← Eesti

1-17-10510/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

  1. märts 2019 (kirjalik menetlus) 1-17-10510 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vladimir Järve (isikukood 38412112237) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. veebruari
  3. a määrus Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. veebruari
  6. a määrus muutmata.
  7. Määruskaebus jätta rahuldamata.
  8. Määrata Advokaadibüroole Objartel&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vladimir Järvele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot.
  9. Mõista Vladimir Järvelt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot.
  10. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Vladimir Järve tunnistati süüdi Viru Maakohtu
  12. novembri
  13. a kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mille eest teda karistati vangistusega 1 aasta ja KarS § 120 järgi, mille eest teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel karistati teda vangistusega 1 aasta. Karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata 18 kuu pikkuse katseajaga.
  14. jaanuari
  15. a määrusega pöörati karistus täitmisele. V. Järve karistusaeg algas
  16. mail 2018 ja lõpeb
  17. mail
  19. Vangla ja prokuratuur ei toeta vabastamist.
  20. Tartu Maakohtu
  21. veebruari
  22. a määrusega jäeti V. Järve karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
  23. V. Järvet on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on korduvalt kandnud ka vanglakaristust. Praegu kannab ta karistust korduva kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Viru Maakohtu
  24. novembri
  25. a otsusega anti talle võimalus kanda karistus vabaduses. V. Järve seda võimalust ei kasutanud. Juba katseaja alguses rikkus ta katseaja tingimusi: tarvitas alkoholi ja registreerimiskohustust. Täitmisele pööratud karistuse kandmisele ta ei ilmunud, mistõttu tuli kohaldada sunnimeetmeid. Kuna V. Järve ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi, ei ole põhjust olla veendunud, et ta on teinud karistusest piisavad järeldused ja suuteline täitma vabaduses talle määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi korrektselt.
  26. Kohus pidas uute kuritegude ohuks V. Järve puhul alkoholi tarvitamise probleeme. V. Järve on kuriteod toime pannud alkoholijoobes – enda selgituste kohaselt ei mõtle ta siis sellele, et ei tohiks alkoholi tarvitada. V. Järve selgitusi arvestades ei ole ta ilmselgelt teadvustanud alkoholi tarvitamisega kaasneva probleemi olemust ja tõsidust. Kohtul puudus veendumus, et V. Järve oleks suuteline vabaduses alkoholi tarvitamise lõpetama. Selgituste kohaselt on V. Järve ka varem läbinud ravi, ent sellele vaatamata jätkanud alkoholi tarvitamist.
  27. V. Järvele ei ole karistuse pikkust arvestades koostatud individuaalset täitmiskava. Ta ei ole osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Vangistuse ajal puuduvad V. Järvel distsiplinaarkaristused.
  28. Ennetähtaegse vabanemise korral on V. Järvel elukoht ja lähedased. Ta plaanib asuda tööle, ehkki garanteeritud töökohta tal ei ole. Töökoha olemasolu pidas aga kohus oluliseks, kuna Tartu Vangla andmetel on V. Järvel tasumata nõudeid summas 3523 eurot ja vabanemisfondis 170 eurot.
  29. V. Järve tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema isik. MÄÄRUSKAEBUS
  30. Määruskaebuses taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada V. Järve tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Katseajaks määrata V. Järvele lisaks üldistele KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele kohustusena: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) otsida endale töökoht vabanemise järgselt või võtta end arvele Eesti Töötukassas; 3) kriminaalhooldusametniku määramisel osaleda riskivaldkonda käsitlevas sotsiaalprogrammis; 4) pöörduda erialaspetsialisti vastuvõtule alkoholisõltuvuse diagnoosimiseks ning alkoholisõltuvuse diagnoosimisel alluma asjakohasele ravile; 5) mitte suhtlema teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukoht järgmine.
  31. Kohus on jätnud arvestamata V. Järvet positiivselt iseloomustavad andmed. Seetõttu on tuvastatud asjaoludest tehtud ebaõiged järeldused.
  32. V. Järve kinnitas, et soovib edaspidi elada seaduskuulekalt, asuda tööle ning pöörduda ravile, et vabaneda alkoholi tarvitamisest. Ta on palju varasemale elule mõelnud ning soovib siiralt oma elukorraldust muuta. 2

