Obsah (9)
§ 652§ 631§ 561§ 172§ 173§ 171§ 174§ 175§ 177Tsiviilasi nr 2-18-3471 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-18-3471 Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2019.a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kaupo Paal,
§ 652
lg 3 p 2 alusel tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Mõlemad viidatud tõendid said menetlusosalistele kättesaadavaks pärast asja lahendamist maakohtus, s.t pärast 23.11.2018.a ning omavad asja lahendamisel tähtsust, kuna nendest nähtub avaldaja ja puudutatud isiku I käitumine. 9. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus puudutatud isik I määruskaebuses väiteid selle kohta, et avaldaja ei ole sobiv vanem puudutatud isiku II eest hoolitsema. Määruskaebuse esitaja tugineb esmalt sellele, et avaldaja ei ole kohusetundlik lapsevanem, kuna avaldaja ei võimaldanud teatud juhtudel emal lapsega kokku saada ning käis lapsega välismaal ema nõusolekuta. Ringkonnakohus ei leia, et eeltoodu väide väljendab avaldaja kohusetunde puudumist puudutatud isiku II suhtes. Maakohus järeldas avaldaja kohusetundlikkust, s.t suutlikkust lapse eest hoolitseda, tuginedes eelkõige 16.05.2018.a XXX lasteaia vastusele (t II kd lk 22). Nimetatud vastusest tuleneb, et laps hakkas XXX lasteaias käima alates 02.04.2018.a ning esimese päeva veetis isa lapsega koos lasteaias, samuti viis ja tõi isa last lasteaiast. Mõnikord tõi last lasteaiast ka avaldaja ema. Isa oli alati rõõmsameelne, aktiivne ning laps ootas oma isa väga. Samuti nähtub isa kohusetundlikkus ja suutlikkus lapse eest hoolitseda Lüganuse Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti 01.11.2018.a seisukohast (t II kd lk 158). Nimetatud seisukoha kohaselt oli lapse elukorraldus pärast esialgse õiguskaitse rakendamist ning lapse elukoha koos isaga kindlaksmääramist olnud positiivne, lapsele oli tagatud puhas, ruumikas ning turvaline elamine. Laps käis lasteaias, tema ümber tekkis kindel elukeskkond ning inimesed, kus ta tundis ennast hästi. Laps harjus teda ümbritseva koduse keskkonnaga, lasteaiaga, eakaaslastega ning sugulastega. Samast seisukohast tulenes ka, et 26.10.2018.a toimus vestlus XXX lasteaia direktoriga, kelle sõnul oli puudutatud isik II lasteaias väga hästi kohanenud. Võrreldes lasteaeda tulemisega oli puudutatud isik II muutunud rahulikumaks ning tema kõne oli väga hästi arenenud, iseloomult oli ta õpihimuline ning mängis palju. Puudutatud isik II oli alati korralike ja puhaste riietega. Avaldaja oli lasteaiaga alati koostööaldis, võttis osa ühisüritustest ning tundis lapse käekäigu vastu huvi. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et avaldaja on kohusetundlik ning suuteline puudutatud isiku II eest hoolitsema. Avaldaja oli teinud kõik vajaliku, et tagada lapsele tema kasvamiseks sobiv keskkond. Määruskaebuses esitatud väide, et isa takistas emal lapsega suhtlemist, ei tähenda, et lapse isa oli lapse suhtes kohusetundetu. Lisaks ei nähtu määruskaebusele esitatud avaldaja ning Lüganuse Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti seisukohtadest, et määruskaebuses 4
