) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1) Hageja on kostja vastu esitanud hagi, milles palub kohtul kostjalt välja mõista 09.03.2013 üürilepingust tulenev põhivõlgnevus 1776,80 eurot, intressid 144 eurot ja viivis 1776,80 eurot (tl 28-30, 38, 90-92, 122-124, 165-167). 2) Kostja üüris alates 2009 hagejalt kahetoalist korterit Tallinnas, aadressil XXX. Poolte vahel oli ka varasemalt sõlmitud üürileping, kuid uus üürileping sõlmiti 09.03.2013 kehtivusega kuni 08.03.
) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning
lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
lg 1 alusel kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama sätte lõike 2 alusel ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus on 31.05.2017 (tl 40-41) ja 19.09.2017 (tl 93) kohtumäärustes ning kohtuistungil (tl 118-120) selgitanud menetlusosalistele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 15) Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle, mille kohus loeb
lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: Hageja (üürileandja) ja kostja (üürnik) sõlmisid 09.03.2013 tähtajalise üürilepingu kehtivusega kuni 08.03.2014, mille kohaselt üüris kostja hagejalt Tallinnas, XXX asuvat korterit (tl 33). Üürileping lõppes kostjapoolse ülesütlemisega 2013 oktoobris. Hageja ja kostja vahel allkirjastati 15.10.2013 kokkulepe, mille kohaselt on kostjal kohustus hagejale tasuda 14 kuu jooksul üürisuhtest tulenev põhivõlgnevus 2250,80 eurot ja intress 180 eurot, so kokku 2430,80 eurot (tl 32, 81). 16) Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, kas kostjal on 15.10.2013 võlatunnistusest tulenev võlg hageja ees või on see lõppenud. 17) Esmalt hindab kohus, kas 15.10.2013 kokkulepe on käsitletav võlatunnistusena VÕS § 30 tähenduses. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Hageja ja kostja hinnangul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistuse sõnastusest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud kokkulepe üürivõlgnevuse kustutamiseks. Kohus, hinnates kokkuleppe sõnastust, selle andmise eesmärki ja põhjust, leiab, et 15.10.2013 kokkulepe on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena, mille eesmärk ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes kinnitada olemasolevat hageja ja kostjavahelisest üürisuhtest tulenevat kohustust. 18) Deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine selle ülekandmisega võlgnikule (kostjale). Kostja peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Samas, kui hageja tugineb võlatunnistuse kehtivale andmisele, peab hageja võlausaldajana seda võlgniku (kostja) vastuväitel ka tõendama (vt RKL 3-2-1-634 16, p 10). Deklaratiivne võlatunnistus on aktsessoorne, st kehtivussõltuvuses aluseks olevast põhikohustusest. Deklaratiivse võlatunnistuse andmisel on kaks peamist tagajärge: 1) tegemist on tõendamiskoormise ümberpööramisega, st võlausaldajal (hagejal) ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning kostja võlgnikuna peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga; 2) võlgnik on loobunud võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (vt RKL 3-2-1-103-16, p 20). Deklaratiivne võlatunnistus katkestab aegumise TsÜS 158 alusel (vt RKL 3-2-1-63-08, p 15; 3-2-1-103-16, p 26). Seega peab kohustusest vabanemiseks ja võlausaldaja hagi rahuldamata jätmiseks kostja tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või et see on lõppenud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-125-15, p 13). 19) Hageja on nii hagis (tl 28-30) kui 15.11.2017 toimunud kohtuistungil (tl 118-120) kinnitanud, et hageja nõue tuleneb pooltevahelisest 09.03.2013 sõlmitud üürilepingust, kuna kostja ei tasunud üüri eest ning seda võlgnevust on kostja 15.10.2013 võlakirjaga kinnitanud. Seega ei saa hageja nõude kujunemisel võtta aluseks
Kohus jätab arvestamata järgmised tõendid, mis ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust: orderid, arved (tl 78-80, 100, 129-141, 168-177, 184-185); e-kiri (tl 82-83); fotod (tl 84-85); PPA vastus (tl 86); sõnumid (tl 103-104); 18.02.2013 kinnitus (tl 178); tabel (tl 179), 27) Hagi hind käesolevas asjas on
Menetluskulude jaotus 28)
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 6 29)
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 30) Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. 31)
lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas
32) Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja esindaja osutas õigusabiteenust hinnaga 100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) ning kostja esindajal on kulunud õigusabi toiminguteks aega kokku 13 tundi, kogusummas 1300 eurot (käibemaksuta) (tl 114-117, 142-148, 188-195). 33) Hageja on esitanud kostja menetluskuludele vastuväite (tl 214-216). 34)
lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Kostja esindaja on kohtule esitanud enda haridust tõendava dokumendi ning Eesti ENIC/NARIC Keskuse (akadeemilise tunnustamise infokeskuse) tõendi selle kohta, et nimetatud diplomiga kostja esindajale antud haridus vastab
35) Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga kostjale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja menetluskulude põhjendatusele tervikuna. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu, keerukust, menetluse kestvust maakohtus ning toimunud kohtuistungit, leiab kohus, et kostja esindaja õigusabi teostamisele kulunud ajast on põhjendatud kogu ajamaht 13 tundi. Kostja on esitanud kohtule neli menetlusdokumenti (tl 66-68, 97-99, 126-128, 182-183), mis on tingitud eelkõige sellest, et hageja on korduvalt oma nõude kujunemis selgitanud ja täpsustanud, samuti on kostja esindaja osalenud kohtuistungil. Riigikohus on 13.11.2013 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja 7 vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Kostja mitteadvokaadist esindaja tunnitasumäär on olnud 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja võib kostja esindaja märgitud tunnitasu suurust 100 eurot pidada põhjendatuks ja mõistlikuks tunnitasu suuruseks. Kohus leiab, et kogu hageja esindamisega seotud õigusabikulud summas 1300 eurot on põhjendatud ja vajalikud kulud. 36) Hageja on esitanud menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu kogusummas 325 eurot (tl 31, 46) ja õigusabile on kulunud 1673 eurot, seega hageja menetluskulu on kokku 1998 eurot (tl 42-50, 105-112, 196-213). Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad aga kõik menetluskulud hageja kanda, mistõttu kohus ei hinda hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ega määra hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.