lg 2 p 7;§ 121 lg 2 p 3 järgi ja Eduard Murašovi (Murašov) süüdistuses
lg 2 p 7 Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav Juri Getman, isikukood 36008170371, kodakondsus määramata, emakeel vene keel, keskharidusega, elukoht xxxx, xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 08.10.2014 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 kohaselt mõisteti vangistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt jäi kandmisele vangistus 1 kuu ja 29 päeva.
lg 1 kohaselt ei pööratud põhikaristust täielikult täitmisele, kui isik ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Eduard Murašov, isikukood 37105302231, EV kodanik, emakeel vene keel, keskharidusega, elukoht xxxx, xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 08.10.2014 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud.
lg 1 alusel jäi kandmisele vangistus 1 kuu ja 29 päeva.
lg 1 alusel ei pööratud põhikaristust täielikult täitmisele, kui isik ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Kaitsja Merike Allikmäe ja Alar Neiland. Menetluse liik Üldmenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Juri Getman
Süüdi tunnistada Juri Getman
lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristuses rakseima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 6 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 08.10.2014 Harju Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse 1 kuu ja 29 päeva võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 6 aastat 1 kuu ja 29 päeva.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Juri Getmani eelvangistuses viibitud aeg 08.09.201510.09.2015 ja 04.07.2015 kuni 05.07.2015, s.o. 5 päeva ning ärakandmisele kuulub 6 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise aeg. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada karistuse kandmisele asumisel. Süüdi tunnistada Eduard Murašov
lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 08.10.2014 Harju Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse 1 kuu ja 29 päeva võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 5 aastat 1 kuu ja 29 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise aeg. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada karistuse kandmisele asumisel. Tsiviilhagi: 2 VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5,7,8 § 137 lg 1 alusel tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista Juri Getmanilt ja Eduard Murašovilt solidaarselt X1i kasuks varaline kahju summas 1065 eurot, milline tasuda kannatanu arveldusarvele Swedbankis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta:
Samuti tema, isikuna, kes samal päeval varasemalt oli toime pannud füüsilise vägivallaga röövimise, taas 04.07.2015 kella 21.00 ajal Tallinnas, Kalevipoja tänaval asuva lasteaia juures lõi X2le rusikaga vastu nägu. Kui kõrval olnud X3 astus X2 kaitseks välja, võttis Juri Getman taskust välja noa, kavatsedes X3i sellega rünnata. Noaga ründamise takistamiseks lõi X2 Juri Getmanile veinipudeliga vastu pead, ise aga üritas noarünnaku kartuses põgeneda Kotka kaupluse poole, kuid Juri Getman jooksis X2le järele, lõi ta jalust maha ning siis lõi selili kukkunud X2le ühel korral noaga rindu, tekitades X2le füüsilist valu, rindkere vasakul poolel esiseina lahtise haava ning VI roide ja roietevahelise arteri vigastuse. Oma tahtliku tegevusega pani Juri Getman toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o pani toime
Eduard Murašovi süüdistatakse selles, et tema, grupis koos Juri Getmaniga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 04.07.2015 kella 16.00 paiku Tallinnas xxxx asuva maja taga tungis kallale X1ile. Juri Getman lõi X1it korduvalt rusikatega pea piirkonda, samal ajal Eduard Murašov pani kannatanule pähe kilekoti ja kägistas kannatanut kaela ümber pandud püksirihmaga. Seejärel võeti kannatanult kilekott peast ära ja Juri Getman lõi X1it mitmel korral parema silma piirkonda ning hakkas sõrmega kannatanul silmamuna silmakoopast välja pigistama, samuti lõikas terariistaga kannatanul kaela piirkonda, tekitades kaela vasakule poolde lõikehaava. Peksmise ja kägistamise käigus tekitasid Juri Getman ja Eduard Murašov X1ile füüsilist valu, mitmel korral lühiajalist teadvuse kaotamist, nina veritsuse, parema silma 4 paistetuse, marrastused, kriimustused, lõikehaava kaela piirkonda ning võtsid kannatanult ära asjad 1065 euro väärtuses: kaelast võeti nööri otsas olnud vanausuliste kuldristi 125 euro väärtuses, käe pealt Emporio Armani käekella väärtusega 170 eurot, taskutest mobiiltelefoni Sony Ericsson väärtusega 10 eurot, mobiiltelefoni NOKIA väärtusega 10 eurot, sularaha summas 250 eurot, X1i nimele välja antud isikutunnistuse ja Swedbank AS-i pangakaardi, sõrme pealt võeti briljandiga sõrmuse 500 euro väärtuses, ähvardades sõrme koos sõrmusega tangidega ära lõigata juhul kui sõrmus sõrmest ära ei tule. Samal ajal nõuti kannatanult oma elukoha ja pangakaardi PIN-koodi nimetamist. Oma tahtliku tegevusega pani Eduard Murašov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, s.o
Juri Getman tunnistas ennast
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi.
