2-17-9502 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-9502 Otsuse avalikult teatavaks 14. märts 2019 kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakohus Koht

§ 127lg-le 1 veeavarii eelse olukorra taastamiseks.

Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kostja korteri xxx omanikuna ei taganud KOS § 11 lg 1 p 1 järgi oma vara korrasolekut ning seetõttu tekitati kahju teise korteriomaniku varale. Purunenud pehme ühendusvoolik asus korteris nr xxx ning kuulus kostja korteriomandi reaalosa hulka. Hageja tugineb

§ 492lg 1 ja palub kostjalt välja mõista 14 915, 15 eurot.

Menetluskulud jätta kostja kanda. II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD 3. Kostja hagi ei tunnista. Kostja korteris olevad ühendusvoolikud olid korras. Hageja ei ole oma väite tõendamiseks tõendeid esitanud. Kostja ei ole teostanud mingit tegevust mis oleks veekahju tekitanud. Kostja korteris lõhkes kuumaveevoolik selle tõttu, et xxx AS teostas hooldustöid ning vesi oli 12.07.2016 ajavahemikul 09.00-19.00 välja lülitatud. Vee sisse lülitamisest korteriühistu elanikke ei teavitanud. Vara ülevaatuse aktist nähtub, et voolik lõhkes surve tõttu, mis sisse lülitamisel oli liiga suur. Kostja ei saanud kuidagi vee sisse lülitamise eest vastutada ja ei olnud ootamatust vee sisse lülitamisest teadlik. Seega ei ole kostja oma kohustusi rikkunud ja

§ 127lg 1 järgi puudub kostja tegevuse ja kahju vahel põhjuslik seos.

4. Veeavarii toimus 12.07.2016, kuid hageja koostas vaatlusakti ja tegi fotod alles 25.07.2016, so. kaks nädalat hiljem. Seega võis kahju olla tekitatud ka mõne muu juhtumiga. Kostjat kahju hindamise juurde ei kutsustud ja kostja ei saanud oma seisukohta kahju ja remondikulude osas väljendada. 38 m2 korteri remondi jaoks tasutud 14 915, 15 eurot ei saa lugeda mõistlikeks kuludeks

§ 132lg 3 järgi.

Elamu on ehitatud 1973 aastal, mingeid renoveerimistöid on küll tehtud, kuid hagist ei nähtu milliseid töid on tehtud ja millal. Seega saaks arvestada ka korteri kulumisastet. Hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. III KOHTUISTUNG

1. Pooled jäid oma kirjalike seisukohtade juurde. Hageja on kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud, valides kolmest hinnapakkumisest kõige soodsama. Teistes korterites olevad voolikud ei lõhkenud. Selliste painduvate voolikute eluiga on lühike. Kostja ei ole taganud oma korteri korrasolekut. Kostja leiab, et voolik lõhkes hüdrolöögi, mitte tema tegevusetuse tõttu. KÜ juhatus ei teatanud elanikele vee sisse lülitamisest ja tegi seda ise, ehkki seda peaks tegema oma ala spetsialist. Vesi lülitati sisse kell 19.00 ja alumise korteri omanik tuli koju kell 22.
2. Tuline vesi voolas kolm tundi. Kostja oli sellel ajal xxx. Kostja vahetas voolikud ise 2014 juunis. 2 2-17-9502 IV KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja korteris asukohaga xxx xxx lõhkes painduv sooja vee voolik ning korter xxx oli kindlustatud hageja juures, kindlustusjuhtum toimus, hageja hüvitas kindlustatud korteri omanikule selle remondi tõttu tekkinud kulud (kahju) (tl. 118) ning et need kulud kuuluvad korteriomanikule hüvitatava kahju hulka. Kuna hageja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju 14 915, 15 eurot, läks selles ulatuses kindlustusandjale (hagejale)

§ 492lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu üle.

Korteris asuv painduv sooja vee voolik, mis on ühendatud sooja vee torustikuga kuulub korteriomandi reaalosa koosseisu, kuna seda saab kasutada, muuta ja eraldada korteriomanike ühiskasutuses olevat torustikku kahjustamata. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist

§-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel (RKTKo 3-2-1-129-13 p 22). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostjast korteriomanikul oli ja on, kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 11 lg 1 p 1 ja kehtiva KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustus tagada korteriomandi reaalosa korrasolek. See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt korteris asuvate tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh nende purunemist ja lekkeid.

1. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja ei taganud oma korteriomandi reaalosa kasutamist selliselt, et sellega ei kahjustataks teisi korteriomanikke (kostja ei jälginud painduva veevooliku seisukorda). Kostja leiab, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud, kuna painduv voolik purunes selle tõttu, et vee sisse lülitamisel oli surve suurem. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma väite tõendamiseks tõendeid esitanud. Toimiku materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et vooliku purunemise põhjuseks oli liigne veesurve. Seda kinnitab ka asjaolu, et üheski teises korteris painduvad voolikud ei rebenenud, nagu märgib ka hageja. Kostjal on kohustus tagada korteriomandi korrasolek ka ajal kui korteri omanik korteris ei viibi (kostja sõnul viibis ta xxx) või korterit kasutavad kolmandad isikud. Sellega rikkus kostja sündmuse toimumise ajal kehtinud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Samuti rikkus kostja KOS §-st 10 lg 1, 12 lg 3 ja 15 lg 5 ja ka AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi kahjustamata. Kohus leiab, et kui kostja oleks taganud rebenenud vooliku korrasoleku, või siis olnud sündmuse toimumise ajal kohal, ei oleks alumiste korterite omanikele veekahju tekkinud.
2. Samuti on veeavarii tekkimist korteris võimalik vältida selliselt, et paigaldada korterisse sisenevatele torustikele sulgurid (kraanid) juhul kui neid olemas ei ole, mis võimaldab vee juurdevoolu korterisse sulgeda, sh. ajal kui korteriomanik viibib eemal. Kostja on väitnud, et KÜ ei tohtinud ise vett sisse lülitada ja seda peab tegema oma ala spetsialist, kuid pole välja toonud kust selline nõue tuleneb. Lisaks pole võimalik olukord, kus vee sisse lülitamist terve piirkonna kõigis majades teostavad spetsialistid. Kokkuvõttes leiab kohus, et kui kostja korteris ei oleks kuuma vee voolik lõhkenud, ei oleks kahjujuhtumit toimunud (

§ 127lg 4).

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja hüvitas kindlustatud korteri omanikule selle remondi tõttu tekkinud kulud (kahju) ning et need kulud kuuluvad

§ 132lg 3 alusel korteriomanikule hüvitatava kahju hulka.

Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kindlustatud korteri omanikule korteri taastamisest tekkinud kulud ei oleks hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga

§ 127lg 2 mõttes.

Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (RKTKo 3-2-1-129-13 p 34). 3 2-17-9502 9. Kahju hüvitise suuruse osas on kostja sisuliselt leidnud, et kahjusaaja on asetatud tunduvalt paremasse olukorda kui ta oli enne kahju tekkimist. Hageja väitel sai kahjustada terve korter ja hageja on hüvitanud ainult kahju, mis oli korteri taastamiseks vajalik.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine.

§ 132

lg 3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kahjustatud korteri omanik oleks kahjuhüvitise arvelt teinud liigseid remonditöid. Toimiku materjalides olevast kahjustatud korteri vaatlusaktist (tl. 120) ja hinnapakkumisest (tl. 21) ei tulene, et kahjustatud korteris oleks tehtud remonditöid suuremas ulatuses kui oli vajalik korteris endise olukorra taastamiseks. Tähtsust ei oma kostja väide, et hageja koostas vaatlusakti ja tegi fotod kaks nädalat peale kahjujuhtumi toimumist, korterelamu ehitusaasta ja renoveerimistööd. Kahju hüvitise suuruse osas on kostja saanud oma seisukohad ja vastuväited esitada kohtumenetluse jooksul. 10. Kostja on leidnud, et arvestada oleks tulnud ka korteri kulumisastet. Riigikohus on selgitanud, et kui

§-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis

§ 132mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist.

Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (RKTKo 3-2-1-121-08 p 15). Kohtu hinnangul ei ole kannatanul objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn. pealesunnitud rikastumine), st. kahjustatud korteri omanik ei saa ära hoida korteri taastamise käigus uute materjalide paigaldamist ja uue siseviimistluse teostamist. Vastasel korral poleks kindlustusandjal üldse võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks

§ 132

eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine.

§ 132eesmärgiks ei ole vara väärtuse säilitamine.

Kolmandate isikute tehtud maksed, mis tehakse lepingust või seadusest tuleneva kohustuse alusel, sh. kahjustatud isiku poolt sõlmitud kahjukindlustuse hüvitis, ei kuulu üldjuhul kasuna kahjuhüvitisest mahaarvamisele. Kahjukindlustuse eesmärk ei ole mitte kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse vähendamine, vaid kahju saanud isikule asja parandamise kulude hüvitamine. 11. Nõustuda ei saa kostja vastuväitega, et teostatud remonditööd sellises ulatuses polnud vajalikud ja põhjendatud, st. hageja on neid arvestanud ebamõistlikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et remonttööde maht ja kulutuste suurus olid mõistlikult võttes paratamatud. Korteri kahjustused on fikseeritud toimiku materjalides olevas korteri vaatluse aktis (tl. 5, 120) ning hageja on mitmest hinnapakkumisest (tl. 115, 116) valinud soodsama (tl. 21). Samas ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt. Seda saanuks kostja tõendada, esitades kohtule samade remonttööde hinnapakkumised teistelt ettevõtetelt. Tulenevalt

§ 132

eesmärgist, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust kostja väide, korteri suuruse osas. Kokkuvõttes ei anna kostja vastuväited hüvitise vähendamiseks alust ja hagi tuleb rahuldada. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjalt 14 915, 15 eurot, mis on ka hagi hinnaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4 2-17-9502 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 650 eurot ning sõidukulu 19,25 eurot 22.01.2019 istungile ja 17,35 eurot 20.02.2019 istungile. Riigikohus on selgitanud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus (RKTKm 3-2-1-64-13 p 13). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv 650 eurot ja sõidukulu 36, 60 eurot (19,25+17,35), kokku 686, 60 eurot. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5