Obsah (6)

§ 152§ 45§ 185§ 155§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2019, Tartu Haldusasja number 3-17-1119 Haldusasi Deniss Rogateni

) § 185 lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg-st 2 tulenevalt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

1. Kaebaja esitas halduskohtusse kaebuse nõudega tühistada kaebaja individuaalse täitmiskava punktid „Ohtlikkus, ohustatus, muud turvalisusriskid“ ja „Avavanglasse ümberpaigutamine – täitmiskavast tulenevalt“ ning kohustada Viru Vanglat kaebaja individuaalset täitmiskava nende punktide osas uuesti läbi vaatama. Lisaks palus kaebaja tühistada Viru Vangla
2. märtsi
3. a otsus nr 6-10/8268-2 ja kohustada Viru Vanglat kaebaja avavanglasse paigutamise taotlust uuesti läbi vaatama. Halduskohus rahuldas
4. novembri
5. a otsusega D. Rogateni kaebuse ning tühistas kaebaja individuaalses täitmiskavas kaebajale antud hinnangu „kõrgohtlik“ ja täitmiskavast tuleneva avavanglasse paigutamise kuupäeva
6. jaanuar
7. Halduskohus tühistas ka Viru Vangla
8. märtsi
9. a otsuse nr 6-10/8268-2 ning kohustas Viru Vanglat uuesti läbi vaatama kaebaja taotlust tema ohtlikkusele antud hinnangu osas ja täitmiskavast tuleneva avavanglasse ümberpaigutamise kuupäeva muutmiseks ning kaebaja avavanglasse ümberpaigutamiseks. 2 Apellatsioonkaebuses märkis Viru Vangla, et kaebaja vabanes
10. novembril 2018 ennetähtaegselt vanglast. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja vanglast vabanemisega on vaidlustatud haldusaktide mõju lõppenud, kuna nad ei mõjuta enam kaebaja õigusi ja kohustusi. Seda tuleb käsitada samaväärsena

§ 152

lg 1 p-s 4 sätestatud olukorraga, st olukorraga, kus vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Mõlemal juhul on haldusakti mõju täielikult lõppenud ning selle tühistamine pole isiku õiguste kaitseks enam vajalik. 8.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Ringkonnakohus andis 17. detsembri 2018. a määrusega kaebajale võimaluse esitada vastavalt

§ 152

lg-le 2 taotlus menetluse jätkamiseks ning selgitas kaebajale, et põhjendatud huvi esinemise korral võib olla võimalik jätkata kaebuse menetlemist vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Ringkonnakohus märkis, et selleks peab kaebaja esitama ringkonnakohtule taotluse ning tooma selles välja

§ 45lg-st 2 tuleneva põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a määrus toimetati kaebajale kätte
4. jaanuaril
5. Seega saabus ringkonnakohtule vastamise tähtaeg
6. jaanuaril
7. Kaebaja ei ole käesoleva kohtumääruse tegemiseni esitanud haldusasjas täiendavaid avaldusi või taotlusi ega võtnud kohtuga muul moel ühendust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamisega jätkamine, kuna kaebaja on kinnipidamisasutusest vabanenud ning ei saa eeldada, et isikul esineks ka sellises olukorras endiselt näiteks tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi.
8. Eeltoodust tulenevalt lõpetab ringkonnakohus

§ 185lg 1 ja § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja nr 3-17-1119 menetluse.

11. Vastavalt

§ 155

lg-le 3 tühistab ringkonnakohus ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus. Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 22. novembri 2018. a otsuse, millega halduskohus kaebuse rahuldas. 12.

§ 104

lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja vabastati Tartu Halduskohtu

1. juuli
2. a määrusega riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Seega ei ole kaebaja asjas riigilõivu tasunud ning see ei kuulu tagastamisele. 13.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna kaebaja oli kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud ja muude menetluskulude osas ei ole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente ringkonnakohtule esitatud, jäävad muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3