(9)Tsiviilasi nr 2-18-3471 nimetatud juhud, kui avaldaja ei võimaldanud lapsel emaga kohtuda, olid tingitud avaldaja selgest soovist last võõrandada oma emast ning takistada nendevahelist suhtlemist (t II kd lk 191-193, p-d 9-11, lk 189). Avaldaja selgitas enda 28.12.2018.a seisukohas, et teatud juhul ei olnud mõistlik last Lüganuselt viia Tallinnasse ema juurde, kui laps oli haige ning avaldaja ei vastanud kõikidele puudutatud isiku kõnedele kohe, kuna need olid tehtud ebasobival hetkel ning kasutades meediumit (Viber), milles avaldaja pidevalt aktiivne ei olnud. Viidatud avaldaja seisukohast nähtub hoopis, et avaldaja võimaldas lapse emal lapsega kokku saada: oktoobris kaks korda, novembris üks kord, detsembris kaks korda. Seisukoha esitamise hetkel kestis veel kohtumine (26.12-30.12.2018.a). Nimetatud kohtumistel oli laps viibinud puudutatud isiku I juures ka öösel. Samuti kinnitas lastekaitsespetsialist, et avaldaja võimaldas puudutatud isikul I ja II omavahel korduvalt kohtuda (t II kd lk 189). Ka ei leia ringkonnakohus, et puudutatud isikuga II välismaal käimine väljendab avaldaja kohusetunde puudumist ning tegutsemist lapse huvidega vastuolus. Lastekaitsespetsialist selgitas, et tegemist oli puhkusereisiga soojale maale. Lastekaitsespetsialisti hinnangul väljendas ema (puudutatud isik I) rõõmu ning emal puudusid etteheited selle kohta, et laps ajutiselt välisriigis oli. Samuti oli esialgse õiguskaitse raames antud avaldajale puudutatud isiku II elu- ja viibimiskoha osas ainuhooldusõigus, millest tulenevalt võis avaldaja käia välismaal, sõltumata puudutatud isiku I loast. Teiseks väidab puudututatud isik I, et avaldaja ei ole sobiv vanem puudutatud isiku II eest hoolitsema, kuna kriminaalmenetluses nr YYYYYYYYYYYYYY tuvastati, et puudutatud isik I ei ole vägivaldne ning hoopis avaldaja on vägivaldne ja avaldaja andis ja pakkus lastele alkoholi. Samuti tugines puudutatud isik I ka teistele enda esitatud tõenditele, sh piltidele, meditsiinilistele tõenditele ning füsioterapeudi kinnitusele. Ringkonnakohtule ei nähtu toimiku materjalidest, sh puudutatud isiku I esitatud tõenditest, et avaldaja on vägivaldne. 09.01.2019.a seisukohas esitas puudutatud isik I kriminaalmenetluse nr YYYYYYYYYYYYYY lõpetamise määruse. Viidatud määrusest ei nähtu määruskaebuses väidetut, s.t seda et avaldaja on vägivaldne ega seda et avaldaja oleks andnud või pakkunud lastele alkoholi. Ka ei nähtu puudutatud isiku I enda esitatud piltidest, meditsiinilistest tõenditest ning füsioterapeudi kinnitusest, et avaldaja on vägivaldne. Puudutatud isik I viitab ilmselt tema esialgse õiguskaitse raames esitatud tõenditele (t I kd lk 74jj). Puudutatud isik esitas pildid (t I kd lk 116-117), millest nähtuvad tema verevalumid. Viidatud piltide pinnalt ei saa teha järeldust, et avaldaja oli need tekitanud. Sama ei nähtu ka 25.02.2018.a SA Põhja-Regionaalhaigla EMO kaardi väljavõttest (t I kd lk 118) ning füsioterapeudi kokkuvõttest (t I kd lk 119). EMO kaart ei tõenda, et avaldaja põhjustas verevalumid. Samuti ei tõenda füsioterapeudi kokkuvõte, kes verevalumid vm vigastused tekitas. Ka avaldaja suhtes puudutatud isiku I poolt algatatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise määrusest ei nähtu, et avaldaja oleks kunagi olnud laste suhtes vägivaldne (t II kd lk 195). Viidatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise määrusest tuleneb, et mitte ühestki asjaolust ei nähtu, et avaldaja oleks puudutatud isikuga I kooselu vältel või mõnel muul ajal last, MM, väärkohelnud. Eeltoodust tulenevalt ei saa