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kurteos ta ennast süüdi ei tunnistanud, samuti ei tunnistanud ennast nimetatud kvalifikatsioonis süüdi Eduard Murašov. Kaitsjate seisukohad: Juri Getmani kaitsja Alar Neiland seisukohalt ei ole Juri Getrmani süüdistuses
121 lg 2 p 3 järgi sisulisi vastuväiteid ning süüdistus on tõendatud. Süüdistus
Esitatud tõendid ei kinnita ühelgi viisil, et nimetatud kuriteo oleks toime pannud Juri Getman. Kannatanu ise oli sedavõrd tugevas alkohoolses joobes, et ei saanud arugi, kes teda ründas ja kui üldse, sest pealtnägijaid antud sündmusel ei ole. Kannatanu ütlused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed ning prokurör üritab meelevaldselt sündmuste ahelat kokku viia läbi tunnistaja ütluste. Eduard Murašovi kaitsja Merike Allikmäe asus samuti seisukohale, et tema kaitsealuse süüdistus on põhjendamatu. Antud asjas on äärmiselt vastuolulised tõendid. Eduard Murašov kinnitab, et tema vägivalda ei tarvitanud ning kannatanu esemeid temal ei ole. Kohtu järeldused: Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud tunnistajate ütlused asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Juri Getmani süü
lg 2 p 3 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ja Eduard Murašov süü
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud ning kohtueelses menetlus kvalifitseeritud õigesti. Oma järeldusi motiveerib kohus alljärgnevalt: Kuigi Juri Getman ei eitanud
lg 2 p 3 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, peatub kohus nimetatul hiljem, kuivõrd ajalises järjestuses said sündmused alguse kannatanu X1i vägivallaaktiga ning nimetatut süüdistavad ka ei tunnista. Nad küll ei eita sündmuskohal viibimist, kuid nende verisooni kohaselt oli tegemist lihtsalt väga tugevalt purjus inimese päästeaktsiooniga. Selle kohta soovisid nad kohtus ütlusi anda ning Juri Getman selgitas järgnevat: X1it ta ei tunne. Kohtueelses menetluses keeldus ta ütluste andmisest, kuna teda kutsuti ülekuulamisele kaks kuud peale sündmusi ning süüdistus tuli talle šokina. xxxx maja juures Tallinnas on ta olnud. 04.07.2015 koos Eduard Murašoviga võtsid nad 2-2,5 liitrit õlut, et see 5 ära juua. Nad tulid Härma 5 juurest, et minna poe poole. Rajal lamas maas X1, püksid all, käed laiali ning kuna oli väga palav päev, tuli ta varju viia. Tõsta nad teda jaksanud, sestap pidas Getman vajalikuks anda kannatanule paar kõrvakiilu, põlvitas ta juurde ning hõõrus kõrvu. Kannatanu ainult mõmises ja käskis end rahule jätta. Ta proovis kannatanut kuskil 1520 minutit turgutada, siis tuli juba politsei. Nad palusid politseid kannatanut mitte minema viia ja lubasid X1i ise koju viia, kuid politsei viis kannatanu ära. Eelnevalt kontrolliti ka nende dokumente. Kannatanul olid võtmed taskust väljas ja püksirihm vedeles tema kõrval. Rohkem asju ta kannatanul ei näinud. Mingit kilekotti ta kannatanule pähe ei ole tõmmanud ja tegelikkuses ei olnud kannatanul näha ka mittemingisuguseid vigastusi või verejälgi ning nägu oli tal paistes ilmselt joomisest. Ja kui veel ausam olla, siis kilekotti kaasas polnudki, õllepudelit hoidis Murašov enda käes. Kui ta kannatanut turgatas, tuli Getmanil peale pissihäda ning ta läks lähedale põõsastesse urineerima, säilitades kontakti nii X1i kui Murašoviga. Ta nägi, et Murašov mängis rihmaga kannatanu näol, s.t. puudutas kannatanu nägu tundlikest kohtadest. Kindlasti Murašov ei löönud kannatanud vaid n.ö ärritas õrnalt. Nuga Getmanil sel hetkel kaasas ei olnud. Kui politsei lahkus koos kannatanuga, läksid nad Murašoviga edasi Lindakivi pingile ning jõid oma õlled ära, seejärel koju, sõi ja magas paar tunnikest. Ärkas kuskil 20:00 ajal ja lahkus uuesti kodust 21:00. Tegelikkuses tahtis Getman kannatanut üksnes aidata. Eduard Murašov selgitas kohtus, et 04.07.2015 kohus ta Getmaniga 13:00 ajal ja nad jõid koos õlut. X1it ei ole ta kunagi tundnud, kuid kui nad sel päeval kohtusid, lamas ta tühermaal laus päikese käes. Kuna kannatanu oli täiesti ebaadekvaatne, lamas käed-jalad laiali, püüdsid nad teda aidata eesmärgiga saada ta varju. Kuna Murašov ise ka polnud enam kõige kainem, siis vigastusi ta kannatanul ei osanud märgata. Kannatanu läheduses oli püksirihm ja võtmed. Selle rihmaga üritas Murašov kannatanut äratada, mängides sellega kannatanu näo kohal ja kõdistades teda. Seepeale kannatanu reageeris ja vehkis kätega. Muid esemeid kannatanu läheduses ei olnud. Kui saabus politsei, oli ta koos Getmaniga X1i kõrval ning nad koos palusid politseil kannatanut mitte ära viia. Miks – põhjus lihtne – on teada, et politsei viib inimese kainenema ja sellega kaasneb väärteomenetlus ning trahv ning Murašovi meelest polnud õiglane kannatanule sellist „jama“ kaela tuua. Kiirabisse polnud ka mõistlik helistada, kuna siis tuleb kohale nagunii ka politsei ja lõpptulemus on sama. Politsei siiski võttis X1i kaasa, tema koos Getmangia jõi õlled ära ning seejärel lahkus koju. Murašov selgitas, et nende ainuke eesmärk oli purjus inimene teadvusele turgutada ja ta varju toimetada – kõik. Tassida oli teda võimatu, sest kannatanu oli väga raske, seega oli vaja temaga tegeleda niikaua, kuniks ta ise jalad alla võtab. Seega ei ole hetkel vaidlust ei ajas ega kohas ning ka selles, et xxxx Jehhoova tunnistajate maja ja xxx tee juuresoleval haljasalal süüdistatavate ja kannatanu teed ristusid. Keskseks küsimuseks on, kas
