1-18-6744/21

1-18-6744 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-6744 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Urmas Reinola Kriminaalasi XX (X ik. XXXXXXXXXXX) süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses. Vaidlustatud kohtulahendid Pärnu Maakohtu
2. detsembri
3. a kohtumäärus KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasja lõpetamises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kannatanute YY, CC ja OO esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta kannatanute esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistiku määruskaebus Pärnu Maakohtu
5. detsembri
6. a määrusele läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. augustil 2018 esitas Lääne Ringkonnaprokuratuur Pärnu Maakohtule süüdistusakti XX süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi arutamiseks üldmenetluse korras.
9. XX süüdistatakse KarS § 201 lg 2 p 2 järgi selles, et tema, olles XXX kinnistu kaasomandis oleva ¼ osa omanik ning olles tulenevalt AÕS § 72 lg-st 1 ja AÕS 74 lg-st 1 kohustatud XXX kinnistul kasvava metsa müümiseks saavutama kokkuleppe kinnistu ¾ kaasomanike OO, CC ja YY-ga, sõlmis kaasomanike vastuseisust hoolimata
10. märtsil 2014 OÜ-ga W ja
11. oktoobril 2014 OÜ-ga M raieõiguse võõrandamise lepingud. Võõrandades XXX kinnistu kasvava metsa kaasomanike nõusolekuta, tunduvalt alla turuhinna, kahjustas XX kaasomanike õigusi ning põhjustas OO-le, CC-le ja YY-le materiaalset kahju summas 87 750 kuni 95 250 eurot. 1 1-18-6744
13. oktoobril 2018 andis kohus XX süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses kohtu alla.
15. oktoobril 2018 esitas prokuratuur kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel. Prokuratuuri hinnangul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kannatanute õiguste maksmapanek on tagatud tsiviilõiguslike õiguskaitsevahenditega, kannatanute tsiviilhagi XX vastu menetletakse Harju Maakohtus tsiviilasjas nr X-XX-XXXX ning XX on nõus kannatanutele hüvitama tsiviilasjas kindlaks määratava summa. Samuti on XX asunud vabatahtlikult hüvitama kuriteoga tekitatud kahju enne otsust tsiviilasjas, nõustudes kannatanutele tasuma 18 720 eurot ning nõustudes maksma riigituludesse 500 eurot hiljemalt viieteist päeva jooksul pärast kriminaalmenetluse lõpetamise määruse jõustumist. Kannatanute esindaja leidis, et taotlus ei vasta KrMS § 202 nõuetele, kuna prokurör ei ole märkinud taotlusesse kahju summat, mis on kannatanutele tekitatud ning puuduvad ka andmed kriminaalmenetluse kulude kohta. Prokuratuur esitas
16. detsembril 2018 kohtule uue taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel. Prokuratuur taotles jätkuvalt kriminaalmenetluse lõpetamist XX suhtes, kohustades teda KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 alusel hüvitama kannatanutele menetluskulu kohtu poolt määratud summas, kuid kokku mitte rohkem kui 3 862,62 eurot ja tasuma riigituludesse 500 eurot. Riigituludesse kantav rahasumma tuleb tasuda pärast kriminaalmenetluse lõpetamist hiljemalt 15 päeva jooksul.
17. Pärnu Maakohus rahuldas prokuratuuri taotluse ning lõpetas
18. detsembri
19. a määrusega KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 18270000104 menetluse XX suhtes. Kohus kohustas XX 202 lg 2 p 1 alusel tasuma kriminaalmenetluse kulud 3 862,62 eurot YY arveldusarvele 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Samuti kohustas kohus XX kandma notari vahendusel kannatanute YY, CC ja OO arveldusarvetele kahju hüvitamise tagatisena kuni
20. detsembrini 2018 notar RK hoiukontole kantud 18 270 eurot 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Kui kohtumäärus ei jõustu enne
21. detsembrit 2018 ja hoiustatud summa tagastatakse XX-le, kohustas kohus XX sama summa kannatanutele hüvitisena välja maksma 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustas kohus XX maksma riigituludesse 500 eurot 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohus asus seisukohale, et XX suhtes võib kriminaalmenetluse lõpetada, kuna tema süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kannatanud ei ole kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitanud ega taotlenud kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist. Kannatanute hagiavaldust XX vastu kahju hüvitamise nõudes menetletakse Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-15-4368, seega on kannatanute varalised õigused kaitstud tsiviilkohtumenetluses. XX süü temale etteheidetavas kuriteos ei ole suur, millele viitab ka KarS § 201 lg 2 p 2 sanktsioonis ettenähtud võimalus rahalise karistuse kohaldamiseks. XX-le on esitatud süüdistus ühes kuriteoepisoodis, tema karistust raskendavad kooseisuvälised asjaolud puuduvad. XX-le süüks arvatava kuriteo toimepanemisest on möödunud neli aastat, süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Samuti puudub tema karistamiseks vältimatu vajadus ka õiguskorra kaitsmise huvidest tulenevalt, isiku allutamine kriminaalmenetlusele ning kohustus hüvitada kriminaalmenetluse kulud ja tasuda riigi tuludesse kindel summa on piisav riikliku hukkamõistu väljendamiseks. 2 1-18-6744 XX on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ning ta on võtnud kohustuse tasuda kannatanu menetluskulud 3 862,62 eurot ja maksma riigituludesse 500 eurot, samuti asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju hoiustades kahju hüvitamise tagatisena notar RK hoiukontole 18 270 eurot.