toimiku materjalide pinnalt järeldada, et avaldaja on vägivaldne ega tegutse lapse, puudutatud isiku II, parimates huvides. Kolmandaks väidab puudutatud isik I, et avaldaja ei ole sobiv lapse eest hoolitsema, kuna avaldaja ei ole tõendanud enda majanduslikku suutlikkust. Ringkonnakohus ei nõustu nimetatud väitega. Isa majanduslik suutlikus tagada lapsele sobiv keskkond nähtub toimiku materjalidest. Esiteks nähtub, et avaldaja on piisavalt majanduslikult suutlik, et tagada lapsele tema elamiseks ning arenemiseks vajalik, sh kodu ja lasteaed. Näiteks nähtub eelnimetatu Lüganuse Vallavalitsuse seisukohast, millest tuleneb, et pärast esialgse õiguskaitse määramist teostas vallavalitsuse lastekaitsespetsialist avaldaja juures kodukülastuse (t II kd lk 158). Selle käigus tegi lastekaitsespetsialist kindlaks, et elamispind on lapse jaoks sobiv ja turvaline. 5
(9)Tsiviilasi nr 2-18-3471 Tegemist on elumajaga, mis on 5-toaline ning renoveeritud ruumidega. Seisukohast ei tulene, et lastekaitsespetsialisti hinnangul oli lapsel millestki puudus. Ka ei ole puudutatud isik I määruskaebuses ning teistes menetlusdokumentides esile toonud, milles seisneb avaldaja majanduslik suutmatus lapsele eluks vajalik tagada. Seega ei ole ringkonnakohtul põhjust kahelda avaldaja majanduslikus võimekuses. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust leida, et avaldaja ei ole kohusetundlik ning suuteline puudutatud isiku II eest hoolitsema, arvestades puudutatud isiku II parimaid huve.
- Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väiteid selle kohta, et hoopis puudutatud isik I on sobiv vanem puudutatud isiku II eest hoolitsema ja teda kasvatama, millest tulenevalt tuleks maakohtu määrus tühistada ja avaldus jätta rahuldamata. Määruskaebuse p-s 2.7 toob puudutatud isik I välja, et pärast avaldaja ja puudutatud isiku I lahku kolimist suutis puudutatud isik I organiseerida laste elu täielikult, sh üürida korteri, panna puudutatud isik II lasteaia nimekirja ning organiseerida lastele psühholoogi külastused. Samuti käis puudutatud isik I regulaarselt perearsti, VV, juures. Samuti toob puudutatud isik I määruskaebuse kokkuvõttes välja, et ainuhooldusõiguse andmine avaldajale eraldab puudutatud isiku I tema õdedest, M ja AA-st. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna nimetatud väited alust maakohtu määruse tühistamiseks, isegi kui eeldada nende väidete õigsust. Maakohus leidis õigesti, et lapse huvides on jääda avaldaja juurde. Maakohus tugines oma otsustuses sellele, et avaldaja on võimekas ja kohusetundlik lapse eest hoolitsema, lapsele on tagatud sobiv kasvukeskkond ning olemasolev keskkond on lapsele saanud harjumuspäraseks ning oleks põhjendamatu lapse äravõtmine temale harjumuspärasest keskkonnast (vt maakohtu määruse p 14). Lisaks sellele leidis viidatud määruse p-s maakohus, et puudutatud isiku I juures elamine ei pruugi tagada lapsele piisavalt turvalist keskkonda. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on olulisem see, et puudutatud isik II saaks kasvada endale harjumuspärases, rahulikus ja turvalises keskkonnas, isegi siis, kui see tähendab tema eraldamist õdedest või seda, et puudutatud isik I on ka suuteline last lasteaeda ja perearsti juurde viima. Arvestades seda, et puudutatud isik II on veel 3 aastane, on tähtis, et talle oleks tagatud rahulik, stabiilne ning turvaline keskkond tema arenguks. Seejuures on puudutatud isiku I juures elamise turvalisus seatud käesolevas kohtumenetluses kahtluse alla. Avaldaja esitas 05.03.2018.a avalduses videomaterjalid, millest muu hulgas nähtus, et MM, puudutatud isiku I tütar, väitis, et puudutatud isik I oli tema suhtes vägivalda rakendanud, millest tulenevalt oli ta käel hammustuse jälg ning silma all verevalum ja ühel korral hakanud ninast verd tulema (avalduse lisa 4: 20171106_175144; 20171106_175250). Samuti nähtus avaldaja poolt esitatud videost, kuidas puudutatud isik I, olles alkoholijoobes, suhtles oma tütrega, MM-ga, kellel tekkis selgelt hirm puudutatud isiku I suhtes (avalduse lisa 4: 20171101_200141). Puudutatud isik I väitis 24.04.2018.a kohtuistungil, et hammustused MM käel tekkisid müramise käigus ning nad kõik hammustavad üksteist müramise käigus. Samas väitis puudutatud isik I, et verevalum MM silma alla tekkis tõenäoliselt nutmisest ja silma nühkimisest ning puudutatud isik olevat ühe purgi õlut joonud sel päeval, kui ta lapsi magama pani ja küünarnukiga MM lõi. Puudutatud isik I esitas 09.01.2019.a menetlusdokumendis kriminaalmenetluse nr YYYYYYYYYYYYYY lõpetamise määruse, mille kohaselt lõpetati tema suhtes kriminaalmenetlus MM kui kannatanu suhtes. Kuigi puudutatud isiku I tegude suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei ole ringkonnakohus eeltoodu alusel veendunud, et puudutatud isiku II turvalisus ja huvid on täielikult tagatud puudutatud isiku I juures. Seega ei anna määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et hoopis puudutatud isik I on kohusetundlik ja sobiv vanem, alust maakohtu määrus tühistada ning avaldus jätta rahuldamata.
- Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuses esitatud teisi väiteid, milles puudutatud isik I heitis maakohtule ette menetluslikke eksimusi. Ringkonnakohus leiab, et 6
(9)Tsiviilasi nr 2-18-3471 puudutatud isiku I väiteid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning erineva lahendi tegemiseks.
§ 631
lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt teeb ringkonnakohus maakohtu lahendist erineva lahendi siis, kui maakohtu lahend põhineb õigusnormi rikkumisel või ringkonnakohtus arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha erinev lahend.
§ 631
lg 2 kohaselt on õigusnormi rikutud, kui materiaalõiguse või menetlusõiguse normi on ebaõigesti kohaldatud või kui õigusnorm on jäetud osaliselt või täielikult kohaldamata, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama. Ringkonnakohtule ei nähtu määruskaebuses esitatud väidetest, et maakohtu lahend tuleks tühistada ning teha sellest erinev lahend. Määruskaebuses väidab puudutatud isik I, et temal ei olnud võimalik tutvuda XXX lasteaia 16.05.2018.a vastusega. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Avaliku E-toimiku kohaselt oli nii puudutatud isikule I kui ka tema esindajale nähtav XXX lasteaia vastus alates 16.05.2018.a. Seega oli puudutatud isikul I võimalik nimetatud lasteaia vastusega tutvuda. Teiseks väidab puudutatud isik I, et esimese astme kohus jättis menetluse peatamata ning perelepitaja määramata. Ka nimetatud väide ei anna alust maakohtu määrust tühistada.
§ 561
lg 1 kohaselt peab kohus last puudutavas menetluses nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel.
