) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul on hagist loobutud põhjusel, et kostja on võlgnevuse tasunud. Hageja ei ole taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda, hageja hinnangul peaks pooled kandma ise oma menetluskulud. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja on menetluses tasunud kokku riigilõivu 1 250 eurot – hagi tagamise avalduselt 50 eurot ja hagilt kokku 1 200 eurot (05.09.2018 1 050 eurot ja 18.09.2018 200 eurot).
lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seetõttu tagastab kohus pool hagilt tasutud riigilõivust (s.o 600 eurot) hageja arveldusarvele. Hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivust poolt kohus ei tagasta, kuivõrd hagi tagamise avaldus on läbi vaadatud ja lahendatud. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.