Obsah (9)

§ 62§ 444§ 173§ 174§ 162§ 163§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-1210

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 13.08.2018 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, mida täpsustas 20.08.
2. Harju Maakohus võttis hagi 10.09.2018 määrusega menetlusse. Nõude aluseks on 28.07.2018 poolte vahel sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 8 576,87 eurot, intressi 26,68 eurot ja edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist 1 090 eurot (s.o riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 540 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
3. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte läbi tööandja Xxxx OÜ 17.10.2018 isiklikult allkirja vastu (väljastusteatele märgitud kostja aadress xxxx 11711). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (06.11.2018) ega käesoleva ajani hagile vastanud.
4. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada ka osaliselt. Põhinõue
5. Hagiavalduse kohaselt on hageja põhinõue 8 576,87 eurot. Kohtule esitatud võlatunnistuse kohaselt (p 1 ja p 2) koosneb see majandamiskulude eest tasumata arvetest summas 4 643,26 eurot ja viivisest 3 879,17 eurot. See teeb kokku 8 522,43 eurot, mitte 8 576,87 eurot. Hageja on hagis 2 toonud esile, et kostja ei ole ühtegi makset tasunud. Seega on hageja põhinõue põhjendatud vaid 8 522,43 euro ulatuses. Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud, miks ta nõuab kostjalt suurema summa tasumist. Viivis
6. Hageja arvutab edasiulatuvat viivist summalt 8 576,87 eurot, st hageja arvestab viivist ka juba sissenõutavaks muutunud viiviselt.
7. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14 p-s 16 leidnud, et VÕS § 113 lg 6 piirab võlausaldaja õigust nõuda viivist nii intressilt kui ka viiviselt ehk viivitusintressilt (vt ka nt Riigikohtu
8. jaanuari
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-11, p 11). Seadus ei keela aga arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt intressi. Kui võlgnik satub kohustuste täitmisega uuesti viivitusse, siis keelab VÕS § 113 lg 6 sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvestamise. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12 tehtud otsuse p-s 31 leidnud, et viivise võimalikku arvutamist peab kohus kontrollima õiguse kohaldamise küsimusena omal algatusel, sõltumata kostja vastuväidetest.
10. Tulenevalt eeltoodust saab kohus rahuldada hageja nõude edasiulatuva viivise osas vaid põhivõlgnevuse summalt, milleks on 4 643,26 eurot. Intress
11. Kuna hageja on arvestanud intressi summalt 8 576,87 eurot ning kohus tuvastas, et see summa ei ole põhjendatud, siis saab hageja nõuda intressi vaid summalt 8 522,43 eurot.
12. Samuti juhib kohus tähelepanu, et
13. aastal on aastas 365 päeva. Pooled ei ole võlatunnistuses eraldi leppinud kokku, et kohaldavad aastas arvestuseks 360 päeva.
14. Intress perioodi eest 28.07.2018-10.08.2018 (14 päeva) on 26,15 eurot (8522,43/365x14x8%). Menetluskulud
15. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

12.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 13. Kohus leiab, et kuna hagi kuulub siiski rahuldamisele enamus osas, siis ei ole põhjendatud kulude jaotamine selliselt, et kostja kanda jääb vaid paar protsenti menetluskuludest. Sisuliselt rahuldab kohus hagi ja seega kohaldab kohus kulude jaotuse määramisel

§ 162lg-t 1.

14.

§ 138

lg 2, § 139, § 143 p 4, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja ka õigusabikulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samas ei ole kohtu hinnangul hageja õigusabikulud summas 540 eurot täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi esindaja järgmised toimingud: kohtumine kliendiga, probleemi väljaselgitamine, positsiooni kujundamine, kliendiga kooskõlastamine, kliendilt andmete saamine, tõendite komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja esitamine, riigilõivu tasumise korraldamine. Arvestades hagiavalduse sisu, hageja nõuet, hagile lisatud tõendeid ja esindaja kvalifikatsiooni on põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses 1,5 tundi. Kokku on lepingulise esindaja kulud põhjendatud 270 euro (1,5x180) ulatuses. Kohus märgib, et riigilõivu 3 tasumise korraldamine ei ole kvalifitseeritud õigusteadmisi nõudev tegevus ning selleks ei ole õigusteenuse ostmine vältimatu. Sellise kulu tekkimist ei ole kostjal võimalik ka ette näha. 15.

§ 177lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja viivise menetluskuludelt.

16.

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4