MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4, VangS § 1¹ lg 8). Kohus märkis, et halduskohus ei ole pädev otsustama, kas ametniku tegevus on seadusevastane KarS-i mõttes. Veel märkis kohus, et võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil eraldiseisvat õigusvastasuse tuvastamise nõuet esitada ei saa. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. E. Kaasik esitas 19.02.2019 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 01.02.
2. a määrus ja teha uus otsus, millega tühistataks Viru Vangla vaideotsus ja kohustataks Viru Vanglat taastama kaebaja õiguslik olukord enne 05.11.
3. a käskkirja. Määruskaebuse põhjendused: Halduskohus tõlgendas kaebuse ekslikult kahju hüvitamise nõudeks, mistõttu kohtumääruse asjaolud ja põhjendused ei kajasta kaebuse tegelikku sisu. Kaebuse sisuks on tõsiasi, et Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist sundis kaebajat andma ütlusi kaaskinnipeetava vastu, et maksta viimasele kätte alandamise eest. Asjaolud viitavad, et ametnik on sooritanud KarS § 290¹ lg 2 tunnustele vastava teo, mille kohta tulnuks edastada teade pädevatele uurimisorganitele, kuid seda ei ole tehtud. Kaebuses nõutakse vaideotsuse tühistamist koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada. 5.

§ 2

lg 3 järgi lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

§ 41

lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Riigikohus on olnud järjekindlalt seisukohal, et halduskohtul on uurimisprintsiibist tulenev kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel ning kohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustust juhtida kaebaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele (19.03.

1. a määrus nr 3-3-1-87-11, p 14 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohus peab selgitama välja kaebuse eesmärgi ning sellele vastava kaebuse eseme ja liigi. Poolte võrdsuse tagamiseks peab kohus vajadusel kaebajale selgitama kaebuse täpsustamise vajadust ning andma selleks tähtaja (Riigikohtu 11.05.
2. a määrus nr 3-3-1-22-05, p-d 6-7). Kuid ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse (Riigikohtu 17.11.
3. a otsus nr 3-3-1-54-05, p 6; 17.11.
4. a otsus nr 3-3-1-54-04, p 14). Seega on kaebaja õigus otsustada kaebuse esitamine ja valida kaebuse nõude liik. 2
5. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt tõlgendas halduskohus kaebaja nõuet hüvitamiskaebusena. Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja tõesti muuhulgas ka märkinud, et ta soovib vangla kohustamist hüvitada talle tekkinud moraalne kahju koos saamata jäänud tuluga. Määruskaebuses väidab aga kaebaja, et halduskohus tõlgendas tema kaebust ekslikult kahju hüvitamise nõudena. Kaebaja määruskaebuse väitel soovib ta, et kohus tühistaks Viru Vangla vaideotsuse ja kohustataks Viru Vanglat taastama kaebaja õiguslik olukord, mis valitses enne käskkirja nr 6-4/287-1 jõustumist. Ka kaebuses viitas kaebaja vangla käskkirjale nr 6-4/287-1, märkides, et see piirab endiselt tema õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul võib kaebaja määruskaebuses ja ka kaebuses väidetust mõista, et ta soovib vaidlustada vangla käskkirja nr 6-4/287-
6. Halduskohus on jätnud asjas eeltoodu aga täielikult tähelepanuta. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et õige on halduskohtu määruses märgitu, et halduskohus ei ole pädev otsustama, kas ametniku tegevus on seadusevastane KarS-i mõttes. 7.

§ 2

lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt tagab kohus ka omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Uurimispõhimõte tähendab muuhulgas ka seda, et kui kohtule on saanud teatavaks andmed, mis võivad haldusasja lahendamisel tähtsust omada, peab kohus tegema endast oleneva, et vastavaid andmeid saaks asja menetlemisel arvesse võtta (Riigikohtu 26.10.

1. a määrus nr 3-3-1-68-04, p 13; 25.11.
2. a määrus nr 3-3-1-76-08, p 12). Kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule antud teabes selliselt, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi. Eeldatavalt nõrgema protsessiosalise puhul tuleb kohtul olla aktiivsem. Vastutus oluliste asjaolude igakülgse väljaselgitamise eest lasub halduskohtumenetluses kohtul. Selliste asjaolude väljaselgitamata jätmine võib kujutada endast menetlusnormi rikkumist (Riigikohtu 29.09.
3. a otsus nr 3-3-1-32-05, p 18; 23.10.
4. a otsus nr 3-3-1-49-01, p 5). Seega on tõendite kogumise ja tõendamise eesmärgiks asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemine. Kaebaja esitas ringkonnakohtule koos määruskaebusega Viru Vangla 27.11.
5. a käskkirja nr 6-4/287-2 ja 02.01.
6. a käskkirja nr 6-2/1-1, mille ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde (

§ 62lg 2).

Muid kaebuses ja määruskaebuses nimetatud vangla käskkirjasid, vaiet ja vaideotsust ei ole asja materjalide juurde esitatud. Siiski ei pidanud halduskohus asjas täiendavate tõendite kogumist vajalikuks. Seega jättis halduskohus välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ja rikkus seeläbi uurimispõhimõtet.

1. Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus ekslikult tõlgendas kaebaja tahet. Halduskohtu poolt kaebuse eseme väljaselgitamiseks ja asjakohaste tõendite kogumiseks tuleb kaebaja määruskaebus rahuldada ning Tartu Halduskohtu 01.02.
2. a määrus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et käesoleva määrusega leiab ringkonnakohus üksnes seda, et halduskohus on kaebaja kaebuse vaidlustatud määrusega ebaõigesti tagastanud. Halduskohtul tuleb kontrollida kaebuse lubatavuse eeldusi (s.h tähtaega) ning kaebuse eseme väljaselgitamise korral võib ilmneda, et siiski esineb alus kaebuse tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 3