Obsah (6)

§ 96§ 97§ 100§ 101§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-6925 Tsiviilasi P R ja G D

§ 96

alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

3

§ 100

lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (

§ 101lg 1), mis on 2018.

aastal 250 eurot kuus. Elatise ulatuse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse vajadusi ja tavapärast elulaadi (

§ 99

) ning vanemate varalist seisundit (

§ 102

ja § 105 lg 3).

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

1. Kohtule esitatud sünnitunnistustega on tõendamist leidnud, et K K ja A R on ühised alaealised lapsed P R (hageja 1), sündinud XXX ja G D R (hageja 2) sündinud XXX (tl 1213). Kohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et vaidlus puudub asjaolu üle, et laste põhielukoht on hagejate seadusliku esindaja K K elukohas. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on vaidlus selles, kelle juures ja kui palju ühes kuus lapsed elavad. Kohus on pooltele 6.06.2018 määrusega selgitanud menetluslikku olukorda ning poolte tõendamiskohustust (tl 25-26). Samuti selgitas kohus pooltele 11.10.2018 toimunud eelistungil tõendmiskoormist.
2. Esmalt käsitleb kohus hageja 1 nõuet. Hageja 1 nõuab kostjalt miinimumelatise tasumist alates hagi esitamisest, so on alates 3.05.
3. Kostja on menetluses 22.05.2018 esitanud vastuväite, et hageja 1 viibib osa ajast isa juures ning sel ajal kannab laste isa hageja 1 vajaduste rahuldamiseks kulusid. 11.10.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil selgitas kostja, et suvel oli tütar 77% kostja juures. Tütar on viibinud alates septembrist kostjaga 100% ajast (tl 37). 4.12.2018 seisukohas märgib kostja, et P R elab alates juunist 2018 alaliselt isa juures ja novembri alguses 2018 kolis laste ema oma esindaja elukohta ning tütar jääb elama isa juurde.
4. Riigikohus on märkinud, et asjaolu, et lahusolev vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures ( vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-165-13, p 12 ning määrus nr 3-2-1-177-16, p 11). Samuti on Riigikohus märkinud, et kui elatise nõue esitatakse küll miinimumsuuruses, kuid eeldusel, et laps elab osa aega kohustatud vanema juures, ei ole tegemist tavapärase miinimumelatise nõudega ning sellise nõude puhul tuleb kohtul juhtida menetlusosaliste tähelepanu vajadusele tõendada lapse ülalpidamiskulude suurus (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-56-15, p 12). Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud oma väidet, et hagejate elukoht on ema juures ja ta kannab sel ajal kõik laste ülalpidamiskulud. Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-18-447 toimunud 29.05.2018 toimunud kohtuistungil antud kostja kinnitus, et “Selle üle vaidlust ei ole, et laste igakordne viibimiskoht on ema elukoht“, ei tõenda seda, et hagi esitamisel 3.05.2018 ja käesoleval ajal oleks laste põhielukoht ema juures. Kohtule tsiviilasja nr 2-18-4447 30.05.2018 kompromissi kinnitavast kohtumäärusest nähtub, et vanemad on kokku leppinud jätkata ühist hooldusõigust ühiste alaealiste laste P R ja G D R osas ja kasvatada lapsi koos. Vanematel säilib ühine hooldusõigus (tl 40-41). Samuti väitis hagejate esindaja 11.10.2018 toimunud istungil, et laste lepinguline esindaja möönab, et 1-toalises on kolmekesi kitsas. XX-aastane on peaaegu täiskasvanu, ta vajabki privaatsust, kostja juures on tal oma tuba. Muidugi ta tahab seal olla aga see pilt võib muutuda (tl 32 pöördel). Seega hagejate esindaja ei vaidlusta, et tütar viibis suurema osa ajast alates hagi esitamisest kostja juures. Samuti ei lükanud hagejate esindaja kohtuistungil ümber kostja väidet, et laste ema on oma esindajaga intiimsuhetes ning ka hagejate ema elukorraldus võib sellest tulenevalt muutuda. Samuti ei ole hagejad vaidlustanud kostja väidet, et hagejate esindaja kolis elama oma lepingulise esindaja juurde ja tütar ei soovinud koos emaga kolida. Seega asub kohus seisukohal, et tütar elas alates hagi esitamisest osaliselt ja elab alates suvest täielikult isa juures.
