Obsah (5)

§ 405§ 444§ 407§ 163§ 174

2-18-110772 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

§ 405

lg 1 ja § 627 lg 21 puudub pooltel lihtmenetluse asjas apellatsiooni korras edasikaebamise õigus. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Nõude osalise tühisuse tuvastamine ja rahuldamata jätmine 2.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus otsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

3. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu kogusummas 120 eurot. Nõude suuruse määramisel on hageja lähtunud VÕS § 1132 lg-st 2 p-st 1 ning asjaolust, et tema nõue kostja vastu on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
2. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud meeldetuletuskirjade saatmist kostjale, samas ei saa kohus nõustuda sellega, et antud juhul oleks võimalik sissenõudmiskulusid nõuda suuremas summas kui 30 eurot. Asjaolu, et kostjale on esitatud mitmeid arveid ja teatisi ei anna alust sissenõudmiskulude hüvitamiseks üle VÕS § 113 lg 2 p 1 toodud maksimaalse määra, milleks on 30 eurot. Seega on kuni 500-eurose hagihinna puhul sissenõudmiskulude suurus üle 30 euro ulatuva summa osas tühine ning kohus mõistab kostjalt välja sissenõudmiskulud seaduses ette nähtud maksimaalses ulatuses s.o. 30 eurot, tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p 1-le. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude 30 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 6.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt so 421,56 euro ulatuses. Seega tuleb menetluskulud 82,41% ulatuses jätta kostja kanda ja 17,59 % ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 125 eurot (riigilõiv).

§ 174

lg-st 1 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 103,01 eurot. Kohus märgib, et hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks (11.04.2019) esitanud nõuetekohast avaldust menetluskulude hüvitamiseks, mistõttu muud välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm