) § 531 lg 4 kohaselt loetakse juriidilisele isikule tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vastustaja märkis, et 16.08.2018 vaideotsust nr 6-1/4171-2 on kaebajale püütud kätte toimetada kaebaja juriidilisel aadressil Kentmanni 8b, Tallinn 29.08.2018 kell 10:40. Kuna see ei õnnestunud, jättis postitöötaja kaebajale teate tähtkirja saabumise kohta. Seejärel suunatakse saadetis postkontorisse, kus trükitakse samal päeval postkontori poolt paberteavitus. Paberteavitus toimetatakse kliendi postkasti järgmisel või ülejärgmisel päeval. Seega
¹ lg 4 kohaselt tuleb saadetis nr RR626512215EE lugeda OÜ-le Rinote kätte toimetatuks tähtkirja kohta teate jätmise aja seisuga. Omniva AS vastusest MTA päringule nähtub, et vaideotsuse kohta on jäetud kaebajale teade 31.08.
¹ lg-s 4 sätestatud dokumendi kättetoimetamise fiktsioon ei reguleeri kohtumenetlustähtaegade, sh kaebetähtaja arvutamist, vaid kohaldub üksnes maksumenetluses.
Isegi kui jätta kõrvale viidatud normide sisu, ei saa olla tegemist erinormiga juba sel põhjusel, et HKMS on nn konstitutsiooniline seadus ning selle normi ei saa muuta (sh sisustada, piirata, laiendada vms) nn lihtseaduse sättega. Seda eriti, kui tegemist on normiga, mis reguleerib igaühe põhiõigust pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks, mis on kohtumenetluse regulatsiooni puhul vaieldamatult üks tähtsamaid. 5.3 Vastustaja poolt viidatud äriühingu kohustus korraldada postisaadetiste vastuvõtmist ei tähenda, et juriidilise isiku juhatuse liige peab viibima oma kontoris pidevalt 24 tunni jooksul ega ka mitte näiteks 9 tunni jooksul. Samuti ei tähenda see, et äriühingul oleks kohustus võtta ettevõttele saadetud posti vastuvõtmiseks tööle eraldi töötaja (nt sekretär). Seesugune kohustus oleks väikeäriühingu jaoks, kellel ei ole üldse töötajaid, ülemäärane. Asjaolu, et kaebaja juhatuse ainuliige ei viibi mingil ajal kontoris, ei ole vaadeldav vastustaja poolt viidatud kohustuse rikkumisena. 5.4 Alternatiivselt palub kaebaja juhul, kui kohus leiab, et
¹ lg 4 kuulub kohaldamisele erisättena HKMS § 47 lg 2 suhtes, kontrollida
¹ lg 4 teise lause teise alternatiivi vastavust põhiseadusele (PS), eeskätt PS § 11 teisest lausest tulenevale proportsionaalsuse põhimõttele, kitsamalt mõõdukuse nõudele.
¹ lg 4 teise lause teise alternatiivina sätestatud kättesaamisfiktsiooni ainumõeldav legitiimne eesmärk võib seisneda selles, et välistada dokumendi saaja poolt dokumendi kättesaamisest pahatahtlikku kõrvale hoidumist maksumenetluse venitamise eesmärgil (vrd nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15, p 13 ja 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-11, p 12). Ometigi ei sätesta
¹ lg 4 selles toodud kättetoimetamisfiktsiooni kohaldamise eeldusena asjaolu, 2 et kaebaja hoidus dokumendi kättesaamisest kõrvale. Eeltoodud eesmärk on saavutatav kohtusse pöördumise õigust vähem riivava abinõuga, näiteks regulatsiooni abil, mille kohaselt on halduskohtul diskretsiooniõigus arvutada kaebaja pahatahtliku käitumise korral kaebetähtaega alates hetkest, mil kaebaja võis ja pidi teada saama vaidlusaluse haldusakti (HKMS § 47 lg 2 kontekstis kohtueelset menetlust lõpetava lahendi) sisust või vähemasti tegemise faktist.
Puudub alus kaebajale ette heita 16.08.2018 vaideotsuse kättesaamisest pahatahtlikku kõrvalehoidumist. Vastupidist ei väida ka vastustaja. Kõnealune regulatsioon võib olla vastuolus ka PS-st tuleneva isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Nimelt reguleerib
¹ lg 4 teine lause üksnes juriidilisele isikule dokumendi kättetoimetatuks lugemist, kuid ei laiene füüsilisele isikule, sh füüsilisest isikust ettevõtjale, dokumendi kättetoimetamisele. PS-s loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega (PS § 9 lg 2). Õigus pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks riigi täitevvõimu organi omavoli eest on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega ega ole vastuolus õiguse olemusega.
¹ lg-st 4 ei selgu kaalutlusi, millistel saaks/peaks seadma juriidilisest isikust dokumendi saaja halvemasse olukorda võrreldes füüsilise isikuga, seostades halduskohtusse pöördumise õigust pelgalt tähtsaadetise saabumise teatise saaja postkasti jätmisega, olenemata sellest, millal tehti haldusakt tegelikult teatavaks ja millal sai kaebaja teada tema õigusi puudutava haldusakti tegemisest. KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebaja on õigesti seisukohal, et
¹ lg 4 ei reguleeri kaebetähtaega ning vastupidist ei ole käesoleval juhul väitnud ka MTA. Vaidlust ei ole, et halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja sätestab praegusel juhul HKMS § 47 lg 2, mille kohaselt kaebajal tuli kaebus esitada 30 päeva jooksul MTA 16.08.2018 vaideotsuse teatavakstegemisest alates. HKMS § 47 lg 2 seob kaebetähtaja kulgemahakkamise haldusakti teatavakstegemisega ning haldusakti teatavakstegemine on reguleeritud haldusmenetluse seaduse (HMS) kui üldseadusega ja eriseadustega. Kuna HMS ja
on üldja erinormi vahekorras, tuleb käesoleval juhul MTA vaideotsuse teatavakstegemise aja kindlakstegemisel lähtuda
-s sisalduvast eriregulatsioonist (vt Riigikohtu 14.06.2012 määrus nr 3-3-1-24-12, p 10). 3 9.
peatükis sätestatud korras.
lg 1 kohaselt antakse dokumendid kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes, kusjuures maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.
¹ lg 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule või asutusele dokument registrisse kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Seejuures sätestab
¹ lg 4, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välisriiki saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. 9.1 Käesoleval juhul valis MTA vaideotsuse kättetoimetamiseks selle saatmise tähtkirjaga. Kohtu hinnangul on see valik mõistlik, kuivõrd võimalus saadetise kohalejõudmist kontrollida on suurem kui lihtkirjaga saatmise puhul ning ei nähtu ka, et vaide esitaja oleks avaldanud soovi saada vaideotsust või muid dokumente elektronpostiga. 9.2 Kuna postiteenuse osutajal ei õnnestunud kaebajale vaideotsust sisaldavat tähtsaadetist registrijärgsel aadressil üle anda, siis tuleb lähtuvalt
¹ lg 4 teisest lausest lugeda OÜ-le Rinote MTA 16.08.2018 vaideotsus kättetoimetatuks alates päevast, mil postiteenuse osutaja jättis kaebajale teate tähtkirja saabumise kohta. Nimetatud sättes väljendub Riigikohtu pikaajaline ja järjepidev praktika, mille kohaselt peab maksumaksjast juriidiline isik oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt (vt Riigikohtu 26.09.2011 otsus nr 3-3-1-42-11, p 11; 10.03.2011 määrus nr 3-3-1-100-10, p 16; 13.10.2009 määrus nr 3-3-1-65-09, p 13; 19.12.2007 määrus nr 3-3-1-75-07, p 15; 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p 14). 10. Kohus ei nõustu kaebajaga, et
Kaebaja viited kohtupraktikale tsiviilasjades ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele ei ole asjassepuutuvad. 10.1
¹ lg 4 teine lause piirab tõepoolest PS §-s 15 sätestatud õigust kohtu poole pöörduda, nagu seda teeb ka HKMS-is sisalduv kaebetähtaegade regulatsioon. Sellise piirangu eesmärk on ennekõike õiguskindluse kaitse ning vajadus välistada olukordi, kus isik saaks oma pahatahtliku või hooletu tegevuse või tegevusetusega välistada talle adresseeritud haldusakti jõustumise.
¹ lg 4 teises lauses sätestatu aitab maksuhalduri haldusaktide õigeaegse kättetoimetamise läbi tagada maksude tähtaegse määramise ja maksude kiirema laekumise. Kui maksukohustuslasel oleks võimalik viivitada MTA otsuste kättesaamise kinnitamisega, pärsiks see oluliselt maksuhalduri tööd. Kohtu hinnangul on
¹ lg 4 teisest lausest tulenev piirang proportsionaalne – see aitab taotletavat eesmärki saavutada ning registrijärgsel aadressil posti pideva vastuvõtmise korraldamist ei saa äriühingu jaoks (selle suurusest olenemata) pidada ülemääraselt koormavaks. Tegemist on elementaarse nõudega, mille täitmine on üldjuhul vältimatu juba äriühingu enda majandustegevuse toimimiseks (nt klientidega suhtlemiseks). Lisaks on maksukohustuslasel võimalik taotleda dokumendi kättetoimetamist tema enda poolt näidatud aadressil (vt Riigikohtu 13.10.2009 määrus asjas nr 3-3-1-65-09) või muuta äriregistrisse kantud asukohta nii, et äriühingule saabunud posti oleks võimalik kätte saada õigeaegselt. Nii on võimalik äriühingul sõlmida võlaõiguslikke kokkuleppeid ka teiste äriühingutega posti kättesaamise korraldamiseks. Kui äriühing jätab posti viivitamatu vastuvõtmise oma registrijärgsel aadressil korraldamata, tuleb tal arvestada kohtusse pöördumiseks tegelikult jääva aja lühenemisega, võrreldes seaduses sätestatud kaebetähtaja 4 pikkusega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2014 määrus asjas nr 3-14-50786). Riigikohus on pidanud posti vastuvõtmise korraldamise küsimuses juriidiliste ja füüsiliste isikute erinevat kohtlemist põhjendatuks (vt Riigikohtu 19.12.2007 määrus nr 3-3-1-75-07, p 15). 10.2 Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja pidi olema teadlik, et tema poolt esitatud vaide läbivaatamise kohta edastatakse talle vaideotsus. Kuna kaebaja ei ole taotlenud selle edastamist elektronposti aadressile või mõnele muule postiaadressile, oli mõistlik eeldada maksuhalduri poolt selle edastamist äriühingu registrijärgsele aadressile. Tulenevalt
lg-st 3 vaadatakse vaie läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani poolt. Seega pidi kaebaja arvestama, et pärast 08.08.2018 vaide esitamist edastatakse talle kuu aja jooksul selle kohta vaideotsus ning kaebaja oleks oma tegevust hoolsalt korraldades saanud tagada vaideotsuse kättesaamise registrijärgsel aadressil ning seeläbi vältida seaduses ettenähtud kaebetähtaja ületamist.
¹ lg 4 teise lause kohaselt lugeda temale kättetoimetatuks 31.08.2018 ning seega on OÜ Rinote 15.10.2018 kaebus esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaja rikkumisega. Mõjuvaid põhjuseid kaebuse esitamisega hilinemiseks ei ole OÜ Rinote esile toonud ega kaebetähtaja ennistamist taotlenud. Eeltoodud asjaoludel tuleb haldusasja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. 12. HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuse eest riigilõivu 30,31 eurot (15.10.2018 ja 01.11.2018 maksekorraldused), mis tuleb talle pärast määruse jõustumist HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.