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo panid toime Getman ja Murašov ning kohtu hinnangul, arvestades kõiki asjaolusid, ei saa selleks mitte keegi teine olla lugedes seega süüdistatavate ütlused ebausaldusväärseteks ning ennast õigustavateks. On selge, et kannatanu X1 oli nimetatud päeval äärmiselt ohtralt tarbinud alkoholi, kuid ühtteist ta siiski mäletas. Kohutistungil X1 keeldus ütluste andmisest selgitades, et kardab süüdistatavaid, tal on seoses juhtunuga ärevushäired ning ta ei suuda seoses sellega kohtus uuesti juhtunu kohta selgitusi anda. KrMS 291 lg 1 p 2 lg 3 alusel avaldas kohus kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused /toim. lk. 65-75/. 05.07.2015 antud ütlustest nähtub, et ööl vastu 04.07.2015 päevasel ajal läks kannatanu baari „Gorodok", kus tarvitas alkohoolseid jooke koos oma endise töökaaslase X4iga. Alkohoolsete jookide tarvitamise käigus „kukkus ta ära". Baaris viibis ta kuni selle sugemiseni ning lahkus sealt X5i nimelise tuttavaga. X5i 6 kontaktandmeid ta ei tea ning nad otsisid uut baari, kus jookide tarvitamist jätkata. Viimane asi, mida kannatanu mäletas, on see, kuidas tema ja X5kõndisid mööda Punast tänavat ning seejärel ta ,,kukkus ära". Järgmine mälupilt on kannatanul sellest, kuidas kaks meesterahvast teda peksavad ja nõuavad, et ta ütleks oma elukoha aadressi. Algul kannatanu keeldus, aga pärast seda, kui talle kilekott pähe tõmmati ja teda kägistama hakati, ütles ta neile oma aadressi. Need kaks peksid kannatanut ka käte ja jalgadega, mille juures ta tundis füüsilist valu. Nende meeste tundemärgid kannatanule meelde ei jäänud ning ta ei suudaks neid ära tunda. Peksmise juures viibis veel kolmas meesterahvas. Kannatanu mäletas, et teda peksti kusagil tühermaal. Samuti surus üks nendest meestest peksmise ajal jõuga vastu kannatanu silmakoopa ja silmamuna vahemikku ning lubas tal silma peast välja kiskuda ning sundida teda seda ära sööma. Kannatanul oli väga valus ja ta rääkis nendele meestele kõigest, mille kohta nad temalt küsisid, aga ta ei mäleta enam, mida nad küsisid ja mida ta neile vastas. Kannatanu mäletas, et peksmise käigus võttis keegi nendest kolmest meesterahvast tema vasaku käe väikesest sõrmest ära kuldsõrmuse prooviga 585 (sõrmuse ülaosas oli valgest kullast ruut, kahel pool külgedel kollasest kullast võre, samuti oli kõnealusesse sõrmusesse kinnitatud briljant). Kõnesoleva sõrmuse maksumus on 500 eurot. Samuti olid kadunud järgmised esemed: kullast rist maksumusega 120 eurot, Emporio Armani kell maksumusega 178 eurot (kõnealuse kella kohta mul dokumente ei ole), kannatanu nimele väljaantud Swedbanki deebetkaart, sularaha summas 200 eurot, mobiiltelefon Sony Ericsson, tel nr xxxxxxx, IMEI-koodi ei tea, maksumus 10 eurot; mobiiltelefon Nokia (mudelit ei mäleta), tel nr xxxxxxx, kõnealuse telefoni IMEI-koodi ei tea, maksumus 10 eurot. Kannatanu ei oska täpselt öelda, mil viisil eelnimetatud esemed (välja arvatud briljantsõrmus) tema käest kaduma läksid. 22.07.2015 andis kannatanu täiendavad ütlused /toim. lk. 76-84/, kus selgitas, et 04.07.2015 umbkaudu kella 03.00 või 03.30 ajal läks ta Pae tänaval asuvasse kasiinosse, mille nime ta ei mäleta. Seal kohtus oma naabrimehe Xga; ta on välimuse järgi oma 40-45-aastane, väga tüse, tema telefoninumber on xxxxxx. Nad ajasid juttu, mängisid ja võtsid veidi napsi ning kannatanu võitis pisut üle 300 euro. Lisaks oli tal kaasas varem pangaautomaadist väljavõetud sularaha summas umbes 150 eurot (täpsemalt ei mäleta). Veel olid tal kaasas ID-kaart ja Swedbanki pangakaart. Samuti oli tal kaasas kaks mobiiltelefoni, töötelefon ja isiklik telefon: vana mudeli Sony Ericsson abonentnumbriga xxxxxx (see oli töötelefon) ja Nokia abonentnumbriga xxxxxxx, mudelit ei mäleta, kuid tegemist oli vana mudeliga - see oli tema isiklik telefon. Mõlemal telefonil oli klahvidega sõrmistik. Nende telefonide kohta tal dokumente ei ole. Telefonid asusid tal alati teksapükste erinevates esitaskutes. X1 oli sedavõrd purjus, et kukkus kasiinos mitmel korral. Sealsamas kasiinos kohtas ta X5-nimelist noormeest, kes elab kusagil Pae tänava kandis, kuid tema täpset aadressi ei tea. Ta töötab ehitajana. Vanust on tal umbkaudu 20-23 aastat, tema perekonnanime ei tea, võimalik, et tema telefoninumber jäi ühte temalt varastatud telefonidest. Ta on väikest kasvu (umbes 165 cm), sportlik-kõhna kehaehitusega - ta tegeles varem poksiga nagu kannatanugi. X jäi sinna maha koos oma sugulase ja naabrimehega, kelle nimi on X6 (X6) ja kes oli lubanud Xi koju viia. X6 on samuti väga tüseda kehaehitusega. Tundub, et see oli vist X5, kes tegi ettepaneku minna diskoteeki „Gorodok". Oli juba valge, baari hakati juba sulgema ning paluti klientidel oma joogid lõpuni juua ja laiali minna. Kannatanu pani tänavalt läbi akna tähele, et baaris istub X4, kellega ta kunagi baaris 7 ,,Melleks" koos töötas. Nad läksid koos X5iga baari sisse ja jõid seal edasi. Kannatanule tundus, et oli juba päev - igatahes päike paistis väga eredalt, kui nad X5iga baarist välja tulid. Nad läksid jala koju, et kõndides kaineks saada. Punase tänava kandis läks ta X5ist lahku ning kannatanu otsustas teekonda veidi lühendada minnes läksin jala xxx asuva kodumaja suunas, võimaluse piirides otse lõigates kõndides mööda kvartalisiseseid (majadevahelisi) teid. Vastu ei tulnud kedagi, kuid seejärel sai ta selja tagant hoobi vastu kaela; koljupõhimiku piirkond, samuti kaela vasakpoolne tagaosa valutavad seniajani. Kukkumist ta ei mäleta, kuna kaotas hoobi tagajärjel teadvuse. Ta toibus selle peale, et tajus, kuidas teda kusagile lohistatakse, olles teksapükste rihmast selja tagant ja küljelt kinni haaranud; ta oli näoga ülespoole. Kui ta teadvusele tuli, siis kuulis sõnu: „Ohoo, ärkas üles!" ja sai kohe kaks jalahoopi vastu nina. Ta ei tea, kes teda lõi, kuid kaotas uuesti teadvuse. Kui ta järgmine kord teadvusele tuli, siis oli talle pähe tõmmatud must kilekott ja ta ei näinud midagi. Kilekott ei olnud ümber kaela kinni seotud. Ta lamas rohu peal ning kuulis, keegi ütles: „Kuule, too õige ristpeaga kruvikeeraja, ma torkan tal praegu silma välja." Teda kägistati mitmel korral kilekotti kaela piirkonnas kätega kokku tõmmates ning selle tagajärjel kaotas ta uuesti õhupuudusest teadvuse. Kõlas fraas: „Mine eemale, ma saan temaga ise hakkama. Vahi, kus värdjas! Ma kisun tal praegu silmamuna peast välja ja ta sööb selle ära!" - See meesterahvas võttis tal kilekoti peast ära, valgus pimestas hoopidest paistes silmi ning ta ei saanud neid avada. Meesterahvas lõi talle sõrmega paremasse silma, tabades oma pika sõrmeküünega ninajuurt silma läheduses ja rebides ninajuurelt nahatüki lahti. Järgmise sõrmehoobiga tabas ta ninajuure poolt küljest paremasse silma ning hakkas küünega silmamuna silmakoopast välja uuristama, sealjuures öeldes: ,,Kohe sööd sa mul omaenese silma ära!" Kannatanu kirjeldas, et kahtlustataval olid jämedad sõrmed ja pikad, lõikamata küüned. Kannatanu kaotas mitmel korral teadvuse, kui ta hakkas midagi mõmisema, siis peksti teda kohe jalgadega. Mingil hetkel kuulis kedagi ütlemas: „Sõrmus ei tule ära!" - Vasaku käe väikeses sõrmes oli kannatanul roosast kullast prooviga 585 tellimustööna tehtud sõrmus, sõrmuse külgedel olid kollasest kullast prooviga 585 plaadid, sõrmuse ülaossa kinnitatud briljandi all oli valgest kullast või plaatinast plaat; briljant ise oli ümmarguse kujuga, karaatide arvu ei ole kontrollinud, briljant oli värvitu, läbimõõduga ligikaudu 3 või 4 mm. Kõnesoleva sõrmuse maksumus on vähemalt 500 eurot. Meesterahva hääl ütles: ,,Too lõiketangid, ma lõikan sõrme maha ja võtan [sõrmuse] ära!" – Kannatanu ütles neile, et nad ta sõrme veega niisutaksid ning siis saab sõrmuse maha võtta. Lõpptulemusena võtsid nad sõrmuse ikkagi sõrmest ära. Kannatanule tundus, et sõrmuse võttis maha teine mees, mitte see, kes teda ähvardanud oli. Sama, vasaku käe randmel oli kannatanul Emporio Armani kell: kell oli ristkülikukujuline, korpus oli valmistatud läikivast roostevabast terasest, kella numbrilaud oli helebeež, ilma numbriteta, osutid olid vist kollast värvi, kellarihm oli pruuni värvi, krokodillinaha imitatsioon. Kella maksumus oli 170 eurot. Veel võeti kannatanu kaelast ära kitsa paela otsas olev ihu peal kantav eritellimusel tehtud kuldrist, mille eest ta oli maksnud 125 eurot. See oli vanausuliste rist, mitte õigeusu oma. Teksapükste taskutest varastati tema telefonid Sony Ericsson ja Nokia, maksumusega 10 eurot kumbki. Teksapükste vasakpoolsest tagataskust varastati kannatanu nimele väljaantud IDkaart, teksapükste parempoolsest tagataskust varastati SWEDBANKi deebetkaart. Võimalik, et tema peksmise ajal võis kannatanu röövijatele öelda oma pangakaardi PIN-koodi, kuid ta on oma kontoseisu kontrollinud ja võõrad isikud ei ole sealt raha välja võtnud. Teksapükste vasakpoolses taskus oli ka kannatanule alles jäänud sularaha summas 250 eurot 50-eurostes rahatähtedes, mis on samuti varastatud. Talle pandi uuesti kott pähe ning ta tundis, kuidas teda kägistatakse ning nagu ta hiljem teada sai, oli see tema enda püksirihm. Samas ta ei tundnud, kuidas teksapükstelt rihm maha võeti. Peksmise ajal nõuti, et kannatanu ütleks oma elukoha aadressi. Ta