← Eesti

1-16-11012/74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

  1. märts 2019 (kirjalik menetlus) 1-16-11012 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Juhan Sarv Riho Joanurm (isikukood 38912140257) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. veebruari
  3. a määrus Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta määruskaebus Tartu Maakohtu
  5. veebruari
  6. a määruse peale läbi vaatamata.
  7. Määrata Advokaadibüroole Rein Napa makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Riho Joanurmele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot.
  8. Mõista Riho Joanurmelt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 60 eurot.
  9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Riho Joanurm tunnistati süüdi Harju Maakohtu
  11. märtsi
  12. a kohtuotsusega KarS § 141 lg 2 p-de 1,6 järgi, mille eest teda karistati vangistusega 6 aastat. Lisaks tunnistati ta süüdi KarS § 145 lg 2 järgi, mille eest teda karistati vangistusega 2 aastat ja KarS § 1451 lg 3 järgi, mille eest teda karistati vangistusega 2 aastat. Süüdistuses KarS § 145 lg 2 (episoodid ajavahemikus 2012 –
  13. november 2013) tunnistati R. Joanurm õigeks tema teos kuriteokoosseisu puudumise ja süüdistusest loobumise tõttu. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti R. Joanurmele karistuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ja karistuseks jäi 4 aastat vangistust. Eelvangistus arvestati karistusaja hulka. R. Joanurme karistust arvestatakse alates
  14. detsembrist 2016 ja see lõpeb
  15. aprillil
  18. jaanuaril
  19. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid R. Joanurme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta R. Joanurme vabastamist.
  20. Tartu Maakohtu
  21. veebruari
  22. a määrusega jäeti R. Joanurm karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
  23. R. Joanurm kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude eest. Kuritegusid pani süüdlane toime pika aja vältel alaealiste poiste suhtes. R. Joanurmel on diagnoositud xxx.
  24. Karistuse kandmise ajal on R. Joanurm osalenud tööhõives ja saanud psühholoogilist nõustamist. Tema käitumine on korrektne. Ehkki R. Joanurm tunnistas õigusvastast käitumist, ei olnud kohus veendunud, et süüdlane ka tegelikult oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saab. Psühholoogi hinnangul on R. Joanurm kognitiivse defitsiidiga ja düssotsiaalsete hoiakutega ega saa jätkuvalt aru, et ta oleks sooritanud seksuaalkuriteo.
  25. Vabanemise korral asuks R. Joanurm elame ema ja õega. Ta kinnitas, et asuks elama maakohas, kus ei ole poisse ja noormehi, ent täpsemaid andmeid ta kohtule ei esitanud. Ema on nõus poega majanduslikult toetama ning ta saab taotleda ka toetust. Süüdlase suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta suhtleb ka praegu. Ta selgitas, et vabaduses on ka üks poisslaps, kellega talle meeldib aega veeta.
  26. Kohus leidis, et R. Joanurme vabastada ei saa. Ta on osalenud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustest, ent soovitud tulemusi ei ole see andnud. Süüdimõistetu arusaamine enda õigusvastasest käitumisest on kõikuv. Varasemalt ei ole ta enda käitumist hukka mõistnud. Ennatlik oleks arvata, et ta on seda praeguseks teinud, ehkki sõnades nii väljendus. R. Joanurme sõnu ei kinnita psühholoog. Isiku varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude tõttu on piisav alus arvata, et ta võib jätkata uute kuritegude toimepanemist. MÄÄRUSKAEBUS
  27. Kaitsja palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada R. Joanurm tingimisi ennetähtaegselt vangistusest ja allutada ta käitumiskontrollile katseaja lõpuni.
  28. R. Joanurm on 4 aasta pikkusest karistusest kandnud ära ligi 3 aastat. Teda ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. R. Joanurm tunnistab kuritegude toimepanemist. Vangistuses on ta vestelnud psühholoogiga ning nõus pöörduma vabanedes arsti poole. Väidetavalt ei pea ta enam vimma isikute peale, kes politseis ütlusi andsid. Töökoha ja lähedaste toetuse tagab head resotsialiseerumise väljavaated. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  29. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  30. Kolleegiumi hinnangul on niisiis määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud 2

(3)seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
  1. aprilli
  2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  3. Kaalutlusõiguse rikkumisi ei ole kaebaja välja toonud, vaid on üksnes korranud asjaolusid (distsiplinaarkaristuste puudumine, kuritegude toimepanemise tunnistamine, vestlused psühholoogiga, lähedaste olemasolu), mida I astme kohus ka kaalutlusotsust tehes arvestas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus R. Joanurme ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. R. Joanurme ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjuseks on eelkõige kuriteo rasked asjaolud ning süüdimõistetu isik. Asjaolusid kogumis hinnates ei tekkinud maakohtul veendumust, et R. Joanurm oleks oma tegudest ja nende tagajärgedest ka tegelikult aru saanud. I astme kohus on analüüsinud nii R. Joanurme uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohus ei jätnud R. Joanurme vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka kohtukolleegium ei ole veendunud, et R. Joanurm suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
  4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.
  5. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kaks pooltundi, mille eest ta palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa riigi õigusabi tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lgst 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  6. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R. Joanurme kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Juhan Sarv Mati Kartau 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.