← Eesti

3-19-468/6

Obsah (4)§ 152§ 155§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-468 Haldusasi Levikom Eesti OÜ kaebus kohustada Tarbijakaitse j

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD

  1. Levikom Eesti OÜ (kaebaja) kasutuses on alates 15.10.2007 sagedusluba nr SLG07/8087 sagedusvahemikes 3685-3699 MHz/3785-3799 MHz, mille kehtivust on korduvalt pikendatud. 15.11.2018 pikendati sagedusluba kuni 15.02.
  3. Kaebaja esitas 18.02.2018 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (vastustaja) taotluse sagedusloa kehtivuse pikendamiseks ja pikendamise tähtaja ennistamiseks.
  4. Kaebaja esitas 12.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada vastustajat pikendama kaebaja sagedusloa kehtivust või kohustada vastustajat vaatama kaebaja 18.02.2019 taotluse viivitamata läbi. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus vastustaja kohustamiseks pikendama kaebaja sagedusloa kehtivust vastavalt kaebaja 18.02.2019 taotlusele kuni 15.05.
  5. 3-19-468
  6. Vastustaja palus kaebuse tagastada ja jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sest vastustaja on oma 14.03.2019 otsusega nr SLG19/1239 ennistanud kaebaja sagedusloa pikendamise menetluse tähtaja ja lugenud sagedusloa pikendamise taotluse tähtaegselt esitatuks. Samuti pikendas vastustaja kaebaja sagedusloa kehtivust kuni 15.05.
  8. Kohus jättis 15.03.2019 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja tagastas taotluselt tasutud riigilõivu. Samuti küsis kohus kaebajalt seisukohta kaebuse juurde jäämise või menetluse lõpetamise kohta.
  9. Kaebaja nõustus 25.03.2019 avalduses menetluse lõpetamisega ja palus mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 3177 eurot, sh riigilõiv 15 eurot ja esindaja kulud 3162 eurot (koos käibemaksuga). KOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 152

lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Vastustaja ennistas 14.03.2019 otsusega nr SLG19/1239 kaebaja sagedusloa pikendamise menetluse tähtaja ja luges sagedusloa pikendamise taotluse tähtaegselt esitatuks. Samuti pikendas vastustaja kaebaja sagedusluba kuni 15.05.2019. Seega on kaebaja saavutanud kaebusega taotletava eesmärgi. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist, mistõttu tuleb menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

8. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

9.

§ 104

lg 5 p 4 järgi tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastada, mitte vastustajalt välja mõista. 10.

§ 108

lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja taotleb menetluskulu väljamõistmist summas 3162 eurot ja on esitanud kulu tõendamiseks Advokaadibüroo TGS Baltic AS-i 25.03.2019 arve nr 190534 summas 3194,40 eurot (sh õigusabiteenused 3162 eurot koos käibemaksuga). 10.

  1. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 16 lg 1 järgi tulnuks sagedusloa kehtivuse pikendamise taotlus esitada hiljemalt 1 kuu enne loa kehtivuse lõppemist. Kaebaja sagedusluba kaotas kehtivuse 15.02.2019, seega tulnuks taotlus esitada hiljemalt 15.01.
  2. Asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja taotluse sagedusloa kehtivuse pikendamiseks alles 18.02.2019, st rohkem kui 1 kuu pärast taotluse esitamiseks ette nähtud tähtpäeva, mitte 1-päevase hilinemisega, nagu kaebuses on väidetud. Taotlus on esitatud pärast sagedusloa kehtivuse lõppemist, mistõttu on kehtetu loa kehtivuse pikendamine küsitav. 10.
  3. Kaebaja on põhjendanud taotluse esitamisega viivitamist sellega, et ta ei saanud vastustaja teavitust kehtivusaja lõppemise kohta kätte. Kohtu hinnangul peab ettevõtja ise teadma talle antud loa kehtivusaega ega saa põhjendada tähtaja ennistamist haldusorgani meeldetuletuse kätte mitte saamisega. ESS ei kohusta vastustajat ettevõtjaid sagedusloa kehtivuse lõppemisest teavitama. Seega isegi kui vastustaja teavitust ei saatnud, et saa talle selle tegemata jätmist ette heita. Riigilõivu tasumiseks vajalikke andmeid saanuks kaebaja küsida koos pikendamise taotlusega. 2

(3)3-19-468 10.
  1. Vastustaja selgitas oma 15.03.2019 avalduses, et automaatteavitus loa kehtivuse lõppemise kohta saadeti kolmele majandustegevuse registrisse kantud kaebaja e-posti aadressile, sh kaebaja äriregistris avaldatud e-posti aadressile. Vastustaja esitas selle kinnituseks majandustegevuse registri väljavõtte. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei ole teavitust üheltki e-posti aadressilt kätte saanud, sh e-posti aadressilt, mille ta on ise äriregistris avaldanud. Kaks sama e-posti aadressi on kaebaja uuesti välja toonud ka oma 18.02.2019 taotlusel. Kaebaja peab ettevõtjana hoolitsema oma äriregistrijärgse e-posti aadressi toimimise eest ning sinna saadetavate haldusorgani kirjade ja teavituste kättesaamise eest. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist tähtaja möödalaskmise põhjendamisel asjakohase ega mõjuva põhjusega. 10.
  2. ESS ei sätesta otseselt vastustajale tähtaega sagedusloa kehtivuse pikendamise taotluse lahendamiseks (sagedusloa väljastamiseks on vastustajal ESS § 13 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi aega 6 nädalat kuni 8 kuud). Arvestades ESS § 16 lg-st 1 tulenevat menetlusosalise kohustust esitada pikendamise taotlus hiljemalt 1 kuu enne loa kehtivuse lõppemist, võib järeldada, et vastustajale on ette nähtud taotluse menetlemiseks kuni 1 kuu. Kaebaja esitas taotluse vastustajale 18.02.2019 ja kaebuse kohtule 12.03.2019, ootamata ära vastustaja otsustust tähtaja ennistamise ja loa pikendamise kohta. Vastustaja ei olnud ületanud 1-kuulist menetlusaega ja pikendas luba 14.03.2019, seega 1-kuulise tähtaja jooksul. Kaebajal puudus õigus taotleda tema taotluse viivitamata lahendamist. Samuti on vastustaja põhjendanud 15.03.2019 avalduses kaebaja taotluse menetlemisele kulunud aega. Kohtu hinnangul olnuks kaebajal võimalik enne kohtule kaebuse esitamist pöörduda otse vastustaja poole ja küsida taotluse lahendamise prognoositavat aega. Vastustaja lahendas kaebaja taotluse vähem kui 1 kuu jooksul taotluse esitamisest ja puudub mõistlik alus arvata, et seda tehti põhjusel, et kaebaja pöördus kaebusega kohtu poole. 10.
  3. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kaebaja saanuks menetluskulusid vältida, kui oleks pöördunud enne kaebuse esitamist vastustaja poole. Samuti oli kaebus kohtu hinnangul perspektiivitu ja selle sisulise läbivaatamise korral jäänuks see suure tõenäosusega rahuldamata. Puudub alus arvata, et vastustaja poolt kaebaja taotluse rahuldamine oli tingitud kaebuse esitamisest. Seetõttu ei ole kaebaja menetluskulude väljamõistmine vastustajalt põhjendatud ja menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda (

§ 108lg 6, § 109 lg 6). /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.