KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-1966 H

) § 53¹ lg-s 4 sätestatud dokumendi kättetoimetamise fiktsioon ei reguleeri kohtumenetluse tähtaega. Äriühingu kohustus korraldada postisaadetiste vastuvõtmine ei tähenda, et juriidilise isiku juhatuse liige peab viibima oma kontoris pidevalt 24 tundi. Samuti pole äriühingul kohustust võtta tööle eraldi inimest. Kõnealune regulatsioon on vastuolus põhiseadusega (PS). 5. MTA esitas 07.01.2019 kohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus on esitatud selleks ettenähtud tähtaega rikkudes.

§ 531

lg 4 kohaselt loetakse juriidilisele isikule tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Kaebajale püüti MTA 16.08.2018 vaideotsust nr 6-1/4171-2 kätte toimetada kaebaja juriidilisel aadressil Kentmanni 8b, Tallinn 29.08.2018 kell 10.

1. Kuna see ei õnnestunud, jättis postitöötaja kaebajale teate tähtkirja saabumise kohta. Seejärel suunati saadetis postkontorisse, kus postkontor trükkis paberteavituse. Omniva vastusest nähtub, et teade vaideotsuse kohta jäeti kaebaja postkasti 31.08.
2. Seega tuleb lugeda vaideotsus kaebajale kättetoimetatuks 31.08.2018 ning kaebus on seega esitatud tähtaega rikkudes.
3. Tallinna Halduskohus luges 12.02.2019 määrusega kaebuse mittetähtaegseks ning lõpetas haldusasja nr 3-18-1966 menetluse (p 1) ning tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu 30,31 eurot (p 2).

§ 53¹ lg 4 ei reguleeri kaebetähtaega.

Kaebetähtaega reguleerib HKMS § 47 lg

1. Kaebus tuli esitada 30 päeva jooksul alates 31.08.
2. Kuna haldusmenetluse seadus (HMS) on üldseadus ja

on eriseadus, tuli lähtuda

-s sisalduvast eriregulatsioonist (vt RKHKm nr 3-3-1-24-12, p 10). Kuigi OÜ Rinote sai vaideotsusega tegelikult tutvuda alles 14.09.2018, tuleb vaideotsus

§ 53¹ lg 4 teise lause kohaselt lugeda kättetoimetatuks 31.08.2018.

OÜ Rinote 15.10.2018 esitatud kaebus ei ole tähtaegne. Mõjuvaid põhjuseid kaebuse esitamisega hilinemiseks ei ole OÜ Rinote esile toonud ega kaebetähtaja ennistamist taotlenud.

§ 53¹ lg 4 teine lause ei ole PS-ga vastuolus.

Kui maksukohustuslasel oleks võimalik viivitada MTA otsuste kättesaamise kinnitamisega, pärsiks see oluliselt maksuhalduri tööd.

§ 53¹ lg 4 teisest lausest tulenev piirang aitab saavutada taotletavat eesmärki.

Registrijärgsel aadressil posti pideva vastuvõtmise korraldamist ei saa äriühingu jaoks pidada ülemääraselt koormavaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. OÜ Rinote palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.02.2019 määrus ja saata asi halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks.

§ 53¹ lg 4 ei kuulu kohaldamisele.

Vaidlusalune säte reguleerib dokumentide kättetoimetatuks lugemist üksnes maksumenetluses ega kuulu kohaldamisele kohtusse pöördumisel kaebetähtaja 2

§ 53¹ lg 4 teine lause ei ole erisäte HKMS § 46 lgle 1 ja § 47 lg-le 2.

HKMS on konstitutsiooniline seadus, mille vastuvõtmiseks sätestab PS § 104 p 14 erinõudeid.

§ 53¹ lg 4 piirab ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise õigust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele (HKMS § 124 lg 4 ja § 204 lg 1). Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida MTA-lt selle kohta täiendavat seisukohta, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga.
2. Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 12.02.2019 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaideotsus tuleb lugeda

§ 531

lg 4 alusel kaebajale kättetoimetatuks 31.08.2018 ning seega on OÜ Rinote 15.10.2018 kaebus esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes. 10. Ringkonnakohtus on vaidlus jätkuvalt selle üle, millal vaideotsus kaebajale teatavaks tehti. 11.

§ 149

lg 1 järgi toimetatakse vaideotsus vaide esitajale kätte

4. ptk-s sätestatud korras.

§ 52

lg 1 kohaselt antakse dokumendid, sh haldusaktid kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.

§ 531

lg 4 teine lause sätestab, et juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse isikule kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Kui dokument on loetud menetlusosalisele kättetoimetatuks teate jätmisega äriühingu registri aadressile, tuleb eeldada, et ta on sellest dokumendist ka teada saanud. Nimetatud sättes väljendub Riigikohtu pikaajaline ja järjepidev praktika, mille kohaselt peab maksumaksjast juriidiline isik oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest (vt RKHKo nr 3-3-1-42-11, p 11; RKHKm nr 3-3-1-100-10, p 16; RKHKm nr 3-3-1-65-09, p 13; RKHKm nr 3-3-1-75-07, p 15; RKHKm nr 3-3-1-10-04, p 14).