ütles neile, et elab Paekaare tänavas, aga majanumbri valetas. Talle vastati, et kohe nad kontrollivad, kas kannatanu rääkis tõtt. 8 Uuesti teadvusele tuli ta politsei saabumise ajal. Algselt ta väitis politseile, et tal ei ole mingeid pretensioone, kuna tal oli kogu aeg selline tunne, et kallale tunginud isikud viibivad kusagil läheduses ning ta oli šokiseisundis. Millegipärast tuli ta uuesti teadvusele politsei arestikambris. Ta koputas kambriuksele, sest arvas, et tema korterivõtmed on varastatud ja korterit juba röövitakse. Vastu hommikut selgus, et tema korterivõtmed ning samuti tema töökohaks oleva pandimaja võtmed on mul alles. Kuigi nägude järgi ta mehi ära ei tunneks, jäi talle meelde nende hääl. Hääle järgi otsustades tundus, et üks neist võis olla 25-30-aastane. Teine, kes tahtis silma välja uuristada ja lubas, et sunnib kannatanu selle ära sööma, oli vanem; tal oli kähe, ärasuitsetatud hääl, vanuselt võis ta olla nii 50-60-aastane. Üks meestest oli tumedapäine, tal olid lühikeseks lõigatud juuksed ja sirge horisontaalne tukk. Peale selle ei jäänud tal rohkem midagi meelde. Kuna kannatanu reaalselt oma ründajaid ei näinud ning ka käesoleval hetkel ei suuda nende nägusid meenutada, ei saakski rääkida kuriteo tõendatusest. Kaitsjad küll otseselt ei seadnud kannatanu ütlusi kahtluse alla, kuid viitasid üksmeelselt, et on vähe usutav, et poksiga tegelenud isik nii abitusse seisundisse ennast jättis. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usutavad ning loogiliselt jälgitavad. Kahtluse alla pole neid põhjust seada juba üksnes sellel asjaolul, et kannatanu polegi oma ründajad ära tundnud. Getmani ja Murašovini on jõutud hoopiski teiste tõendite kaudu ning kannatanu ütlustele annavad kaalu kaks tunnistajat, kelle ütlused koosmõjus võtavad kohtu jaoks ilusti kogu sündmuste arengu kokku. Nimelt nägi kannatanu peksmist täiesti juhuslikult pealt tunnistaja X7 (endine X7). 04.07.2015 elas ta xxxx ning telefonilt xxxxxxx kutsus politsei. Kõnesid politseile oli kaks. Ta nägi oma aknast, et 2 meest läksid kallale maas lamavale inimesele. Alguses tundus, et nad tahavad teda äratada või elule saada. Näha oli, et mees liigutas ennast ja oli elus, kuid ei suutnud tõusta. Seejärel üks mees, kes talle tundus nooremana, kontrollis taskuid, keeras isikut edasi-tagasi ja seejärel teine, kes oli veidi vanem mees, tuli ja hakkas rusikatega pähe lööma. Kas midagi ära võeti, tunnistaja ei näinud. Seejärel helistas ta kohe politseisse selgitades, et põllul on purjus mees, keda pekstakse. Kuna sündmust nägi ta kaugelt, siis peksjate nägusid ta otseselt ei näinud, kuid üldkirjelduse suutis anda - üks oli vanem ja teine on noorem, vanem oli lühem ja noorem pikem. Nooremal oli punane särk ja vanemal mehel valge triiksärk lühikese varrukaga, hallikad juuksed, kiilanev pea. Kogu aeg ta akna juures ei seisnud. Politsei kutsumise hetkel ta nägi, et vanem meesterahvas lõi rusikaga umbes 3 korda lamavat meest. Siis ta eemaldus ja kui uuesti vaatas nägi, et politsei pole veel saabunud. Vanem mees ja noorem mees läksid veidi eemale. Hiljem olles akna juures nägi, et noorem mees tuli lamava juurde, võttis kuskilt vöö ja viskas talle kaela ja hakkas teda kägistama. Siis helistas tunnistaja uuesti politseisse. Kogu aeg olid maas lamava mehe juures ühed ja samad mehed. Nad ei läinud sealt kusagile. Tunnistaja korter asub 9-ndal korrusel ning sündmuskohani oli aknast ligikaudu 200 meetrit, kuid nähtavaus oli väga hea. Ilm oli päikseline. Aknast oli selgelt näha, et noorem mees tõmbas rihma üle maas lamava mehe kaela ja hakkas teda kägistama olles ise lamava mehe kohal ühel põlvel. Sel hetkel oli vanem mees kusagil eemal. Kui saabus politsei, seisid need 2 isikut veidi eemal ning politsei kontrollis nende dokumente –just nimelt nende isikute dokumente, kelle poolt peksmist tunnistaja nägi. Aga isikutel lubati minna ja kohale tuli kiirabi. Tunnistaja selgitas veel täiendavalt, et isik lamas maas juba tunduvalt enne nende kahe isiku saabumist. Ta tuli baarist välja ja kukkus ning mingi aeg käis baarmen talle vett peale viskamas, kuna oli väga palav. Seega tuleneb X7 ütlustest, kes on täiesti kõrvaline isik, et kannatanut peksmas nägi ta just neid kahte isikut, kelle dokumente politsei saabumisel kontrollis. Tema ütlustes puudub alus kahelda, kuna need riimuvad ka kohtus uuritud audiosalvestise ja selle juurde kuuluva 9 asitõendi vaatlusprotokolliga 27.07.2015 / toim. lk. 80-93/, millest nähtuvalt X7 helistab kahel korral politseisse ning on tõsiselt mures kannatanuga toimuva pärast. X7 ütlusi omakorda kinnitab aga tunnistaja X8, kes töötab Põhja Prefektuuris Ida Harju politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna. Ta selgitas kohtus, et sai väljakutse 04.07.2015 xxxx kaubanduskeskuse taha hooldamata tühermaale informatsiooniga, et 3 meest kaklevad. Kohale