22. Ringkonnakohtule esitas määruskaebuse Pärnu Maakohtu
23. detsembri
24. a kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale kannatanute YY, CC ja OO esindaja Vahur Kivistik, kes palub vaidlustatud määruse tühistamist ja kriminaalasja maakohtule tagasi saatmist menetluse jätkamiseks. Kaebuses asutakse esmalt seisukohale, et tulenevalt Põhiseaduse (PS) § 24 regulatsioonist ja Riigikohtu praktikast, tuleb käesoleval juhul kaebeõigust kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele jaatada. Kannatanud ei ole andnud nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamisele ning kaevatav lahend on lõplik. Määruskaebuse sisuliseks argumendiks on see, et kriminaalmenetluse lõpetamine toodud asjaoludel on õigusvastane, kuna ei ole kooskõlas KrMS § 202 regulatsiooniga ega vaadeldava sätte üldtunnustatud käsitlusega. Prokurör ei ole käsitlenud taotluses asjaolu, et süüdistuse kohaselt on XX poolt kuriteoga tekitatud kahju summaks 87 750 kuni 95 250 eurot. Seega on prokurör ja kohus kannatanute huvide kaitsmise asemel, milleks neil lisaks õiguse üldpõhimõtetele tuleneb kohustus ka KrMS §-st 202, läinud kaasa süüdistatava kaitseversiooniga. Kannatanute esindaja on seisukohal, et ka käesolevas asjas on KrMS § 202 kohaldamise kohustuslikuks eelduseks süüdistusega inkrimineeritud kahju, s.o kahjusumma vahemikus 87 750 kuni 95 250 eurot, hüvitamine. Paralleelselt toimuv tsiviilmenetlus ei anna võimalust KrMS § 202 nõuetest kahju hüvitada, mööda hiilida. Samuti märgib esindaja, et XX on muutnud ennast kuriteoga piirneval ajal varatuks, mistõttu on ebaõige väita, et kannatanutele on tagatud õiguste maksmapanek tsiviilmenetluse kaudu. Täiendavalt märgib kaebuse esitaja, et määrus on õigusvastane samuti põhjusel, et kohus on jätnud kannatanu poolt esitatud, sh nii suuliselt kui kirjalikult, seisukohad asja lõpetamise lubamatuse osas, määruses täielikult käsitlemata.
25. Kannatanute esindaja määruskaebusele esitas vastuväited süüdistatava XX kaitsja Toivo Viilup, kes leiab, et tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 puudub kannatanutel kaebeõigus ning alusetult esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kaitsja märgib, et juhul kui ringkonnakohus asub määruskaebust siiski läbi vaatamata, ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust. Pärnu Maakohus on põhjendatult kriminaalmenetluse lõpetanud. Kaitsja selgitab, et kannatanud ei ole kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitanud ning tõendamata on kannatanutel kahju tekkimine. Seega ei ole alust rääkida ka XX poolt kuritegeliku tulu saamisesest ning kriminaalmenetluse lõpetamisel sellise tulu „säästmisest“. Absurdne oleks olukord, kus kannatanud saaksid takistada KrMS § 202 alusel menetluse lõpetamist seeläbi, et esitaksid menetluses kontrollimatuid ja paljasõnalisi väiteid neile mingis astronoomilises summas varalise kahju tekkimise kohta (seejuures tsiviilhagi mitte esitades) ning nõuaksid kohtualuselt sellise „kahju“ hüvitamist menetluse lõpetamise eeltingimusena. Ka on kaitsja hinnangul määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et XX oleks muutnud ennast varatuks, laimavad. Kaitsja palub määruskaebuse selle läbivaatamisel jätta rahuldamata ning määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta kannatanute kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3 1-18-6744
26. Ringkonnakohus selgitab, et süüdistuskohustusmenetluse korras saab kannatanu vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kui selle on lõpetanud KrMS § 202 alusel prokuratuur. Kui menetluse lõpetamine toimub kohtuvõimu kontrollimisel ning seega kohtumääruse alusel, võetakse aluseks määruskaebemenetluse kohta sätestatu.
27. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega ja selle peale esitatud määruskaebusega tutvumise järgselt leiab ringkonnakohus, et esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
28. KrMS § 385 sätestab kohtumäärused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Sama sätte p 10 kohaselt ei saa vaidlustada käesoleva seadustiku §-des 201-2031 sätestatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määrust.
29. Pärnu Maakohus rahuldas
30. detsembri
31. a määrusega prokuratuuri taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja lõpetas kriminaalmenetluse XX suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. Seega ei ole Pärnu Maakohtu kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KrMS § 385 p-st 10 tulenevalt määruskaebemenetluse korras vaidlustatav. Ka on Pärnu Maakohus
32. detsembri
33. a määruses edasikaebe korra all märkinud, et tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 ei ole määrus määruskaebemenetluse korras vaidlustatav.
34. Ringkonnakohus ei nõustu esindaja seisukohaga, et määruskaebuse esitamise õigust tuleb antud juhul jaatada seetõttu, et kannatanud ei olnud kriminaalmenetlusega nõus ning neile jäeti kahju valdavas osas hüvitamata. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamise õigust tuleb jaatada olukorras, mil määrusega on lahendatud küsimus, mis ei ole kahtlustatava või süüdistatava nõusolekust hõlmatud, mis lahendati nõusolekust hälbivalt või mille suhtes otsustuse tegemisest kahtlustatavat või süüdistatavat eelnevalt ei teavitatud ja nõusolekut ei küsitud. Kannatanutel ei ole seega õigust vaidlustada maakohtu otsustust KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise peale. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole kannatanul riigi karistusvõimu monopoli tõttu õigust nõuda tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist. Sama seisukohta on väljendanud Riigikohus ka lahendis 3-1-1-3-
35. Lisaks sellele on Riigikohus selles lahendis märkinud, et kohus on menetluslikult pädev kontrollima üksnes lubatava kaebuse põhjendatust. Olukorras, kus isik on esitanud kaebuse sellise kohtulahendi peale, mida seadus ei võimalda vaidlustada, on kaebuse läbi vaatamata jätmise ainukene alternatiiv edasikaebepiirangu põhiseadusvastaseks tunnistamine ja kohaldamata jätmine. Sellist taotlust praeguses asjas esitatud ei ole ning ringkonnakohus ei näe konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal alust kahtluseks, et KrMS § 385 p 10 on osas, milles see säte ei võimalda kannatanul vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel, põhiseadusega vastuolus. Esindaja poolt määruskaebuse esitamise jaatamisele viitav Riigikohtu praktika ei ole käesoleval juhul ringkonnakohtu hinnangul asjakohane. Riigikohus ei ole lahendis 1-16-10503 käsitlenud kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamist KrMS § 202 tähenduses. Seda on Riigikohus ka sama lahendi p-s 36 märkinud, et kriminaalmenetluse lõpetamisele KrMS §-de 201-2031 alusel kehtivad teistsugused nõuded. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-113-10 ei tulene kannatanu nõusoleku vajadust ega selgitusi selle kohta, vaid kahtlustatava või süüdistatava nõusoleku vajalikkust. Sama lahendi p-s 8 on Riigikohus selgitanud, et KrMS § 202 alusel tehtav otsustus kujutab endast lõppkokkuvõttes konkreetses kohtuasjas konsensuse ja õigusrahu saavutamist. Kaebeõiguse andmine kohtumenetluse poolele sellise lahendi vaidlustamiseks oleks vastuolus seadusandja taotletud eesmärkidega.
36. Kokkuvõtvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole põhjust jaatada XX suhtes tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamise õigust seetõttu, et kannatanute nõusolek selles puudus ning kannatanutele jäeti kahju valdavas osas hüvitamata. 4 1-18-6744 Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamisega ei jää kannatanute õigused kahju hüvitamise saamiseks lõplikult rahuldamata, kuivõrd vastava hagiavaldusega on kannatanud juba tsiviilkohtusse pöördunud ning nende hagi menetletakse. Kannatanute õigused kahjuhüvitamise saamiseks on piisavalt tsiviilmenetluse korras tagatud. Seega puudub kannatanutel kaebeõigus vaidlustamaks Pärnu Maakohtu
37. detsembri
38. a määrust kriminaalmenetluse lõpetamise kohta ning esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
39. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 385 p-st 10 jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. /allkirjastatud digitaalselt/ 5