← Eesti

1-14-3161/89

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

  1. märts 2019 1-14-3161 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus Arvo Tuudari (isikukood 35308280347) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. veebruari
  3. a määrus Süüdimõistetu Arvo Tuudar ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, määruskaebused RESOLUTSIOON
  4. Jätta määruskaebused läbi vaatamata.
  5. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo Arvo Tuudarile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 (viisteist) eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Arvo Tuudarilt Eesti Vabariigi kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, nr EE701700017001577198 AS-is Luminor Bank või nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Arvo Tuudar, 1-14-3161, menetluskulu.“ Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Arvo Tuudar kannab
  8. maist 2015 Viru Vanglas temale Viru Maakohtu
  9. novembri
  10. a otsusega KarS § 118 lg 1 järgi karistuseks mõistetud 5 aasta 6 kuu pikkust vangistust. Tema karistusaeg lõpeb
  11. novembril
  14. jaanuaril 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Tuudari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toeta A. Tuudari ennetähtaegset vabastamist.
  15. Viru Maakohus jättis
  16. veebruari
  17. a määrusega A. Tuudari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et A. Tuudaril on üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid vangla esitatud iseloomustuse kohaselt on ta oma elu teatud osa veetnud kinnipidamisasutuses ja olnud korduvalt vägivaldne. Enne vangistust ei olnud tema suhted perega väga head. Ka tarvitas A. Tuudar alkoholi. Viimase kuriteo pani ta toime oma ema suhtes, tekitades viimasele raske tervisekahjustuse. A. Tuudar süüd ei tunnista, vaid märgib, et hoopis ema oli vägivaldne ja kuriteo pani toime tema vend. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Tuudar lubanud, et viib venna elusalt hauda. Süüdimõistetu ei leia, et peab oma käitumist korrigeerima, sest ta ei teinud midagi halba. Kuriteo asjaolud ja isiku suhtumine nendesse näitavad ohtu, et A. Tuudari vabanemisel võivad olla ohustatud teised isikud ja uue isikuvastase kuriteo toimepanemine ei ole sellest tulenevalt välistatud. Vastupidi – risk on üsna reaalne. A. Tuudar on vihajuhtimise programmi läbides tunnistanud, et ta ei talu kriitikat ega solvanguid, isegi siis mitte, kui need on õigustatud, ning võib kergesti ärrituda. A. Tuudar ei mõtle oma tegude tagajärgedele ning kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda. Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt näitab A. Tuudar välja negatiivset suhtumist kriminaalhooldussüsteemi ja kriminaalhooldusametnikesse. Seega on kriminaalhoolduse positiivne läbimine pigem ebatõenäoline. Vabaduses on süüdimõistetul elukoht ja tütar, kellega ta suhtleb vangistuses olles telefoni teel. Kohas, kuhu A. Tuudar elama läheks, elavad suuremas osas sotsiaalselt kehvas olukorras olevad isikud (vanglast vabanenud, alkoholi liigtarvitajad, töötud). Sellisesse keskkonda elama asumine loob täiendava põhjuse karta, et A. Tuudar ei tule seaduskuuleka eluga toime. Arvestades kinnipeetava episoodilist suhtlemist tütrega telefoni teel, tuleb tõdeda, et sisuliselt kinnipeetaval toetav võrgustik lähedaste näol puudub. Töökohta A. Tuudaril ei ole. Võttes arvesse sissetuleku saamist vaid pensionist, kinnipeetava vanust, milles töö leidmine on raskendatud, ja kogunenud võlgnevusi, tuleb tõdeda, et vabaduses satuks ta kohe majanduslikesse raskustesse. See võib mõjutada A. Tuudarit alkoholi tarvitamisele, mis omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Eeltoodud asjaoludel ei ole A. Tuudari vabastamine põhjendatud. Süüdimõistetu puhul on oluline risk, et ta paneb toime uue kuriteo. Tema hea käitumine vanglas, elukoht vabaduses ning kehtivate kriminaal- ja distsiplinaarkaristuste puudumine ei anna vastupidisele seisukohale asumiseks. MÄÄRUSKAEBUSED
  18. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Tuudar, kes palub kohtumääruse tühistada ja tingimisi enne tähtaja lõppemist vanglast vabastada. A. Tuudar leiab, et talle võiks anda võimaluse vabaneda. Tema varasemad karistused on kustunud ja sotsiaalprogrammides on ta osalenud. Vabanemisjärgselt on tal olemas elukoht. Kohus märkis, et selles ühiselamus kõik joovad ja on töötuid. Kuna Ida-Virumaal juuaksegi väga palju, siis ei saa see olla tema vabastamisele takistuseks. Kuriteo toimepanemist ei ole ta tunnistanud, kuid seda ei saa temale ette heita. A. Tuudar märgib veel, et inspektorkontaktisik on tema iseloomustuses välja toonud väga palju valet ja kohus lähtus valest. Kontaktisik kirjutas, et ta kasutas oma abikaasa suhtes vägivalda, kuid nad ei ela naisega koos juba
  19. aasta kevadest. Vale on ka väide, et ta ei kannata õigustatud kriitkat. Tõele ei vasta ka see, mida kontaktisik kirjutas tema venda V. Sokka puudutavalt, s.o nagu ta oleks sisuliselt teinud tapmisähvarduse. Samuti ei ole ta öelnud, et vend lõi ema. Veel on väljamõeldis see, et ta ei salli kriminaalhooldussüsteemi ja selle töötajaid.
  20. Kohtumääruse vaidlustas ka A. Tuudari kaitsja vandeadvokaat A. Suuban, paludes määruse tühistada ja kaitsealuse tingimisi enne vangistustähtaja lõppemist vanglast vabastada. Kaitsja märgib, et kohtu poolt kuriteo riskile antud hinnang rajaneb süüdimõistetu 2

