KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-14169 T

) § 445 lg 1 alusel. Hageja väitel on ta pikaajaliselt töötu ja tal puuduvad sissetulekud. Hageja ülalpidamisel on kolm alaealist last. Pere sissetulekuks on lastele makstav elatis 810 eurot kuus ja peretoetus 558,36 eurot kuus, kokku 1368,36 eurot. Samas tsiviilasjas tehtud Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2019 määruste kohaselt peab hageja Eesti Vabariigile järgmise 24 kuu jooksul hüvitama igakuiste maksetega 111,50 eurot riigi õigusabi tasu ja kulud ning riigilõivu 2000 eurot igakuiste osamaksetega 166,67 eurot (viimane osamakse suurus 166,63 eurot). Seega peab hageja järgneval aastal tasuma igakuiselt riigile 277,67 eurot kuus. Hagejal ei ole võimalik majandusliku seisundi ja alaealiste laste ülalpidamisvajadust arvestades tasuda ühe maksega kostjale 7312,50 eurot. Lisaks kahjustaks määruse sundtäitmine alaealiste laste heaolu. 2

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 10. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (

§ 662lg 3).

Määruskaebuses on hageja taotlenud

§ 445lg 1 kohaldamist.

Hageja ei vaidlusta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust. 11. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 445

lg 1 esimese lause järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Nimetatud sätte alusel on võimalik kindlaks määrata ka kohtumääruse täitmise viis rahaliste nõuete maksmise ajatamise ja tähtaegade kohta (

§ 463lg 2).

Hageja taotleb väljamõistetud menetluskulude tasumise ajatamist majanduslikult raske olukorra tõttu.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille tegemisel tuleb kaaluda nii hageja kui ka kostja õigustatud huve. Kolleegium leiab, et

§ 445

lg 1 esimese lause alusel saab täitmist ajatada ainult väga erandlikel asjaoludel ning neid erandlikke asjaolusid peab põhistama taotluse esitanud pool.

1. Hageja erandlikud asjaolud on: ta ei tööta, tal on kolm alaealist last ja menetluskulude tasumise kohustus riigile. Kostja vaidleb hageja taotlusele vastu. Esiteks, hageja väide pikaajalisest töötusest on ebaõige. Kui hageja oleks töötu, saaks ta sissetulekuid riiklike toetustena. Hageja selliste toetuste saamist pole välja toonud. Teiseks, nähtuvalt äriregistrist asutas hageja
2. augustil 2017 osaühingu K OÜ (V kd, tl-d 93–94) ja hageja on selle osaühingu juhatuse liige. Hageja ei pruugi saada osaühingust tasu lepingu alusel, kuid ta saab võtta tulud välja dividendidena. Lisaks sellele on hageja XXX korteriühistu juhatuse liige, kust ta võib küsida tasu (V kd, tl 95). Hageja on terve ja töövõimeline isik, kellel on võimalik sissetulekut teenida. Teiseks on väär hageja väide, et sundtäitmine kahjustaks laste heaolu. Täitedokumendi sundtäitmise korral ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele ega elatisele. Samuti on määratletud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Kolmandaks on hagejal kinnisvara ja muu registritesse kantud vara, mille tõendamiseks on kostja esitanud registrite väljavõtted (V kd, tl-d 96–103). Hageja müüs
3. oktoobril 2018 Haapsalu linnas asuva korteriomandi, millest pidi laekuma piisavalt sissetulekuid kohtumääruse täitmiseks. Eelnevalt,
4. aastal, müüs hageja samuti korteriomandi.
5. Kolleegium, võttes arvesse kohtu ette toodud asjaolusid, leiab, et praegusel juhul ei esine erandlikke asjaolusid menetluskulude maksmise ajatamiseks. Esmalt märgib kolleegium, et asjaolu, et hagejale anti menetlusabi, ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (

§ 190lg 1).

Kolleegiumi hinnangul on hagejal võimalus töötada ja saada sissetulekut. Tegemist ei ole erandliku asjaoluga. Samuti on hageja tuginenud üksnes sissetuleku puudumisele, jättes välja toomata oma tegeliku varalise seisu (registritesse kantud vara), mille arvel on võimalik menetluskulusid tasuda. Kui menetluskulude sissenõudmiseks alustatakse 3

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 15. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 4