenuandja loovutas 29.05.
  2. a nõude Omega Invest OÜ-le. Hageja taotleb kostjalt põhivõlgnevuse summas 200 eurot välja mõistmist. Hageja viivise nõue kostja vastu seisuga 05.12.
  3. a on 91,70 eurot. Lisaks nähtub hagiavaldusest, et kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta võla sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellest tulenevalt tekkis hagejal kahju summas 100 eurot.
  4. Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Omaraha OÜga sõlmitud laenulepingut rikkunud ja ei ole tasunud laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule, s.o nõuetekohaselt. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on laenulepingu alusel tasumata põhivõlg summas 200 eurot.

§ 164

lg 1 alusel oli laenuandjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine).

§ 164

lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele.

§ 108

lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 200 eurot. 7. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 91,70 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates arvete sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni määras 0,07 % tasumata summalt päevas. Viivise suuruseks sellises määras kujuneb hagi esitamise seisuga kokku 91,70 eurot, millise summa tasumist hageja kostjalt ka nõuab. Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväiteid viivisenõudele ja nõutava viivise määrale. Kohus leiab aga, et olenemata sellest, et kostja ei 3

(6)ole esitanud vastuväiteid, tuleb kohtul kontrollida hagi aluseks olevates lepingutes sisalduva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Laenulepingu üldtingimuste punkt 4.3 kohaselt on tagasimakse summa või selle osa puudumisel laenusaaja kohustatud tasuma viivist. Viivist arvestatakse pärast maksegraafikujärgse laenu tagastamise või osamakse maksetähtaja möödumist alates maksetähtajale järgnevast päevast. Viivist arvutatakse iga päev summalt, mis maksegraafiku järgi on tasumata, päevani, millal summa on tasutud ning laenusaaja virtuaalkontolt kättesaadav. Viivisemääraks on intressimäär, milleks on laenulepingu kohaselt 29% aastas. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana kehtiva

§ 1

lg 5 tähenduses.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

§ 42

lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb

§ 42

lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seaduse kohaselt (

§ 113lg 1 2.

lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit. Arvestades lepingu sõlmimise ajal kehtinud intressimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas ( s.o 0,022 % päevas). Ka pärast lepingu sõlmimist kuni käesoleva ajani on

§ 94lg.1 järgne intressimäär olnud püsivalt 0,00%..

Lepingus kokkulepitud viivisemäär 29% aastas (hagiavalduses 0,07% päevas) ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda. Arvestades siinjuures Riigikohtu lahenditest (nr 3-2-1-118-16 ja nr 3-2-1-2516) tulenevaid suuniseid, saab lugeda, et viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja

§ 42

lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavaldusest nähtuvalt on perioodil 18.02.

  1. a kuni 05.12.
  2. a olnud viivitatud päevi 655 ning perioodi summa 91,70 eurot. Viivis eelnimetatud põhivõla tasumisega viivitamise eest seadusjärgses, s.o

§ 113lg 1 2. lauses sätestatud määras 05.12.2019. a seisuga kujuneb kokku summas 28,82 eurot (200x0,08/365x655=28,71). 4

(6)Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 05.12.
  1. a seisuga summas 28,71 eurot. Suuremas ulatuses viivisenõue ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Viivise väljamõistmist edasiulatuvalt ei ole taotletud.
  2. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisest tuleneva kahju hüvitamist summas 100 eurot, mis seisneb inkassofirmale makstud teenustasus. Hageja viitab nõude alusena Riigikohtu lahendile asjas 3-2-1-66-
  3. Kohus õigust kohaldades on seisukohal, et rakendamisele kuulub

§ 1132l

g.2 p.1 säte ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskulu (kahju) 30 eurot (arvestades põhinõude suurust 200 eurot). Võla sissenõudmisega tekkinud kahju väljamõistmiseks suuremas summas kui

§ 1132

lg.2 p.1 ettenähtud määr (30 eurot) ei ole esitatud

§-s 1132lg.4 ettenähtud aluseid. Hageja viidatud Riigikohtu lahend käsitleb olukorda enne

§ 1132sisseviimist, s.o. enne 01.10.2015 ja kohaldamisele ei tule. 9. Ts

MS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 370 eurot, sh 100 eurot hagilt tasutud riigilõiv ning 270 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivus summas 100 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud üksnes hagiavalduse koostamises. Seejuures ei ole tegemist õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasuks 118 eurot, s.o ligikaudu 30% hagi hinnast. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 218 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 118 eurot. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. 5

(6)Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.