Obsah (6)

§ 184§ 424§ 64§ 68§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-15-9690 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9690 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 aastat vangistust,

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Jonas Putvinskasele liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 03.06.

1. a ja lõppeb 03.11.
2. a. Vangla ei toeta Jonas Putvinskase vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Jonas Putvinskase tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Jonas Putvinskase tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Jonas Putvinskas selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Jonas Putvinskase, leiab, et Jonas Putvinskase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Jonas Putvinskas kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtliku esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Jonas Putvinskas temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Jonas Putvinskas on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Jonas Putvinskase tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Jonas Putvinskas on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Jonas Putvinskasel on tulnud korduvalt kanda karistust ka vangistuses. Jonas Putvinskase selgituste kohaselt on ta oma elust pidanud vanglas viibima ligikaudu 20 aastat. Käesoleval ajal kannab Jonas Putvinskas karistust kuritegude toimepanemise eest, mille eest on ta ka varasemalt karistust kandnud, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Seega, vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on Jonas Putvinskas jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kusjuures uue kuriteo on Jonas Putvinskas toime pannud vähem kui 1 aasta pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Kuna Jonas Putvinskasele ei ole varem mõistetud reaalselt ärakantud karistused avaldanud piisavat mõju, ei ole põhjust arvata, et sellel korral senini ärakantud karistus on seda teinud. Lisaks on Jonas Putvinskase puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema narkootiliste ainete tarvitamise harjumused. Siinjuures on oluline, et Jonas Putvinskas narkootikumide tarvitamist probleemiks ei pea. Kuna Jonas Putvinskas on pikaajaline narkootiliste ainete (fentanüüli) tarvitaja, kes ei tunnista probleemi ja seetõttu ei ole probleemiga aktiivselt ka tegelenud (ei ole läbinud vangistuses sõltuvusrehabilitatsiooni), on riskid vabaduses uute 2 kuritegude toimepanemiseks suured. Samuti peab kohus oluliseks, et Jonas Putvinskas on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. 3.2 Jonas Putvinskas on uimastisõltlane, kes ei ole läbinud aktiivset rehabilitatsiooni vastavalt Tartu Vangla uimastipreventsiooni kontseptsioonile. Vangistuse jooksul on Jonas Putvinskas omandanud riigikeele tasemed A1, A2 ja B1. Samuti on osalenud vangla tööhõives, kuid alates 18.07.2016. a on Jonas Putvinskasele arsti poolt määratud tähtajatu töövõimetus, seetõttu ei ole teda rohkem tööhõivesse kaasatud. Käesoleval ajal puuduvad Jonas Putvinskasel kehtivad distsiplinaarkaristused. See näitab, et Jonas Putvinskas on piisava tahtmise korral suuteline kinnipidamiskohas kehtivaid reegleid täitma. 3.3 Kohtuistungil Jonas Putvinskas on selgitanud, et vabanemise korral üürib omale korteri Tallinnas. Seega puudub Jonas Putvinskasel käesoleval ajal kindel elukoht. Sellest tulenevalt ei ole võimalik Jonas Putvinskast allutada kriminaalhooldusele (kohus ei saa kindlaks määrata alalist elukohta

§ 75lg 1 p 1 järgi).

Vabanemise korral puudub ka Jonas Putvinskasel kindel töökoht ja lähedaste toetus. Tartu Vangla andmetel on Jonas Putvinskasel võlgnevusi 895,07 eurot, vabanemisfondis 1500 eurot (03.12.

1. a seisuga). Teatav sissetulek on tagatud töövõime kaotusest tingitud toetusega. Arvestades, et Jonas Putvinskas on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, vabaduses tuleb tal endale elamispind üürida ja tagada ka elamiseks vajalikud rahalised vahendid, on kohtu hinnangul kindla töökoha või piisava sissetuleku olemasolu äärmiselt oluline.
2. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, kohus on seisukohal, et Jonas Putvinskas tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Jonas Putvinskas tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, vabanemisjärgsed elutingimused ja Jonas Putvinskase isik. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3