1-19-1363/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1363 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2019 otsus kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Madis Vaigurand 38801115231), apellatsioon (isikukood RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 18.02.2019 otsusega karistati Madis Vaiguranda KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi KarS § 63 lg 1 ja KarS § 424 lg 2 alusel 1 aasta 9 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 16.02.2019-18.02.2019, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub 1 aasta 8 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.05.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuud vangistust võrra ning mõisteti M. Vaiguranna liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. M. Vaigurand vabastati istungisaalis vahi alt ning mõistetud vangistuse kandmise alguseks loetakse tema vanglasse saabumise aeg.
4. Viru Maakohtu 18.02.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Vaigurand, kes palub tühistada maakohtu otsus ning alustada uus menetlus, kuna süüdistatav toob välja, et tema ei ole toime pannud kuritegu, milles teda süüdistatakse. Apellatsiooni kohaselt sõitis 16.02.2019 tema elukaaslane K.S. autoga töökojast koju, Koidu-Tehnika ristis kohtusid nad ka politseiga, kes nägi, et K.S. oli roolis. Koju hoovi jõudes suretas elukaaslane auto välja ning süüdistatav läks tulesid juhi poolt välja lülitama, kuid siis saabus kohe ka politsei, kes pani süüdistatava puhuma. K.S. selgitas ka politseile, et tema oli roolis, kuid elukaaslast ei võetud kuulda. Ka sel ajal kui M. Vaigurand oli arstimajas, ei võetud K.S. t kuulda, et tema oli roolis. 18.02.2019 kinnitas süüdistatav ka uurijale, et tema ei olnud roolis, kuid teda ei võetud kuulda, kuna M. Vaiguranda on varem KarS § 424 järgi karistatud. Kokkuleppega oli nõus, kuna uurija soovitas seda ja siis sai ta välja, kuid maakohus mõistis süüdi kuriteos, mida süüdistatav toime pannud ei ole. M. Vaigurand on oma elu järjele saanud, olemas on töökoht ja kodu, kuid jääb sellest ilma, kui peab vangi minema. Elukaaslane K.S. on valmis tunnistama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav M. Vaiguranna apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
6. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi, see tähendab, et ka edasikaebekorra osas tuleb lähtuda kokkuleppemenetluse kohta sätestatust. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
7. peatüki
8. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on KarS järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistatav ei ole välja toonud, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, see oleks ebaõigesti kvalifitseeritud või on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Ringkonnakohus kontrollis ja ei tuvastanud, et rikutud oleks ka kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme või KrMS § 339 lg-t
9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et süüdistatav on olnud nõus üksnes mitte kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kohaldamisega, vaid süüdimõistetu on ka 18.02.2019 allkirjastanud kaitsja juuresolekul kokkuleppe, kus on kokku lepitud nii kuriteo kvalifikatsioon, karistus kui ka menetluskulud (lk 38-39). Veelgi enam, sõlmitud kokkulepet on arutatud maakohtus istungil. Kohtuistungi protokolli kohaselt süüdistatav M. Vaigurand avaldab, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav ja nõustub sellega, ta ei soovi anda selgitusi kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta ning avaldab, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta oma tõelist tahet (lk 4142). Seega on maakohtu istungil avaldatu olnud süüdistatavale arusaadav, ta sai aru, et ta on kuriteo toime pannud ning sellele järgneb ka karistus. Süüdistatav on vaidlustanud üksnes oma süüküsimust, mis kokkuleppemenetluses vaidlustatav ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub M. Vaigurannal kaebeõigus, ja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ning sisuliste argumentide osas seisukohti ei võeta.
10. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab esitajale. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Juhan Sarv 2 /allkiri/ Mati Kartau