1. Vastustaja esitatud kirjast nähtub, et AS Omniva jättis pärast tähtsaadetise kättetoimetamise katsete ebaõnnestumist teate tähtkirja saabumise kohta OÜ Rinote registrijärgsele aadressile 31.08.2018 ja 04.09.
2. Kaebus halduskohtule esitati 15.10.
4. Kaebaja seisukoht, et kaebetähtaja kontrollimise aluseks ei tule võtta mitte dokumendi kättetoimetatuks lugemise, vaid dokumendist teada saamise aeg, ei ole kooskõlas Riigikohtu järjepidevas praktikas normile antud tõlgendusega. Riigikohus pidas juba
5. aasta lahendis võimalikuks maksuhalduri haldusakti saatmist väljastusteatega posti teel ja on seadnud kohtusse pöördumise tähtaja sellest sõltuvusse (RKHK 3-3-1-10-04, p 12). Riigikohus on rõhutanud, et haldusakti teatavakstegemine on reguleeritud haldusmenetluse seaduse kui üldseadusega ja eriseadustega. Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile. Haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Teatavakstegemisel ei ole 3

§ 531lg 4 teise lause vastuolust HKMS § 47 lg-ga 2.

14. Kaebaja arvates on

§ 53¹ lg 4 teine lause vastuolus PS-ga.

Kaebaja väidab, et tal ei ole kohustust palgata postiga tegelemiseks eraldi töötajat ega pidevalt posti jälgida. Vaidlusalune norm reguleerib haldusmenetluses (sh maksumenetluses) haldusakti kättetoimetamist. Haldusakti kättetoimetamisest või selle kättetoimetatuks lugemisest hakkab kulgema kaebetähtaeg ning 30-päevane kaebetähtaeg on reguleeritud HKMS § 47 lg-s 2. Äriühingu registrijärgse aadressi mõtteks on, et sellel aadressil oleks võimalik kontakteeruda äriühinguga ja muuta ta seeläbi kättesaadavaks. Vaidlusalusele normile antud tõlgenduse kohaselt lasub isikul üksnes kohustus korraldada enda postkastist posti kättesaamine. Normist ega kohtupraktikast ei tulene juhatuse liikmele kohustust viibida teatud aegadel äriühingu registrijärgsel aadressil või palgata eraldi inimene posti töötlema. Postkasti kontrollimist kas isiklikult või kellegi teise isiku abil teatud aja tagant ei saa pidada ülemääraseks koormuseks. Vaidlusaluse normi põhiseaduspärasuse tagab see, et kui isikul esines mõjuv põhjus, mis välistas tal äriühingu registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmist korraldamast, saab kohus kaebetähtaja ennistada (HKMS § 124). Kaebaja kaebetähtaja ennistamist ei taotlenud.

§ 53

¹ lg 4 teises lauses sätestatud kättetoimetamise fiktsioone on sätestatud ka teistes seadustes (nt HMS § 26 lg 3, advokatuuri seadus § 61; vt ka RKHKm nr 3-3-1-75-07, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-17-1931, p 16). Tallinna Ringkonnakohus on mitmes lahendis võtnud seisukoha

kättetoimetamise regulatsiooni (

§ 531

lg 4,

§ 54

lg 6) põhiseaduspärasuse küsimuses ja selgitanud

kättetoimetamise regulatsiooni eesmärki (Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2012 määrus nr 3-121633, p 11; 17.07.2014 määrus nr 3-14-50786, p 10; 22.10.2014 määrus nr 3-14-50786, p 11). Ringkonnakohus jääb ka praeguses asjas varem märgitud seisukohtade juurde. Seejuures on menetlusosalisel võimalik haldusorganit teavitada oma aadressist või selle muutumisest ning tagada, et vajalikud menetlusdokumendid temani ka tegelikult jõuaksid. Olukorras, kus haldusmenetlus on algatatud menetlusosalise enda vaide alusel, on isikul selleks piisavad võimalused (Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2016 määrus nr 3-16-142, p 15). Praegusel juhul oli kaebajale teada, et MTA lahendab tema vaiet, mistõttu võis kaebajalt eeldada suuremat hoolsuskohustust oma posti korraldamisel. 15. Kokkuvõttes on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus õigesti leidnud, et vaideotsus tuleb

§ 53¹ lg 4 teise lause kohaselt lugeda kaebajale kättetoimetatuks 31.08.2018.

Seetõttu on OÜ Rinote kaebus esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Tähtaja ennistamise taotlust ega mõjuvaid põhjuseid ei ole OÜ Rinote kohtule esitanud. Seega lõpetas halduskohus õigesti HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel haldusasja menetluse. 16. Eeltoodust tulenevalt jääb OÜ Rinote määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 12.02.2019 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4