§ 561
lg 2 kohaselt võib kohus last puudutava menetluse peatada, kui sellega ei kaasne lapse huvisid ohustavat viivitust ning kui asjaosalised on valmis laskma ennast kohtuväliselt nõustada või kui kohtu arvates on muul põhjusel väljavaateid asja lahendamiseks asjaosaliste kokkuleppel. Kuigi puudutatud isik I väitis, et nimetatud taotlus esitati 03.04.2018.a menetlusdokumendis, selgitab ringkonnakohus, et nimetatud kuupäevaga menetlusdokumenti toimikus ei ole. Puudutatud isik I esitas vastava taotluse 23.04.2018.a menetlusdokumendis. Ringkonnakohus selgitab, et
§ 561
lg 2 alusel menetluse peatamine ning kohtuvälisele nõustamisele suunamine on kohtu diskretsiooniotsustus. Kohus ei pea menetlust peatama olukorras, kui nähtub, et vanemad ei ole suutelised koostööd tegema ning menetluse peatamine tekitab ebavajalikku viivitust ega ole lapse huvides. Ringkonnakohtu hinnangul oli käesoleval juhul selge, et menetluse peatamine ning kohtuvälise nõustaja poole suunamine ei oleks andnud tulemust. Poolte tegudest ning menetlusdokumentides esitatud väidetest võib järeldada, et nii avaldaja kui ka puudutatud isik I ei suutnud omavahel koostööd teha. Avaldaja väitis avalduses, et puudutatud isik I on vägivaldne ning alkoholi liigtarvitaja. Esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebust esitades väitis seevastu puudutatud isik I, et avaldaja on vägivaldne. Mõlemad olid üksteise suhtes algatanud kriminaalmenetluse kriminaalasjades nr XXXXXXXXXXXX ja nr YYYYYYYYYYYYYY. Esialgse õiguskaitse määruse rakendamine ning lapse üleandmine pidi toimuma politsei kaasabil (t I kd lk 174-175). Menetluse jooksul pöördus puudutatud isik I ka ajakirjanduse poole, selle asemel, et omavahel ning diskreetselt puudutatud isikuga II seonduv läbi rääkida ning lahenduseni jõuda (t II kd lk 24). Ka avaldaja ja puudutatud isiku I kirjavahetusest ei nähtu kohtule, et pooled olid avatud koostööle ja leppimisele (t II kd lk 58-65). Samuti ei väljendu puudutatud isiku I lõplikes seisukohtadest koostöövalmidus ning valmisolek pöörduda kohtuvälise nõustaja poole. Vastupidiselt nähtub puudutatud isiku I 01.11.2018.a seisukohtadest, et avaldaja on tema hinnangul toime pannud lapseröövi, ei hoolitse lapse hügieeni ja väljanägemise eest. Seega tõendite ja väidete kogumist ei nähtu, et menetluse peatamine oleks olnud edukas ja asjaosalistel oli tahe ning valmisolek pöörduda kohtuvälise nõustaja poole. Kolmandaks väidab puudutatud isik I, et avalduses soovis avaldaja oma ema, AA, ülekuulamist, kuid kohus ei teinud antud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise osas määrust. Ringkonnakohtule ei nähtu, et AA ülekuulamata jätmine mõjutas kohtulahendi tulemust ning 7
(9)Tsiviilasi nr 2-18-3471 et tegemist oli menetlusliku rikkumisega, mis võiks kaasa tuua maakohtu lahendi tühistamise. Esiteks väitis puudutatud isik I ise maakohtu menetluses, et ta ei soovi AA ülekuulamist, paludes avaldaja vastav taotlus jätta rahuldamata, kuna AA on asjast huvitatud isik ja valetab kohtule (t I kd lk 185, lk 195). Teiseks oli avaldaja maakohtu menetluses juba esitanud AA ütlused, mis AA andis politseis, (t I kd lk 167-168) ning ütluste sisu oli teada. Nendele ütlustele vaidles puudutatud isik I ka 23.04.2018.a menetlusdokumendis vastu (t I kd lk 184). Väidetavate maakohtu menetluslike minetustega seonduvalt väidab puudutatud isik I samuti, et lapsele määratud esindaja esitas oma lõplikud seisukohad pärast selleks ettenähtud tähtaega. Ka nimetatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning erineva lahendi tegemiseks. Maakohus ei ole sellele arvamusele oma lahendis tuginenud ning nimetatud arvamus ei olnud asja lahendamisel määrava tähendusega. Seega ei nähtu ringkonnakohtule määruskaebuses esitatud väidetest, et maakohus rikkus menetlusreegleid, millest tulenevalt oleks alust maakohtu määrust tühistada. 12. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Harju Maakohtu määruse tühistamiseks ning teistsuguse lahendi tegemiseks. Menetluskulud 13. Järgnevalt hindab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seonduvat. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuses palub puudutatud isik I tühistada maakohtu lahendi, sh menetluskulude osas, ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust tühistada maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis maakohtu menetlusega seotud menetluskulud poolt endi kanda. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda
§ 172
lg-st 1 tulenevalt, kuna maakohtu hinnangul tehti lahend lapse huvides, mistõttu oli õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et
§ 172
lg 1 alusel menetluskulude poolte endi kanda jätmine on kohtu diskretsiooniotsustus ning kõrgema astme kohus saab seda muuta ainult siis, kui kohus ületas diskretsiooni piire. Ringkonnakohtule ei nähtu, et maakohus olek diskretsiooni piire ületanud. 14. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotuse määruskaebe menetluses.