saabus ta peale 16.00 ning eest leidis 3 meest kellest 1 oli pikali. X1 lamas maas ning kõrval ca ühe meetri kaugusel seisid Getman ning Murašov, kelle isikud tuvastas ta dokumentide järgi ning andmed kontrolliti juhtimiskeskuse järgi. Getman ja Murašov midagi erilist ei selgitanud, lihtsal seisid ning küsimusele, mis juhtus vastasid, et ei midagi, lihtsalt jõid ja sõber „kukkus“ ära. Sõbra all pidasid nad silmas X1it, kes ise alguses kinnitas, et tal pole häda midagi ja on ilmselt päikesepiste saanud. Silmnähtavalt Getman ja Murašov purjus ei olnud, kuid Murašovil oli käes läbipaistmatu, ilmselt valget värvi kilekott ja tundus, et seal on alkohol sees, mis oli ka igati loogiline eeldada, kuna mehed kinnitasid, et jõid koos X1iga, kes oli silmnähtavalt purjus. Peale dokumentide kontrolli lubas ta Getmani ja Murašovil lahkuda ning kutsus X1ile kiirabi, kuna viimase nina oli verine. Kiirabi kontrollis ta üle ning leidis, et mees võib koju minnX1 oli adekvaatne, ütles oma aadressi ning patrullsõidukiga toimetas ta tunnistaja koju. Sõidukis oli X1i vaikne, aga kui aeg oli sõidukist väljuda, puhkes ta nutma ning ütles, et meie poisid ei tea, mis juhtus ja ta kardab oma elu pärast. Tegu olevat mafioosodega ja ta võidakse tappa. Kannatanu jutust sai tunnistaja aru, et mafioosode alla peab ta silmas Getmani ja Murašovi. Tunnistaja uuris ka seda, miks kannatanu sellest kohe ei rääkinud ning X1 vastas, et kartis kohapeal oma elu pärast. Seejärel viis tunnistaja kannatanu hoopis jaoskonda ja andis üle uurijale. X1i ninaalune oli verine, silmad olid paistes ja jaoskonnas nähtus ka, et kaelal olid marrastused. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt puudub kohtul jätkuvalt alus kahelda kannatanu X1i ütlustes. Tõsi, ta ei näinud peksjaid, kuna kilekott oli peas ja see ei paistnud läbi. Kilekoti olemasolu kinnitas ka tunnistaja X8. Vastab ka tõele, et X1 oli väga purjus, kuid tema mälupilt ajaga taastus ning kohtueelses menetluses suutis ta rääkida küllaltki detailirikkalt temaga toiminust. Seda, et kehavigastused talle tekitati, kinnitas nii X8, kes pidaski vajalikuks kiirabi seetõttu kutsuda. Nimetatut kinnitavad ka kirjalike tõenditena kiirabikaart, koostatud on 4.07.2015. Väljasõidu ajaks on märgitud 16.15 ning kohaks xxxx maja taga /toim.lk 94/, samuti isiku läbivaatuse protokoll, koostatud 4.07.2015, 5-l lehel toimingu algusega kell 17.00. Vaadeldud on X1it ning lisatud on fotod / toim. lk. 95-100/. Samuti riimuvad tunnistajate ütlustega asitõendi salvestiste juures olev häirekeskuse kiri, millest on näha kellaaeg ja ka helistaja telefoninumber, kust kõne saabus ja mida ka kohtus tunnistaja X7 kinnitas. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist 2-l lehel, koostatud 22.12.2016 nähtub, et päringute põhjal selgus, et viimased kõned toimusid kannatanu sidevahenditega 4.07.2015. viimane kell 14.21. Sellele järgnevalt ei olnud need numbrid ega telefonid enam kasutuses / toim. lk. 106-107/. Seega annavad nii Getman kui Muršov ennast õigustavaid ütlusi ning kohus loeb need ebausaldusväärseteks ning ka eluliselt mitteusutavateks. Alustuseks valetasid nad kohe tunnistaja X8ile, selgitades, et tegemist on sõbraliku joominguga, mille käigus lihtsalt X1 „kukkus“ ära, aimamata, et kogu nende tegevust nägi pealt täiesti juhuslik tunnistaja X7 oma toaaknast, kes just nende tegevuse tulemusena täitiski oma kodanikukohust ning helistas politseisse. Samuti on süüdistavate jutt soovist kannatanut aidata täiesti ebausutav. Süüdistatavad väitsid, et kannatanu tuli kuidagi üles turgutada, kuna nad ei suutnud teda varju tassida. Kuigi kannatanu kohtus keeldus ütluste andmisest, oli kohtul võimalik kannatanuga istungil kohtuda ning visuaalsel vaatlusel on kohus võimeline väitma, et kasvu ja kaalu vahe kannatanu ja süüdistatavate vahel on ilmselgelt selline, et X1i varju lohistamine polnuks 10 ülejõu käinud ei Getmanile ega Murašovile isegi üksinda, rääkimata koos sõbrakäe andmisest. Ka väitsid süüdistatavad, et kannatanul nemad mingeid vigastusi ei näinud. Kohtu hinnangul ei ole ka see väide tõsiseltvõetav. Esiteks helistas tunnistaja X7 teist korda politseisse juba asjaolul, et hakkas tõsiselt kannatanu pärast kartma, sest teda kägistati. Teiseks kinnitas ka tunnistaja X8, et märkas kannatanul kohe vigastusi, mis tingis tema poolt kiirabi kutsumise. Tunnistaja X7 kinnitas, et need samad mehed olid need mehed, kes politseile oma dokumendid esitasid, seega mitte kedagi teist seal olla ei saanud ning kehavigastuste tekitajateks olidki Getman ning Murašov. Juhul, kui seal oligi keegi kolmas mees veel, siis antud juhul ei oma see asjaolu kohtu jaoks tähtsust. Getman ja Murašov ei ole eitanud, et viibisid sündmuskohal ja „suhtlesid“ kannatanugX1ile endale tundus, et oli veel keegi kolmas. Isegi kui oli, on tuvastatud, et ilmselt viibis ta kusagil läheduses või eemal ning vägivallaakti ei sekkunud. Selline asjaolu aga ei vähenda kohtu jaoks kannatanu ütluste usaldusväärsuse kaalu. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Getmani ja Murašovi süü