5. Kohus selgitas 6.06.2018 määrusega, et tulenevalt Riigikohtu selgitustest, tuleb eeldada, et kostja täidab ülalpidamiskohustust vahetult ajal, mil hagejad viibivad kostja juures. Kostja väidete järgi veedavad hagejad kostja juures ligi pool igast kuust. Seega eeldab kohus, et 4 kostja täidab sellel ajal vahetult hagejate ülalpidamiskohustust. Hagejate seaduslikul esindaja on võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil hagejad viibivad kostja juures, peab ka tema laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (tl 25 pöördel). Samuti selgitas kohus kohtuistungil, et kummalgi vanemal tuleb välja tuua kulud laste vajaduste rahuldamise kohta ja esitada tõendid (tl 32 pöördel). Kohus leiab, et kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on hageja 1 osas vahetult ülalpidamiskulusid kandud. (ostnud hagejale 1 riideid, toitu) (tl 59-74). Hagejate seaduslik esindaja aga seevastu ei ole tõendanud, et ajal, mil hageja 1 viibib kostja juures, peab ka tema kostja 1 igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Ka kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõttetest ei nähtu, et hageja on alates hagi esitamisest teinud kostja 1 suhtes kulutusi hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (tl 50-51). Seega asub kohus seisukohale, et kostja täitis alates 03.05.2018 hageja 1 ülalpidamiskohustust vahetult kui hageja oli osa ajast isa juures ning kuna käesoleval ajal (alates juunist 2018) elab hageja 1 alaliselt isa juures, siis elatis kostjalt välja mõistmisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja 1 nõue kostja suhtes jätta täielikult rahuldamata.
6. Järgnevalt analüüsib kohus hageja 2 nõuet. Hageja 2 nõuab kostjalt samuti miinimumelatise tasumist alates hagi esitamisest, so on alates 3.05.
7. Kostja on menetluses 22.05.2018 esitanud vastuväite, et hageja 2 viibib osa ajast isa juures ning sel ajal kannab laste isa hageja 2 vajaduste rahuldamiseks kulusid. 11.10.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil selgitas kostja, et suvel oli poeg 64% kostja juures. Septembris seis natuke muutus. Poeg oli septembris isa juures 30% ajast ja ema juures 70% asjast. Oktoobris oli poeg kostjaga 36% ajast, ema juures oli poeg 64% ajast. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja 2 põhielukoht on ema juures. Kohtule tsiviilasja nr 2-18-4447 30.05.2018 kompromissi kinnitavast kohtumäärusest nähtub, et vanemad on kokku leppinud jätkata ühist hooldusõigust ühiste alaealiste laste P R ja G D R osas ja kasvatada lapsi koos. Vanematel säilib ühine hooldusõigus (tl 40-41). Kohus leiab, et hagejate seaduslik esindaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja 2 viibib olulist osa ajast isa juures. Kohus asub seisukohale, et hageja 2 on aasta lõikes umbes igakuiselt 30% ajast isa juures.
8. Riigikohus on märkinud, et asjaolu, et lahusolev vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-165-13, p 12 ning määrus nr 3-2-1-177-16, p 11). Samuti on Riigikohus märkinud, et kui elatise nõue esitatakse küll miinimumsuuruses, kuid eeldusel, et laps elab osa aega kohustatud vanema juures, ei ole tegemist tavapärase miinimumelatise nõudega ning sellise nõude puhul tuleb kohtul juhtida menetlusosaliste tähelepanu vajadusele tõendada lapse ülalpidamiskulude suurus (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-56-15, p 12). Kohus leiab, et hageja 2 ei ole tõendanud, et hagejate ema kannab hoolimata sellest, et hageja 2 viibib osa ajast isa juures, sel ajal kõik hageja 2 ülalpidamiskulud. Kohus selgitas, et seega eeldab kohus, et kostja täidab sellel ajal, kui lapsed on tema juures, vahetult hagejate ülalpidamiskohustust. Hagejate seaduslikul esindaja on võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil hagejad viibivad kostja juures, peab ka tema laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (tl 25 pöördel). Samuti selgitas kohus kohtuistungil, et kummalgi vanemal tuleb välja tuua kulud laste vajaduste rahuldamise kohta ja esitada tõendid (tl 32 pöördel). Kohus leiab, et kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on hageja 2 osas vahetult ülalpidamiskulusid kandud (ostnud hagejale 2 riideid, toitu) (59-76). Hagejate seaduslik esindaja aga seevastu ei ole tõendanud, et ajal, mil hageja 2 viibib kostja juures, peab ka tema kostja 2 igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Ka kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõttetest ei nähtu, et hageja on alates hagi esitamisest teinud kostja 2 suhtes kulutusi hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks hagejate ema poolt märgitud summas (tl 50-51). Seega asub kohus seisukohale, et kostja täitis alates 03.05.2018 hageja 2 ülalpidamiskohustust vahetult kui hageja oli osa ajast (u 30%) isa juures. 5
9. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kumbki pool tõendanud hageja 2 vajaduste suurust märgitud ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1160-12, p 17). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb arvestada hageja 2 igakuiste vajaduste suuruseks kahekordne elatise miinimummäär, so käesoleval ajal 500 eurot.
10. Järgnevalt teeb kohus selgeks hagejate vanemate varalise seisundi, sh kostja võimalused elatist tasuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
11. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt.
12. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub kinnistu XXX (tl 52). Nimetatud kinnistule on seatud keelumärge. Hagejate seaduslik esindaja töötas lasteaias ning sai töötasu 755,78 eurot kuus (tl 44). Hagejate seaduslikule esindajale makstakse iga kuu peretoetust 110 eurot kuus. 29.10.2018 esitas hagejate seaduslik esindaja avalduse Töötukassasse töötuna arvele võtmiseks (tl 46). EMTA teatise kohaselt on hagejate seaduslikule esindajale tehtud perioodil 1.05.2018 kuni 31.10.2018 väljamakseid summas 4 661,40 eurot (tl 88-89). Kostjale kuulub kinnisasi asukohaga XXX. Samuti kuuluvad kostjale järgmised äriühingud: OÜ A K K , OÜ T , OÜ K ja OÜ D . Kostja arveldusarved S AS-is ja AS-is S P on arestitud (tl 91,92 ja 9698). EMTA teatise kohaselt on kostjale tehtud perioodil 1.05.2018 kuni 31.10.2018 väljamakseid summas 1 960 eurot (tl 86-87). Kohtu hinnangul ei ole ühe vanema varaline seisund teise omast sedavõrd parem ning tuleb eeldada, et mõlemad vanemad saavad panusta hageja 2 ülalpidamisse.
13. Kostja tugines 11.10.2018 toimunud istungil asjaolule, et hagejate igakuised vajadused tuleks katta 55 euro ulatuses riikliku lastetoetuse arvel. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 märkinud, et

-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja 2 elatise vähendamiseks alla miinimumi peretoetuse arvelt ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Kostjal on võimalik anda kostjale 2 ülalpidamist. Kostja ei ole esitanud menetluses vastuväidet, et tal ei ole piisavalt vara elatise tasumiseks. Kostja ainus vastuväide on, et hageja 2 on osalise aja igakuiselt kostja juures. Seega asub kohus seisukohale, et kostjal on võimalik täita hageja 2 igakuist ülalpidamiskohustust 70% ulatuses igakuiselt muutuva suurusena poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval ajal 175 eurot) alates 3.05.2018 kuni G D R täisealiseks saamiseni, so kuni XXX. 6 23. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. G D välja mõistetud igakuine elatis tuleb tasuda

§ 100

lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks P R arveldusarvele nr XXX, selgitusega „G D elatis“. Samuti on Riigikohus märkinud, et

§ 100

lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 13.5). MENETLUSKULUD

1. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist on igati põhjendatud ja mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele esindajatel kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 2-16-135, p 14). Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis menetluskulud osaliselt poolte endi kanda ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
3. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 7