2-17-3599/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17-3599 Tsiviilasi G.N. , M.N. , N.T. ja J.T. hagiavaldus I.N. vastu elatise väljamõistmiseks 1440 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuli 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.N. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Apellant: I.N. (kostja), ik XXX Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustajad (hagejad):
3. G.N. , ik XXX;
4. M.N. , ik XXX;
5. N.T. , ik XXX;
6. J.T. , ik XXX; vastustajate (hagejate) eestkostja Setomaa vallvavalitsus, valla esindaja vallavanem Aare Poolak RESOLUTSIOON
7. Jätta Tartu Maakohtu
8. juuli 2018 otsus muutmata.
9. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
10. Jätta menetluskulud I.N. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. 1 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
11. G.N. , M.N. , N.T. ja J.T. (hagejad) esitasid hagi I.N. (kostja) vastu, milles palusid välja mõista elatise miinimummääras. 29.04.2016 kohtumäärusega võeti kostjalt täielikult ära hageja isiku- ja varahooldusõigus ning hagejate eestkostja on Setomaa vald. Kostja ei ela hagejatega koos ning ei võta osa nende ülalpidamisest. Hagejad G.N. ja M.N. viibivad perekonnas hooldamise teenusel, N.T. ja J.T. viibivad asenduskoduteenusel. Hagejate esmavajadused on perekodus rahuldatud, kuid neil esineb kulutusi, mis ei kuulu katmisele perekodu eelarvest.
12. Kostja leidis, et on võimeline maksma hagejate elatist 15-20 eurot kuus vastavalt võimalusele. MAAKOHTU OTSUS
13. Tartu Maakohus rahuldas
14. juuli 2018 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt iga hageja kasuks eraldi välja elatise võlgnevuse 1275 eurot
15. märtsist 2017 kuni
16. juunini
17. Maakohus mõistis kostjalt välja iga hageja kasuks ka igakuise elatise 75 eurot kuus kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et elatis tasutakse iga hageja kontole. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Kostja on hagejate ema. Kostja töötab tootmistöölisena. Kostjal on konto Swedbank AS-is, mille väljavõttelt nähtub, et kostja igakuise sissetuleku moodustavad sotsiaaltoetus 46,79 eurot, pension 214,34 eurot, peretoetus 55 eurot ja töötasu X OÜ-lt ligikaudu 300 eurot, kokku 616,13 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjal on kohustusi Julianus Inkasso OÜ ja IPF Digital Estonia OÜ ees. Need kohustused ei vabasta kostjat elatise tasumise kohustusest. Arvestades kostja majanduslikku ja tervislikku seisundit, on võimalik hagejate kasuks väljamõistetavat elatist vähendada alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra, kuid mitte kostja pakutud summani. Tõendatud on asjaolu, et kostjal on lisaks hagejatele veel ühe alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Asjaolu, et M.S. kostjaga koos ei ela, ei vabasta kostjat tema ülalpidamise kohustusest. Arvestades kostja keskmise kuusissetuleku suurust, võib järeldada, et kostja on olukorras, kus ta veel ühe lapse ülalpidamiskohustuse ja enda varalise seisundi tõttu ei ole võimeline andma hagejatele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras, kahjustamata 2 enese tavalist ülalpidamist. Sellises olukorras tuleb kostjal PKS § 102 lg-st 2 lähtuvalt kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna kostja keskmine kuusissetulek on ligikaudu 600 eurot, on põhjendatud vähendada hagejate kasuks väljamõistetavat elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra ja mõista kostjalt iga hageja kasuks välja igakuine elatis 75 eurot. MENETLUSOSALSITE TAOTLUSED JA SEISUKOHAD
18. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub vähendada väljamõistetud elatist 30-35 euroni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) elab kostja alaealine laps M.S. uuesti kostja juures ja kostja aitab teda; 2) on kostjal rahaline kohustus IPF Digital Estonia OÜ ees, kuna oli vaja küttepuud osta, mis maksid 35-40 eurot; 3) on kostja lapseootel, mistõttu peab ta korralikult toituma.
19. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Kostjaga elab ka tema täisealine laps, kes saab aidata kommunaalkulusid maksta. Küttepuud toodi
20. a jaanuaris ja nende eest peaks olema tasutud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
22. juuli 2018 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
23. Vastusena apellatsioonkaebuse põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt ka Riigikohtu lahendeid 2-16-2343, p 13; 3-2-1-118-12, p 15). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna maakohus on elatist võrreldes miinimummääraga juba oluliselt vähendanud, puudub alus elatise veelgi suuremaks vähendamiseks. Kostja pakutud elatis 30-35 eurot igale lapsele ei kata laste vajadusi ja see on ebaproportsionaalselt väike.
24. Kuna apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetlusosalised pole menetluskulude nimekirja ringkonnakohtule esitanud. Seetõttu ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi