) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 01.11.2013. Seega on käesolevaks ajaks A K´u kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
§-ile
lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus edastas
Võlausaldaja kohtule kohustustest vabastamise osas vastuväiteid ei esitanud, Xxxx AS palus kohtul kohustustest vabastamise põhjendatuse otsustada. 7.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 8. Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul on haigestumise tagajärjel diagnoositud xxxx kestusega kuni xxxx (Sotsiaalkindlustusameti 22.09.2017 otsus nr P26O-2017-120076) ning võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime kuni xxxx Eesti Töötukassa 05.10.2017 otsusega nr TVH/17/046162, ei saa käsitleda kui võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Varasemalt on võlgnik võlausaldajale kandnud kohustustest vabastamise menetluse kestel 50 eurot. Viimases aruandes (10.10.2018) märkis võlgnik, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetustoetus 11,8200 2 eurot päevas (Eesti Töötukassa 06.10.2017 otsus nr TVT/17/046811) ja puudetoetus 49,09 eurot kuus (Sotsiaalkindlustusameti 09.10.2018 tõend nr 10.PIS-5/22458/). Täiendavalt märkis võlgnik, et ta tarvitab igapäevaselt 13 erinevat retseptiravimit, mis on küll välja kirjutatud soodustusega, kui kokkuvõttes kulub võlgnikul ravimite peale ühes kuus arvestatav summa. Lisaks on võlgnikul mitu kroonilist haigust ja igal aastal tekib neid ka juurde. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse käigus võlausaldaja nõuet rahuldanud. Tulenevalt
lg-st 5 ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ide 131-132 kohaselt ei kuulu eelviidatud võlgniku igakuised sissetulekud seega võlausaldajale väljamaksmisele. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Kohtu hinnangul on A K´u majanduslik olukord tulenevalt tema tervislikust seisundist eriti raske ning kohus ei ole tuvastanud
Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole võlgnikul võimalik panustada oma võlgade likvideerimisse. Kohus on seisukohal, et A K´u pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning A K tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 9. Tulenevalt
lg teisest lausest 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. 10. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
11.
lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.