Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale elektrooniliselt 23.01.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 3 Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt
§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esitanud viivisenõude järgnevalt: 48,15 eurot, sihtlaenulepingute nr L3700437051 ja L3700551872 puhul hagi esitamise seisuga summas 537,43 eurot ja laenulepingutest nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 tulenev viivis hagi esitamise seisuga summas 693,94 eurot. Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja viivise nõude. Hagiavalduse kohaselt on lepingutest nr L3700437051 ja L3700551872 tulenev põhivõlgnevus 1852,69 eurot (hagiavalduse p 1.5), kuid hageja on viivist arvutanud nimetatud lepingute puhul summalt 1859,89 eurot. Hagiavaldusest ei selgu põhivõlgnevuse summa erinevuse põhjus, seega lähtub kohus põhivõlgnevusest 1852,69, millelt viivis hagis kajastatud perioodi 29.06.2017 kuni 10.12.2018 eest viivisemääraga 19,9% aastas on kohtu arvutuste järgi 505,05 eurot. Seega jätab kohus laenulepingute nr L3700437051 ja L3700551872 puhul hagi sissenõutavaks muutunud viivise osas rahuldamata summas 32,38 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on laenulepingutest nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 tulenev põhivõlgnevus 2910,03 eurot, kuid hageja on viivist arvestanud põhivõlgnevuselt 2920,83 eurot. Hagiavaldusest ei selgu põhivõlgnevuse summa erinevuse põhjus, seega lähtub kohus põhivõlgnevusest 2910,03 eurot, millelt viivis hagis kajastatud perioodi 18.05.2017 kuni 20.12.2018 eest viivisemääraga 14,9% aastas on kohtu arvutuste kohaselt 691,38 eurot. Seega jätab kohus eelnimetatud perioodil lepingute nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata summas 2,56 eurot. Lisaks on hageja esitanud viivisenõude 48,15 eurot. Hagiavaldusest ja selle täpsustustest nähtub vaid, et hageja on arvestanud viivist enne lepingute ülesütlemist summas 20,37 eurot. Seega ei ole põhjendatud viivisenõue 48,15 eurot ja kohus jätab selle osaliselt rahuldamata, so summas 27,78 eurot. Eeltoodu põhjal on sissenõutavaks muutunud viivis sihtlaenulepingute nr L3700437051 ja L3700551872 puhul 505,05 eurot ning laenulepingute nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 puhul (691,38 + 20,37) 711,75 eurot ning kohus jätab sissenõutavaks muutunud viivise rahuldamata kokku summas 62,72 eurot. Hageja on esitanud nõude meeldetuletuskirjade tasu 50 euro ja sissenõudmiskulude 50 euro välja mõistmiseks. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on 4 võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduse ja selle täpsustuste põhjal eristatavad meeldetuletuskirjade tasu 50 euro nõue ning sissenõudmiskulude 50 euro nõue. Sissenõudmiskulude põhjendamisel on hageja viidanud VÕS § 1132 lg 2 p-le 3. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et rahuldamata tuleb jätta nõue meeldetuletuskirjade tasu 50 euro väljamõistmiseks, kuna hageja ei ole selgitanud, kuidas nimetatud nõue on kujunenud ja erineb sissenõudmiskulude 50 euro nõudest ega esitanud tõendeid nõude kohta. 3. Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4762,72 eurot, intress 383,11 eurot, haldustasu 18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1216,80 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot. Samuti tuleb kostjalt mõista välja alates 21.12.2018 laenulepingute nr L3700437051 ja L3700551872 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis 19,90% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning laenulepingute nr L2700406342, L2700413869, L2700480724 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis 14,90% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhinõude suurust. Kohus jätab hagi rahuldamata meeldetuletuskirjade tasu 50 euro nõudes ja sissenõutavaks muutunud viivise 62,72 euro nõudes.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 98% ulatuses, mistõttu on põhjendatud menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kostja kanda jääb 98% hageja menetluskuludest ning hageja kanda 2% kostja menetluskuludest. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
§-dest 163 lg 1, § 173 lg 1, 4.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 475 eurot.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 475 eurot. Kostjal asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid tekkinud ei ole. Seega tuleb kostjalt
5 Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (465,50 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.