4-18-5933/5

Väärteoasi nr.4-18-5933 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Vaidlustatud lahend 17.01.2019.a. Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse varavastaste süütegude grupi 29.10.2018.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,18,005397 Kaebuse esitanud isik Robert Iskenderov, isikukood: 36011130214, elukoht xxxx Kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses Menetlustoiming LÕPPOSA Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse varavastaste süütegude grupi 29.10.2018.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,18,005397 ning lõpetada väärteomenetlus Robert Iskenderovi suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Robert Iskenderovi kaebus rahuldada. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse varavastaste süütegude grupi xxxx M V 29.10.2018.a koostas väärteoasjas nr 2315,18,005397 otsuse Robert Iskenderovi suhtes. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 04.10.2018 kell 18:37 aadressil xxxx, asuvas kaupluses Xxxx kaalus liha ja varalise kasu saamise eesmärgil sisestas kaubale odavama kauba, sibula, kleebise, tekitades sellega kauplusele kahju 2 18,69 eurot. Tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel. Nii väärteoprotokolli kui väärteootsuse kohaselt rikkus Robert Iskenderov sellise tegevusega KarS § 213 lg 1 nõudeid. Võttes arvesse eelpool märgitut, määras kohtuväline menetleja Robert Iskenderovile KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemis eest rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, s.o. 60.- eurot. Poolte seisukohad: Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu või alternatiivselt menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kaebaja lepinguline esindaja leiab, et väärteoprotokolli teokirjeldus ei vasta nõuetele, väärteoprotokoll sisaldab vastuolulisi andmeid, menetlusaluse isikule etteheidetavas teos puudub KarS § 213 lg 1 objektiivne kui ka subjektiivne koosseis ning kohtuväline menetleja ei ole arvestanud isikule karistust määrates isiku väikest süüd ja kehtiva karistuse puudumist. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega, on seisukohal, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse motiivid: Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nii kaebuse esitaja kui ka kohtuväline menetleja on avaldanud, et nõustutakse asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Robert Iskenderov on kohtuvälise menetleja poolt karistatud KarS § 218 lg 2 – 25 lg 2 alusel. Väärteoprotokollis on menetlusalusele isikule ette heidetud järgmist: 04.10.2018 kell 18:37 aadressil xxxx, asuvas kaupluses Xxxx kaalus liha ja varalise kasu saamise eesmärgil sisestas kaubale odavama kauba, sibula, kleebise, tekitades sellega kauplusele kahju 18,69 eurot. Tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel. Samasugune etteheide Robert Iskenderovile on välja toodud ka kohtuvälise menetleja 29.10.2018. a üldmenetluse otsuses (tl 13-14). Seega tuleb kohtul käesoleval juhul kontrollida, kas Robert Iskenderov on toime pannud talle etteheidetava teo. Karistusseadustiku § 218 lg 1 on viitelise iseloomuga ja käsitatav karistusseadustiku 13. peatüki suhtes üldosalise sättena. See tähendab, et isiku käitumine subsumeerub KarS § 218 lg 1 järgi vaid siis, kui tema tegu vastab mõnele karistusseadustiku 13. peatükis ettenähtud süüteokoosseisule, välja arvatud KarS § 218 lg-s 1 nimetatud erandid (Riigikohtu 13. aprilli 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-20-09). Seega, karistades isikut väärteo korras KarS § 218 lg-s 1 sätestatud süüteo eest KarS § 213 kaudu, lasub menetlejal KarS § 2 lg-st 2 tulenev kohustus teha muu hulgas kindlaks ka see, kas isikule etteheidetav tegu vastab KarS § 213 lg-s 1 kirjeldatud arvutikelmuse koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. KarS § 213 lg 1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil. 3 KarS § 218 lg 1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus. KarS § 218 lg 3 kohaselt on varavastase süüteo katse väheväärtusliku asja vastu karistatav. Väärteo toimepanemise asjaolude üle ei ole poolte vahel vaidlust. Xxxx AS avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub, et meesterahvas lõi läbi 04.10.2018 kella 18:37 aadressil xxxx, asuvas kaupluses Xxxx kauba (veise-abaliha kondita 1,426 kg ja jahutatud veisehakkliha 1,036

1. kg)vale koodiga, jättis selle kauba eest maksmata, ületas kassaliini ja põhjustas kauplusele materiaalse kahju summas 18,69 eurot (tl 2,5). Tunnistaja A M on andnud ütlusi, et 04.10.2018 tema turvatöötajana märkas videokaamerate abil, kuidas isik asetas iseteeninduskassa nr 26 peale kauba (veise-abaliha kondita ja jah.veise hakkliha) ja lõi selle läbi kaubana „sibul“. Kassarivist lahkudes, isik ei maksnud lihatoodete(veise-abaliha kondita 1,426 kg ja jahutatud veise-hakkliha 1,036
2. kg)eest, mistõttu isik peeti kinni ja anti üle politseile (tl 3). Xxxx kviitungi nr. 112/1037 kohaselt oli makstud kaupadeks: suur kilekott xxxx summas 0,17 eurot, Gruusia rahvusleib Shoti 330g summas 0,65 eurot, sibul 2,464 kg summas 0,96 eurot, rosinakeeks EP 300g summas 1,19 eurot, teekuivikud Crispy Abelia summas 0,50 eurot, sibul 2,580 kg summas 1,01 eurot, meresool Country summas 1,95 eurot ja jahutatud broiler Talupoja summas 2,97 eurot, kokku arve summas 9,40 eurot (tl 6). Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et menetlusaluse isiku käitumisele juriidilise hinnangu andmisel tulnuks juhinduda arusaamast, et ebaseaduslikuks ei saa lugeda tegusid, mille paneb toime andmete üle õigustatud isik või kelmuseks ei saa pidada seda, kui keegi kasutab mingeid andmeid kokkuleppe vastaselt. Kohus nõustub sellega, et isikul oli õigus sisestada ostetavaid tooteid iseteeninduskassasse, kuid iseteeninduskassat kasutades ja seal kaupu (andmeid) sisestades, on ta võtnud endale ka vastutuse sisestada tooteid vastavalt oma ostukorvile. Iseteeninduskassaaparaadis olevaid andmeid tuleb kohtu hinnangul käsitleda arvutiprogrammi andmetena ja nende ebaseaduslik muutmine on KarS § 213 lg 1 sätestatud arvutikelmuse objektiivse koosseisu üheks tunnuseks. Seega, valides iseteeninduskassas lihatootele vale kauba hinna, sekkus R.Iskenderov ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, tekitades varalist kahju. Teisisõnu, kui menetlusalune isik ei oleks lihatooteid odavama tootena kassaaparaati sisestanud, ei oleks kauplusele varalist kahju tekkinud. Kohtul puuduvad andmed, kas iseteeninduse makseaparaat või kaal vastasid nõuetele ja olid nõuetekohaselt taadeldud. Samuti ei pea kohus nimetatud etteheiteid oluliseks, kuivõrd videosalvestusega on tuvastatud, et isik ei skaneerinud lihatooteid ning ostutšekist nähtuvalt sisestas lihatoodete asemel kauba „sibul“. Seega on välistatud, et arvutisüsteem oleks mingi vea ise teinud. Oluliselt odavama hinnaga toote sisestamine kassasüsteemi näitab, et tegu pannakse üldjuhul toime varalise kasu saamise eesmärgil. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul leidnud kinnitust, et Robert Iskenderovi tegu täidab KarS § 213 lg 1 sätestatud objektiivse teokoosseisu. Samas kohus leiab, et Robert Iskenderovi käitumises puuduvad subjektiivse koosseisu tunnused. Arvutikelmus nõuab analoogiliselt §-ga 209 varalise kasu saamise eesmärki. Isikul peab olema kavatsetus (§ 16 lg 2) saada seda kasu, mille võrra kannatanu kahju kannab. Seega tuleb arutatava asja puhul tuvastada, et sisestades iseteeninduskassaaparaati lihatoodetele teise, odavama kauba 4 (sibula) nimetust, tegutses R.Iskenderov eesmärgipäraselt, soovides saada varalist kasu ja tekitada kannatanule varalist kahju. Robert Iskenderov on temale esitatud väärteo etteheite kohta andnud ütlusi, et ta valis iseteeninduskassas vale kauba nimetuse selle tõttu, et temaga koos olnud tuttav juhtis tema tähelepanu kõrvale ning tal ei olnud tahtlust petta. Ta ostis palju kaupa. Sibulana kaalutud lihatoodete eest maksti talle tagasi 0,96 eurot (tl 4). Xxxx turvakaamerate videosalvestused kajastavad isiku liikumist ja tegevust kaupluses. Sealhulgas nähtub iseteeninduskassa kohal asuva kaamera salvestusest, kuidas menetlusalune isik sisestab kaubad kassase ja ühtlasi räägib meesterahvaga, kes seisab tema kõrval. Samuti on näha, et meesterahvas aitab menetlusalusel isikul iseteeninduskassas toimingute sooritamisel, kusjuures on näha, et nii sibul kui ka lihatooted olid kilepakendisse pakitud. Väärteotoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis võiks anda alust kahelda R. Iskenderovi ütluste usaldusväärsuses. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku ütlused eluliselt usutavad. Iseteeninduskassad muutuvad tõepoolest järjest populaarsemaks, kuid on tõsiasi, et mitte kõik ostjad ei oska nii osavalt neid kasutada kui kaupluste kassapidajad, kes on läbinud vastava koolituse. Asjaolu, et osa kaupu tuleb enne kaaluda ning on ka triipkoodiga märgistatud kaupu, võib tekitada ostjal segadust, arvestades siinjuures ka seda, et mõlemad kaubad olid ühtemoodi pakitud ja väliselt nägid välja üsna sarnaselt. Sellises olukorras on kauba segi ajamine võimalik ja taoline eksimine on inimlik. Kohtu veendumust tugevdab ka asjaolu, et R. Iskenderov on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik, toimiku materjalidest nähtuvalt oli tal kaasas piisav rahasumma, tema poolt ostetud kauba valik viitab tavainimese ostukorvile ning pärast turvamehe sekkumist vabandas menetlusalune isik tekitatud olukorra eest ja avaldas valmisolekut ära tasuda tasumata jäänud summa, kuid seda talle ei võimaldatud enam teha. Lõppkokkuvõttes on kohus seisukohal, et kui R. Iskenderov oleks iseteeninduskassas toimetades piisavalt tähelepanelik ja hoolas olnud, ei oleks taolist eksitust tekkinud, mistõttu subjektiivse külje pealt leiab kohus, et Robert Iskenderovil puudus varalise kasu saamise osas kavatsetus. Sellest tulenevalt nõustub kohus kaebuse esitaja esindajaga, et R. Iskenderovile etteheidetavas käitumises puudub subjektiivne koosseis, mistõttu tuleb väärteomenetlus tema suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna kohus leidis, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele, ei võta kohus seisukohta kaebuses toodud etteheidete osas koostatud väärteoprotokolli kvaliteedile. Julia Vernikova Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)