(4)
  1. V. Järve kinnitas, et on minevikus allunud alkoholiravile ning pöördub vabanemise järgselt abi saamiseks erialaspetsialistide poole. Ta on nõus alluma sõltuvusravile. See annab selget tunnistust tema soovist oma elu muuta. V. Järve elus on olnud perioode, mil ta alkoholi tarvitanud ei ole. Kuna V. Järve vangistuses karistusaja pikkust rehabiliteerivates tegevustes osaleda ei ole saanud, on ta avaldanud valmidust osaleda rehabiliteerivas sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusel olles. Ta on väljendanud selgelt soovi sotsiaalprogrammi, alkoholiravi ja pere toetuse abil muuta oma senist käitumist. Vangistuses viibitud aja jooksul on V. Järve käitumine olnud positiivne. Vanglateenistuse ametnike ja kaaskinnipeetavatega suhtlemisel on ta olnud korrektne. Samuti puuduvad distsiplinaarkaristused.
  2. Maakohus on jätnud arvestamata kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused. V. Järvel puudub küll garanteeritud töökoht, ent ta on tulevikuks püstitanud reaalsed eesmärgid. Tal on varasemad töökogemused liivapritsijana. Vabanemise järel soovib ta saada tööd endises töökohas. Töötamine või töötuna arvelevõtmine jätaks V. Järvele vähem tegevusetut aega, võimaldaks omandada uusi oskusi ning maandaks oluliselt uue kuriteo riske. Vabanemisejärgselt on V. Järvet nõus toetama ema.
  3. Vabanedes asub V. Järve elama ema juurde ja soovib osaleda oma kahe lapse kasvatamises ning toetamises. Ta kinnitas, et ei soovi vanade negatiivset mõju avaldavate tuttavatega suhelda ning on need suhted jäädavalt katkestanud. Eeltoodu vähendab uue kuriteo toimepanemise riski.
  4. V. Järve on kinnipidamisasutuses viibinud üle 8 kuu. Ärakandmata karistus on üle 3 kuu. Pidades silmas iseloomustuses toodud riskitegureid, vajaks V. Järve resotsialiseerumisel tuge, mida ta saaks käitumiskontrollil olles. Ta vajab abi töökoha leidmisel jt iseloomustuses toodud riskide maandamisel. Kui V. Järve vabaneb tähtaegselt, siis vajavad lahendamist praegugi aktuaalsed küsimused. Karistuse täielikul ärakandmisel ei ole võimalik V. Järve käitumist kontrollida ja teda riskivaldkondades abistada. Koostöö kriminaalhooldusega teeks tagasituleku ühiskonda oluliselt kergemaks ja välistaks uute kuritegude toimepanemise riskid.
  5. V. Järve ärakandmata karistuse pikkus on üle 3 kuu. Kuivõrd katseaeg ei oleks lühem kui kuus kuud, saaks V. Järvet kontrollida pikema aja jooksul. Käitumiskontrolli ajal saab kinnipeetav näidata, et muutused karistuse kandmise ajal on olnud ka tegelikud ning need on reaalselt toimunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
  7. aprilli
  8. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  9. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et V. Järvel on kandmata veel lühike osa karistusest ning tema vabastamine tagaks pikemaaegse kontrolli süüdlase käitumise üle. Ringkonnakohus leiab sellele vaatamata, et maakohtu otsustus – jätta V. Järve tingimisi enne tähtaega vabastamata, on põhjendatud ja kaalutletud. Nimelt on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kes kannab käesolevalt oma kolmandat reaalset vangistust. Kohtupraktikat arvestades 3
(4)on korduvkaristatute retsidiivsusoht suur. Seega ei ole ringkonnakohtul veendumust, et V. Järve soov oma käitumist muuta on siiras, ehkki ta on määruskaebuse kohaselt nüüd palju varasemale elule mõelnud ning soovib muutuda. Liigset optimismi ei sisenda ringkonnakohtule ka V. Järve lubadused elada edaspidi seaduskuulekalt ning täita kriminaalhoolduse nõudeid. V. Järve on varem kriminaalhooldusel olnud, ent katsed teda kriminaalhoolduslike vahenditega mõjutada jäid tulemuseta. Ta ei suutnud määratud kohustusi täita juba katseaja alguses, mistõttu pöörati eelmine karistus täitmisele. Korduvkaristatud isikuna ei ole karistushirm asjaoluks, mis mõjutaks V. Järvet uutest kuritegudest hoiduma või kriminaalhoolduse nõudeid korralikult täitma. Arvestades V. Järve varasemat elukäiku, puudub veendumus, et kriminaalhooldus välistaks uute kuritegude toimepanemise riskid.
  1. Ravile pöörduda ja alkoholi tarvitamisest loobuda saab V. Järve ka kohtupoolse kohustuseta. Elustiili muutmine on vajalik eelkõige tema enda kriminaalseid kalduvusi ja kuritegude ajendeid arvestades. Ka maakohus tugines sellele, et V. Järve kuritegude riskid tulenevad alkoholi tarvitamisest. Iseloomustusest nähtub, et valdava osa kuritegudest on V. Järve toime pannud alkoholijoobes ning tunnistab, et tema käitumine võib alkoholi tarvitamisel muutuda agressiivseks (KoTo tl 4 pöördel).
  2. Kaitsja on kaalutlusõiguse veana osutanud sellele, et maakohus jättis V. Järvet iseloomustava positiivse teabe arvesse võtmata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu: maakohus on arvestanud, et V. Järvel puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, tal on vabanedes elukoht ja lähedaste toetus ning soov asuda tööle. Siiski on V. Järve mittevabastamise kaalukeeleks saanud tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik. Määruskaebuse väited, mis suuresti rajanevad V. Järve lubadustele end tulevikus muuta (mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, pöörduda sõltuvusprobleemide seljatamiseks erialaspetsialistide poole ja muuta pere toel senist käitumist), ei ole kohtukolleegiumi hinnangul käsitletavad kaalutlusõiguse veana. Maakohus on igati põhjendatult ära näidanud, miks puudub veendumus, et V. Järve suudaks edaspidi olla seaduskuulekas omistamata ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
  3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 339 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus V. Järve kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
  4. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kolm pooltundi, mille eest ta palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid riigi õigusabi tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  5. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lgtest 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel V. Järve kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.