2-19-3229 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Andres Suik 05.04.2019, Tallinn 2-19-3

§ 468lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust. Kohtu selgitused  25.03.2019 vastuses hagile (digiallkirjastatud vastus 04.04.2019) võttis kostja hagi õigeks, tunnistades tema vastu esitatud nõuet. Kuna kostja võttis kohtule esitatud avalduses hagejate nõude õigeks, siis vastavalt

§ 440lg-le 1 rahuldab kohus hagi.

 Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3), välja arvatud menetluskulude jaotust ja väljamõistmist puudutavas osas.



§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on 03.04.2019 e-kirjas märkinud, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning on nõus tasuma hagejale lisaks võlgnevusele ka ½ riigilõivust, sest hagi esitamine oli tema tegevusest tingitud. Hageja märkis 03.04.2019 e-kirjas, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, kui kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt muuhulgas välja ka ½ riigilõivust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt

§ 162lg-st 1 kostja kanda.

 Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning kohus leiab, et

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja poolt menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 eurot. Kuna hageja soovib õigeksvõtul põhineva otsuse korral kostjalt menetluskuluna ½ riigilõivu väljamõistmist, siis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista riigilõivust 225 eurot pool ehk 112,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.  Kohus selgitab, et käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 1).

 Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.  Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. 2