§ 173
lg 1 alusel asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
§ 173
lg 2 alusel tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud kulud
§ 171
lg 1 alusel määruskaebuse esitaja, puudutatud isiku I, kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. Riigi õigusabi põhjendatud tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. 15. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude suuruse.
§ 174
lg 1 ls 1 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 23.01.2019.a esitas avaldaja menetluskulude nimekirja, milles palus puudutatud isikult I välja mõista avaldaja menetluskulud summas 375 eurot (sh käibemaks). Avaldajal tekkisid määruskaebuse menetlemisega ainult lepingulise esindaja menetluskulud.
§ 175
lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist 8
(9)Tsiviilasi nr 2-18-3471 menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Vastavalt menetluskulude nimekirjale oli avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot. Ringkonnakohus ei leia, et antud vaidluse puhul on lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot põhjendatud ja vajalik. Riigikohus senises praktikas on üldjuhul pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks 120 eurot koos või ilma käibemaksuta (vt RKTKm nr 3-2-1-115-13, p 25). Viidatud praktika kohaselt peavad esinema erilised asjaolud, millest tulenevalt saaks õigustada suuremat tunnitasu määra. Antud juhul ei esine erilisi asjaolusid, millest tulenevalt oleks põhjendatud ja vajalik tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta. Samal ajal ei esine ka asjaolusid, mis tingiksid tunnitasu alandamist alla 120 euro. Arvestades vaidluse keerukust ning mahtu, sh asjaolude mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude teiselt menetlusosaliselt välja mõistmise kontekstis 120 eurot põhjendatud ja vajalik tunnitasu. Viimaseks määrab ringkonnakohus kindlaks menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ja vajaliku aja. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avaldaja esindajal 30 minutit seisukohtade ja tõenditega tutvumisele ning kliendile e-kirja teel asjaolude selgitamisele. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud menetlustoiming ja sellele kulunud aeg 30 minutit oli põhjendatud ja vajalik, arvestades määruskaebuses esitatud erinevate väidete arvu ning määruskaebuse mahtu. Samuti leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ja vajalik oli ajakulu kliendiga nõupidamisele 25 minutit. Kliendiga nõupidamine on vajalik selleks, et selgitada kliendile menetluslikku situatsiooni ning millised tagajärjed võivad kliendile määruskaebuse menetlusest tuleneda. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik menetluskulu seisukoha koostamisele määruskaebusele 1 tund ja 10 minutit, arvestades seisukoha mahtu (5 lk). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik menetlustoimingutele kulunud aeg 2 tundi ja 5 minutit (30 min + 25 min + 1 h ja 10 min = 2 h ja 5 min = 2,008 h). Arvestades, et põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja tunnitasu oli 120 eurot (ilma käibemaksuta), moodustavad menetluskulud kokku 241 eurot (120 eurot/h × 2,008 h = 241 eurot). Kuna avaldaja esitas
§ 174lg-st 10 tuleneva kinnituse, lisandub menetluskuludele ka käibemaks 20%.
Koos käibemaksuga moodustavad menetluskulud 289,20 eurot (241 × 1,2 = 289,20 eurot). Järelikult tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista avaldaja menetluskulud summas 289,20 eurot. Tulenevalt avaldaja
§ 177
lg 4 alusel esitatud taotlusest, tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)