← Eesti

2-18-132053/7

Obsah (4)§ 35§ 41§ 40§ 42

Tsiviilasi nr 2-18-132053 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2019, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-132053 Tsiviilasi Jõgeva vald, Siimus

) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. 14.06.2018 toimunud üldkoosolekul kehtestasid korteriomanikud vastu 2018.a majanduskava, mille kohaselt teevad korteriomanikud ettemakseid haldusteenuse, remondifondi maksete, üldelektri, vee- ja kanalisatsiooni ning kütte eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Avaldaja nõuab puudutatud isiku võlgnevust 01.06.2018-31.12.2018 summas 785,66 eurot. Nõue on esitatud 6 arve alusel, mille kohta on esitatud elamu haldaja tõend. Arvetel kajastatud teenused on tasumiseks määratud eelpool käsitletud majanduskava alusel. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 785,66 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise perioodil 01.06.2018-31.12.2018 maksmata arvete eest. Avaldaja on arvestanud viivist iga arve tasumise tähtajast hagi esitamise kuupäevani.

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette 3

(4)nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist summas 13,22 eurot. Kohus kontrollis viivise arvestust, mis on korrektne. Puudutatud isik viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Viivis 13,22 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 798,88 eurot, millest põhivõlgnevus on 785,66 eurot ja viivis 13,22 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 175 eurot. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 175 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. TsMS §150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv, mida on tasutud ettenähtust rohkem. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Seega on avaldajal õigus esitada kohtule avaldus enamtasutud riigilõivu 125 euro tagastamiseks. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.