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on ülalnimetatud tõendite ja analüüsiga tõendatud ning kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud. Seda, et Getman on väga kergelt võimeline kalduma vägivaldsusele näitab ilmekalt asjaolu, et selle intsidendiga ei olnud Getmani teguderohke päev veel lõppenud. Juri Getmani süüdistatakse ka sama päeva õhtul
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, millises ta oma süüd tunnistab, kuid Getmani ütlused juhtunu kohta annavad kohtule ilmekalt aimu tema isiksusest ja maailmavaatelisest suhtumisest. Sündmuste eitamine olnuks Getmani poolt ka ilmselgelt mõeldamatu, kuivõrd erinevalt X1i episoodist, oli nimetatud intsidendil nägijaid küll ja veel. Kannatanu X2 andis kohtus ütlusi selle kohta, et süüdistatavatest algselt tundis ta ainult Murašovi. Getmaniga tutvus ta sel hetkel, kui viimane teda noaga lõi. Vaatamata sellele on tal Getmaniga hetkel normaalsed suhted ning pretensioone talle ei ole. Samas tunneb ta ka kannatanu X1it, kuna tema töökoha baari Araz allkorrusel asus X1i pandimaja. Erilisi suhteid neil ei olnud. X1 käis aegajalt neil baaris söömas ning nägi teda väljas suitsu tegemas. Kõik juhtus umbes 21.00 ajal ja algas sellest, et kannatanu endine elukaaslane X9 tarbis sel ajal palju alkoholi ja ta tuli kohale, et mees sealt ära viia. Pingil istus 3 meest –Roma, kes on nüüdseks surnud, X9 ja Getman. X9 hakkas tal eest ära jooksma ning ei tahtnud koju tulla. X9i ees seisis punase veini pudel ning kannatanu arvas, see kuulub X9ile. Kannatanu otsustas selle tühjaks valada ning viskas pudeli ära. Seepeale tõusis püsti Getman, kes väitis pudeli enda oma olevat ning lõi kannatanut lõualuu piirkonda. Seda nägi pealt X9, asutus kannatanu kaitseks välja ning läks Getmaniga kaklema. X9 kukkus maha ning Getman istus talle peale, võttis välja noa ning üritas X9i lüüa. Kannatanu oli juhtunust šokis, võttis maas pudeli ja lõi sellega Getmanile vastu pead. Viimane kargas püsti ning hakkas kannatanut taga ajama. Kannatanu jooksis puu juurde, kuid koperdas ja kukkus selili. Getman haaras noa ja lõi teda vasakusse rinda ühe korra. Valu kannatanu ei tundnud. Tegemist oli kokkupandava taskunoaga. Kannatanu tõusis püsti ning Getman lihtsalt lahkus. Kannatanu endal verd ei näinud, kuid tema juurde tulid 2 poissi, nii umbes 16 aastased, kes ütlesid, et nägid kõike ja filmisid seda ning nemad kutsusid ka kiirabi ja politsei. Kiirabi kutsumiseks oli põhjus, kuna üks poistest märkas, et kannatanu veritseb ja ütles seda talle. X1iga juhtunust sai ta teada hiljem viimase naise kaudu, kes rääkis, kuidas tema meest kägistati, hiljem rääkis sellest talle ka X1 ise. 11 Tunnistaja X10 selgitas, et kannatanu X2t on ta näinud 2-3 korda. 2015 suvel Kalevipoja ja Pinna tn vahel kuskil 21.00-22.00 nägi ta, et oli riid –tõugeldi, joodi ja karjuti. Ta nägi, et kui üks mees liikus teisele järgi, püüdis vist kätte saada ja naisterahvas karjus. Naisterahvas tõukas teda, äkki provotseeris, selleks, et ta rahule jätaks. Alguses naine lükkas ja lõi pudeliga vastu pead, et ta vist rahule jätaks. Tunnistaja tähelepanu hajus, kuna otsis telefoni ja siis juba nägi, kuidas naine lamab selili ja mees hoidis nuga käes ning ta lõi kannatanut rinnapiirkonda. Ta nägi verd ning kutsus kiirabi, samal ajal ta nägi kuhu suunas siirdus mees, kes noaga ründas. Mees liikus Pallasti-Kotka tänavalt suunaga Koorti tänava poole. Tunnistaja X11 andis ütlusi selle kohta, et tunneb Juri Germani, kes on tema sõber. X2ga on tal sõprussuhe ning 04.07.2015 olid nad elukaaslased. 04.07.15 tuli ta töölt ning oli üsna joobnud. Kotka tänaval on laste mänguplats ning seal puude all pink, mis on sõprade tavaline kogunemispaik, kus tavaliselt õlut joodi. Nende juurde tuli ka Getman. Samal ajal helistas pidevalt X2 ja uuris, kus tunnistaja on. Lõpuks saabus ta ka juba ise kohale, olles juba selline „dobrenkaja“ /kergelt joobes/ ning hakkaks riidlema. Tunnistaja oli vait, keeras selja ning hiljem nägi juba, et Getman lõi X2t. Seepeale lõi tunnistaja Getman, X2 ropendas ja karjus ja siis juba nägi ta, et Getmanil nuga käes ja lõi X2t kuskile rinda. Kuna tunnistaja oli üsna tugevas joobes, ei mäleta ta enam detaile, aga mäletab, et tassis naise eemale ja palus poistel kiirabi kutsuda. Mäletab, et nuga oli väike, lahtikäiv, käepide oli pruun, Getman lõikas sellega kurke „zakuskaks“. Kuhu Getman ise läks, tunnistaja ei näinud. Lisaks isikulistele tõenditele, millised riimuvad omavahel täies mahus tõendavad Getmani süüd ka kirjalikud tõendid: X2 isiku läbivaatuse protokollis 04.07.2015. /toim. lk. 108-110/ on märgitud, et meditsiiniline plaaster asub vasakul rinnal. Fotol on visuaalselt näha seda, see haav plaastri alt paistab verisena ja haav on südame piirkonnas. Pildi järgi ei ole raske oletada, et oli ainult õnnelik juhus, et X2 ei saanud raskemat tervisekahjustust. Sündmus X2 suhtes annab kohtule ilmekalt aimu, kui kergesti Getman väga kergekäeliselt võib muutuda agressiivseks Ravidokumentidega / toim. lk. 111-114/ onn tõendatud, et kannatanuks on X2. Tuvastatud on, et tervisekahjustus raske ei ole. Lisaks noahaavale tuvastatud hematoom paksusega 2,5 cm. Lisaks arvamus ravi kohta. 