(4)varasemal elukäigul Arvestamata on jäetud sellega, et enne viimast süüdimõistmist elas A. Tuudar 17 aastat seaduskuulekat elu. Kohtu viited süüdimõistetu ärrituvusele, probleemide lahendamise oskusele ja suhtumisele kriitikasse on vastuolus vangla iseloomustuses väljatooduga, et A. Tuudar läbis
  1. a programmi „Usk ja teadmine“ ning
  2. a sotsiaalprogrammi „Vihajuhtumine“ , olles motiveeritud oma vigadest õppima ning lahendama probleeme mittevägivaldselt. Distsiplinaarkaristusi A. Tuudaril ei ole, ta on alates
  3. aastast olnud pidevalt hõivatud tööga ja läbinud
  4. a ehitusviimistleja täiendkoolituse. Vabanemisel on tal elukoht Kohtla-Järvel ühiselamus. Alkoholisõltuvust ei ole A. Tuudaril diagnoositud ja võimalikku riski maandaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. Varasem töökogemus ja läbitud täiendkoolitus parandavad oluliselt süüdimõistetu võimalusi tööturul. Tal on võimalik saada pensioni ja taotleda sotsiaaltoetusi. Kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumine ei piira A. Tuudari võimalusi vabanemise korral. Ka kohtu väide süüdimõistetu väidetavalt negatiivsest suhtumisest kriminaalhooldusesse ei oma reaalset alust. A. Tuudari ennetähtaegselt vabastamisel säiliks riigi kontroll tema üle ja tagasipöördumine normaalse elu juurde oleks tõhusam. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Tuudari ja tema kaitsja määruskaebused on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  6. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  7. või
  8. peatüki sätteid, arvestades
  9. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  10. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  11. peatüki
  12. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  13. aprilli
  14. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse. Kohtukolleegiumi hinnangul on A. Tuudari ja tema kaitsja määruskaebused tervikuna perspektiivitud ning neis toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  15. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  16. aprilli
  17. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) 3
(4)
  1. Maakohus ei ole KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on kaalunud viidatud sättes nimetatud asjaolusid kogumis ning põhistanud piisavalt ja selgelt, miks A. Tuudari puhul on põhjendatud karta tema kuritegeliku käitumise kordumist. Maakohtu järeldused on vastavuses vangla iseloomustuses märgitud andmetega. A. Tuudari kustunud karistusi esimese astme kohus ei arvestanud. Küll võttis kohus põhjendatult arvesse seda, et süüdimõistetu on oma elust teatud osa olnud vangistuses, s.o praegune ei ole tema esimene vangistuskogemus. Veel tuleb nimetada, et vastupidiselt määruskaebuse esitajate hinnangule ei jätnud kohus tähelepanuta ka A. Tuudari käitumist vangistuses, märkides ära nii temal distsiplinaarkaristuste puudumise, keskhariduse omandamise, ehitusviimistluse alal täiendkoolituse läbimise, osalemise sotsiaalprogrammides kui ka hõivatuse tööga. Maakohus mainis ka A. Tuudaril vabaduses elukoha olemasolu ning tema suhtlemise tütrega. Ehk siis mingigi süüdimõistetu vabastamise seisukohalt oluline teave kohtule märkamata ei jäänud. See, kas A. Tuudar on väljendanud negatiivset suhtumist kriminaalhooldussüsteemi tema vabastamise seisukohalt määravat tähendust ei oma. Süüdimõistetu varasema elukäigu ja isiku pinnalt kujunenud uue kuriteo toimepanemise ohuprognoos on liiga ulatuslik selleks, et jääda riski maandava tegurina lootma kriminaalhoolduse toimele. Kuivõrd Viru Maakohtu määruse põhistus vastab nõuetele ning kaalutlusvea tegemist maakohtule ette heita ei saa, ei oleks ringkonnakohtul alust kohtumäärust tühistada.
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus nii A. Tuudari kui ka tema kaitsja määruskaebuse Viru Maakohtu
  3. veebruari
  4. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
  5. A. Tuudari kaitsja palub määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal süüdimõistetu nõustamiseks, kohtumääruse analüüsiks ja määruskaebuse koostamiseks kokku kolm pooltundi. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  6. juuli
  7. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu (90 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu A. Tuudarilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Tiit Lõhmus 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.