KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus
(4)varasemal elukäigul Arvestamata on jäetud sellega, et enne viimast süüdimõistmist elas A. Tuudar 17 aastat seaduskuulekat elu. Kohtu viited süüdimõistetu ärrituvusele, probleemide lahendamise oskusele ja suhtumisele kriitikasse on vastuolus vangla iseloomustuses väljatooduga, et A. Tuudar läbis
- a programmi „Usk ja teadmine“ ning
- a sotsiaalprogrammi „Vihajuhtumine“ , olles motiveeritud oma vigadest õppima ning lahendama probleeme mittevägivaldselt. Distsiplinaarkaristusi A. Tuudaril ei ole, ta on alates
- aastast olnud pidevalt hõivatud tööga ja läbinud
- a ehitusviimistleja täiendkoolituse. Vabanemisel on tal elukoht Kohtla-Järvel ühiselamus. Alkoholisõltuvust ei ole A. Tuudaril diagnoositud ja võimalikku riski maandaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. Varasem töökogemus ja läbitud täiendkoolitus parandavad oluliselt süüdimõistetu võimalusi tööturul. Tal on võimalik saada pensioni ja taotleda sotsiaaltoetusi. Kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumine ei piira A. Tuudari võimalusi vabanemise korral. Ka kohtu väide süüdimõistetu väidetavalt negatiivsest suhtumisest kriminaalhooldusesse ei oma reaalset alust. A. Tuudari ennetähtaegselt vabastamisel säiliks riigi kontroll tema üle ja tagasipöördumine normaalse elu juurde oleks tõhusam. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Tuudari ja tema kaitsja määruskaebused on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
- või
- peatüki sätteid, arvestades
- peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
- peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse. Kohtukolleegiumi hinnangul on A. Tuudari ja tema kaitsja määruskaebused tervikuna perspektiivitud ning neis toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) 3