25.11.2015 asitõendi vaatlusprotokollis / toim. lk. 129-130/ on kirjeldatud Getmanilt ära võetud nuga, mis kattub ka üldjoontes tunnistaja X9 poolt antud ütlustega. Isiku kahtlustatavana kinnipidamisprotokollist 05.07.2015 /toim. lk. 115-119/ nähtub, et Getman peeti kahtlustavana kinni 04.07.2015 kell 21.54.Väliseid vigastusi isikul ei tuvastatud Protokolliga on Getman tutvunud ning avaldusi tal ei olnud. Punktis 12 on märgitud kinnipidamisel äravõetud objekt, milleks on nuga. Isiku läbivaatuse protokollist 05.07.2015 /toim. lk. 120-128/ nähtub, et läbivaatavaks isikuks on Getman. Läbivaatus on teostatud ööpäev hiljem. Tõendina on oluline selles protokollis Getmani välimus, nimelt temal seljas olev särk ehk fotolt on näha tugevama kehaehitusega, kergelt tursket meest, hallikate juuste ja kiilaneva pealaega. Selline välimus kattub tunnistaja X7 ütlustega. Samuti on tal seljas hele lühikeste varrukatega särk, sarnaseid ütlusi andis ka X7. Lisaks loetletud tõenditele andis ütlusi ka Juri Getman, kes oma süüd täies mahus tunnistas. 12 Juri Getman selgitas, et lõi X2t noaga, kuna tahtis teda karistada põhjusel, et X2 lõi pudeli tema pea vastu puruks ja kõige lõpuks viimase pudeli vastu asfalti. Noa võttis ta kodust kaasa enne sündmuskohta saabumist. Hommikul, kohtudes X1iga, tal nuga ei olnud. Noa võttiski kaasa, et lõikuda pirni. Põhimõtteliselt tahtis ta X2t üksnes ehmatada ning kohe kui tundis, et tera teda puudutas, võttis ta noa ära ning seega arvas Getman, et vigastus pidi olema minimaalne. Milline oli X2 olukord, Getman ei uurinud vaid lahkus kohe. Ta nägi, et hakati kiirabi kutsuma ja ei pidanud vajalikuks sekkuda. Toimunut Getman kahetses ning käesoleval hetkel on tal X2ga normaalsed suhted ning viimane on talle andestanud. Seega jõuab eeltoodu alusel kohus järeldusele, et Juri Getmani süü
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavas kurteos on tõendamist leidnud ning kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud. Tsiviilhagi: X1 esitas tsiviilhagi varalise kahju nõudes 1065 eurot. Toim. lk. 101-105 on kannatanu esitanud menetlejale saadetud fotod, millest ta ülekuulamisel rääkis. Fotod tema ristist ja kellast. Muid dokumenete kannatanul esitada polnud võimalik. Vaatamata sellele asub kohus seisukohale, et esitatud nõue on põhjendatud ning mõistlik. Tunnistaja X7 kinnitas, et nägi aknast asjade ära võtmist. Kannatanu X2 ütluste põhjal on kohtule ka selge, et kannatanul oli võimalik röövitud esemed omandada turuhinnast odavamalt, kuna sel perioodil töötas ta ise pandimaja omanikuna, Seega ei teki kohtul kahtlust, et esitatud kahjunõue oleks ebamõistlikult ülepaisutatud ning kuulub Murašovi ja Getmani poolt solidaarselt hüvitamisele. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Eduard Muršaov ja Juri Getman on varem karistatud isikud. Kuriteod panid nad toime katseajal. Kohus leiab, et Juri Getmani tuleb § 200 lg 2p 7;§ 121 lg 2 p 3 järgi karistada reaalse vangistusega. Võttes arvesse, et kuriteod on toime pandud 2015 ning uusi õigusrikkumisi ta toime pannud ei ole, võib mõistetav karistus jääda alla sanktsiooni keskmise määra. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus Juri Getmani kahetsuse
Samas võtab kohus arvesse, et süü nende kuritegude toimepanemises oli suur. On võimatu prognoosida, milline oleks olnud teo tagajärg kannatanu X1i episoodis, kui juhtunut ei oleks näinud pealt tunnistaja ning sekkunud poleks politsei. Samuti arvab kohus, et kannatanu X2 on sündinud õnnesärgis. Piisanuks Getmanile natukenegi teisti noaga lüüa, kui tervisekahjustused oleksid võinud olla ettearvamatud. Kuivõrd teod on toime pandud katseajal, puudub ka kohtul 13 võimalus alternatiivkaristuse määramiseks ning
Sarnaselt määrab kohus karistuse ka Eduard Murašovile. Ka tema pani kuriteo toime katseajal ning ka temale tuleb määrata karistus
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ka Murašovi süüd hindab kohus suureks ning nagu eelpool öeldud, olnuks ilma sekkumiseta kuriteo tagajärjed olnud ettearvamatud. Seega karistab kohus Murašovi reaalse vangistusega. Kohus juhindub KrMS § 311 - 315 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Õie Havi rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Salutee rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.