Obsah (6)

§ 318§ 339§ 326§ 248§ 245§ 180

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-105 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kriminaalasi Jevgeni Ussanovi

§ 318

lg 3 p-st 4 tulenevalt on kokkuleppemenetluses tehtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel apellatsiooniõigus piiratud

§ 318lg-s 4 loetletud juhtudega.

Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.

veebruari

1. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3.). Seetõttu saab ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. jaanuar
3. a otsuses sisalduvale kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja

§ 339lg-t 1.

5.

§ 248

lg 1 p 5 mõtte kohaselt saab kohus kokkuleppemenetluses teha üldjuhul üksnes sellise kohtuotsuse, mis vastab täies ulatuses kokkuleppe sisule, s.t

§-s 245 nimetatud küsimuste lahendamisel ei tohi kohus kokkuleppest kõrvale kalduda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuli
2. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 40). Olukorras, kus kohus kokkuleppe sisuga (mingis osas) ei nõustu, tuleb tal kriminaaltoimik

§ 248

lg 1 p 2 või 3 alusel prokuratuurile tagastada, samuti ei ole välistatud see, et kohus teeb süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile ettepaneku kokkulepet kohtuistungil muuta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-1-1-47-16, p 7). Seega on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. veebruari
4. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3.). 6.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248lg-st 1 (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3).

Riigikohus on

§ 245

lg 1 p-le 12 tuginedes selgitanud, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180

lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.2.).

1. Kõnealuses asjas on J. Ussanov ja prokurör sõlminud
2. jaanuaril
3. a kokkuleppe, milles on muuhulgas kokku lepitud süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes: 810 eurot sundraha ja 534 eurot kaitsja tasu. Kokkuleppe kohaselt on menetluskulude 2 kogusumma 1344 eurot, mis tuleb J. Ussanovil tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul.
4. Kohus arutas kokkulepet
5. jaanuaril
6. a peetud kohtuistungil. Istungiprotokollist nähtub, et abiprokurör andis istungil ülevaate sõlmitud kokkuleppest, misjärel küsis kohtunik J. Ussanovilt, kas kokkuleppe sisu on talle arusaadav, kas ta toetab sõlmitud kokkulepet ning kas kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. J. Ussanov vastas kõikidele küsimustele jaatavalt. Maakohus kinnitas kokkuleppe süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega. Eeltoodust tuleneb, et maakohus ei ole otsust tehes rikkunud kokkuleppemenetluse norme. Samuti ei ole alust väita, et kohus oleks oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Järelikult puudub alus maakohtu otsuse vaidlustamiseks. 9.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse apellandile muu hulgas juhul, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kuna eeltoodud põhjustel ei ole J. Ussanovil

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb kaebus jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas 3